Obsah (5)

§ 68§ 15§ 23§ 10§ 6

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-165 Haldusasi Polits

) § 23 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 tunniks kinni. Alates 24.01.2023 viibib isik ilma seadusliku aluseta Eesti Vabariigis. PPA kohustas 24.01.2023 ettekirjutusega nr 1052264151 teda Eestist lahkuma ning kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Väljasaatmise täideviimiseks on vajalik isik paigutada kinnipidamiskeskusesse, sest tema suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning põgeneda temale sobivasse riiki.

§ 68

p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Isik määrati 21.06.2016 rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse raames elama Vao keskusesse, kui lahkus sealt koos abikaasa ja alaealiste lastega ning peeti 22.06.2016 kinni Läti Vabariigis. Isikud paigutati seejärel Vägeva majutuskeskusesse, kust XX proovis 29.06.2016 kahel korral lahkuda koos alaealiste lastega. Seega puudub PPA-l alus arvata, et isik oleks praeguses menetluses PPA ametnikele väljasaatmismenetluse tarbeks kättesaadav. 2016. a-l toimunud menetluses ilmnes Saksamaalt saadud teabest, et isik on teisi nimesid kasutades taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas, Hollandis ja kaks korda Saksamaal. Ta reisis teistesse riikidesse omavoliliselt. Saksamaal tema taotlust ei rahuldatud, talle väljastati sissesõidukeeld Saksamaale ning saadeti 2013. a-l välja Armeeniasse.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul teadis isik, et tal puudub alus riiki sisenemiseks ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. Varasemas Eestis toimunud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimus suhtlus isikuga vene keeles ning isikul ei olnud probleeme vene keelest arusaamisel. Praeguses asjas suhtles isik alguses vene keeles, kuid hakkas siis väitma, et ei oska vene keelt ja vajab armeenia keele tõlki. Menetluse käigus muutis isik meelt ning menetlus toimus vene keeles. See oli pahatahtlik menetluse takistamine, milles saab järeldada, et isik ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Isik väitis 28.11.2022 toimunud vestlusel, et ei soovi Armeeniasse naasta. Ta soovib, et ta viidaks Venemaa piirile. Ilmselgelt ei plaan isik koos abikaasaga liikuda koduriiki. On eluliselt usutav, et nad soovivad liikuda järgmisesse riiki, kus taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik rikkus koos abikaasaga 18.01.2023 KPK kodukorda, eirates ametnike korraldusi. Intsidendi kohta algatati distsiplinaarmenetlus. Olukorrad, kus abikaasad ei täida korraldusi ja käituvad ametnikega verbaalselt agressiivselt, on igapäevased. 2 3-23-165 Isiku esitatud passis on väljastatud sisenemiskeeldu 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias,

1. a septembris Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik korduvalt proovinud ebaseaduslikult siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse. PPA-le teadaolevalt on ta varem taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas, Hollandis, Saksamaal ja Eestis ning isiku enda sõnul ka Valgevenes, Lätis ja Moldovas. Isik pidi olema seega teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt on rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. Kuigi KPK-sse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes kogumis arvesse isikuga seotud asjaolusid. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.01.2023 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa XXi kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.03.2023 (k.a). PPA taotlus on

§ 15lg 2 ning § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põhjendatud on PPA kahtlus, et vastavalt

§ 68p-dele 6 ja 9 esineb isiku põgenemise oht.

Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole põgenemisoht väike, arvestades isiku varasemat loata lahkumist Vao keskusest 2016. a-l ja lahkumiskatseid Vägeva keskusest, samuti korduvaid rahvusvahelise kaitse taotluste esitamisi eri riikides. Arvestades, et puudutatud isiku varjupaigataotluse menetlus Eestis on lõppenud, siis on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. Samuti on isikule kehtestatud sisenemiskeeld Poolasse, Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Leetu. Seega on isik korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu. Eelneva tõttu on alust arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ning püüda liikuda mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki. PPA on asjakohaselt põhjendanud, et põgenemisohtu kinnitab täiendavalt asjaolu, et isik on takistanud menetlustoiminguid ega ole soovinud teha koostööd, mida ilmestab nt vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine. 04.01.2023 kohtuistungil rääkis isik vaheldumisi armeenia ja vene keeles. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel viitab sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust takistada ega pruugi soovida olla PPA-le menetluseks kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka puudutatud isiku kohatu käitumine 04.01.2023 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil, kus ta korduvalt segas vahele ega võimaldanud tõlgil tõlkida, käitus agressiivselt, tõustes vaheldumisi püsti, karjudes mikrofoni ja vehkides kätega, ei vastanud kohtu küsimusele ega soostunud ilma uue esindajata kohtuistungil osalemist jätkama, hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib küsimusi esitada just isikule endale. Kohus möönab, et 25.01.2023 kohtuistungil käitus isik pärast kohtu märkusi adekvaatselt ega takistanud pahatahtlikult kohtuistungi kulgu. PPA on kohtule esitanud ka 23.01.2023 distsiplinaarmenetluse protokolli, mille kohaselt puudutatud isik lärmas koos abikaasaga öörahu ajal, mis segas teisi kinnipeetavaid. Lisaks oli uksesilm kinni kleebitud, takistades sellega eluruumi kontrollimist. Ka teistkordsel kontrollil oli uksesilm uuesti kinni kaetud, vaatamata sellele, et isikutele selgitati, et seda ei tohi teha. Isikud karjusid ja solvasid ametnikke. Kohtu hinnangul näitavad eeltoodud asjaolud üheselt ja selgelt, et isiku suhtumine õiguskorda ei ole oluliselt muutunud. Isik on oma käitumisega näidanud, et esineb tema põgenemise oht (

§ 68p 6).

Samuti on isik vestlusel PPA-ga kinnitanud, et soovib jääda Schengeni alale. Kohtuistungil antud ütlustest seoses lahkumissooviga eelkõige Venemaale nähtub, et tegelikult ei soovi isik kodumaale naasta. 3 3-23-165 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.01.2023 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata, vabastada isik KPK-st ja võimaldada tal kuni Eestist väljasaatmiseni viibida Vao majutuskeskuses. Puudutatud isik ei nõustu kohtu hinnanguga, et esineb põgenemise oht (

§ 68p-d 6 ja 9).

Kohus on oma seisukohti põhjendanud puudutatud isiku varasema käitumisega, kuid ei ole analüüsinud viidatud juhtumite asjaolusid. Kohus ei saa teada, miks isik nii käitus. Lisaks on isik selgitanud, et armeenia keel on tema emakeel ning oluliste juriidilise sisuga dokumentide ja vestluste korral on tähtis asjast detailselt aru saada. Seega on kohtu arvamus, et isik takistab menetlust, meelevaldne ja põhjendamata. Isiku kinnipidamise aluseks ei saa olla halduskohtu subjektiivne arvamus, et puudutatud isiku suhtes puudub piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav. PPA eesmärkide saavutamiseks ei ole isiku kinnipidamine vältimatu.

1. PPA palub 06.03.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ohuhinnang oli õigustatud ning realiseerus põgenemisohu osas, kuivõrd esmakordsel väljasaatmisel Eesti Vabariigist Armeeniasse 30.01.2023 takistasid puudutatud isik ja tema abikaasa igal võimalikul moel väljasaatmist. Isik ja tema abikaasa simuleerisid terviseriket ning karjusid lennujaamas ja lennukis. Isikud solvasid neid saatnud PPA ametnikke, sülitasid nende peale ning ründasid füüsiliselt, mille tulemusena sai üks saatemeeskonna liige vigastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 25.01.2023 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
3. Iseenesest õige on puudutatud isiku seisukoht, et kohus ei saa põgenemise ohu olemasolu tuvastamisel lähtuda ainuüksi sündmustest, mis leidsid aset 8 aastat tagasi. Kuid siinsel juhul on PPA ja halduskohus lähtunud nii varasematest kui hiljutistest asjaoludest kogumis ja andnud neile tervikliku hinnangu. 7.

§ 23

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kuni kaheks kuuks KPK-sse siis, kui

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige esineb välismaalase põgenemise oht.

§ 23

lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks

§ 23

lg 1 alusel, kui

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ja kinnipidamine ei ole välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. PPA on põgenemisohtu järeldanud puudutatud isiku käitumisest KPK-s ja rahvusvahelise kaitse menetluses (

§ 68p 6) ning 2016.

a-l omavoliliselt majutuskeskusest lahkumisest (

§ 68p 9).

Samuti on PPA viidanud puudutatud isiku korduvatele katsetele taotleda rahvusvahelist kaitset ja siseneda erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Tuleb nõustuda, et eelkõige 2016. a-l toimunud rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud asjaolude põhjal oli alust järeldada puudutatud isiku põgenemise ohtu

§ 68p 9 järgi.

Vaidlust ei ole selles, et 2016. a-l paigutati isik koos abikaasa ja alaealiste lastega elama rahvusvahelise kaitse taotlejate 4 3-23-165 majutuskeskusesse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 34 lg 1 kohaselt on taotleja kohustatud menetluse ajal elama majutuskeskuses, kui PPA ei ole andnud isikule VRKS § 34 lg 2 alusel luba elada väljaspool majutuskeskust.

§ 6

8 p-st 9 ei tulene piirangut, et isik peab olema määratud elukohast loata lahkunud käimasoleva menetluse ajal, vaid põgenemise ohu hindamisel saab arvestada ka varasemates menetlustes toimunud sündmusi. Kuigi

1. a-l omavolilisest lahkumisest VRKS § 29 lg 1 p 1 alusel määratud elukohast on praeguseks möödunud küllaltki pikk aeg, ei järeldu isiku hilisemast tegevusest (sh korduvad püüded seadusliku aluseta siseneda erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse) ega
2. a-l rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta esitatud üldsõnalistest põhjendustest, et varem toimunu ei saa enam olla asjakohane. Kuna esineb isiku põgenemise oht, jättis PPA lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ja koostas koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse.
3. Puudutatud isik heidab halduskohtule ette viitamist tema varasemale käitumisele, selle täpsemaid asjaolusid analüüsimata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendused

§ 68p 9 kohaldamise osas piisavad, pidamaks tõenäoliseks isiku põgenemise ohtu.

Isik lahkus loata teistest Schengeni konventsiooni liikmesriikidest. Ta ei ole halduskohtus ega määruskaebuses lahkumise asjaolusid selgitanud. Prognoosotsuse tegemisel on minevikusündmuste arvestamine olulise tähtsusega. Puudutatud isik ei ole immigratsioonimenetlustes varasemalt käitunud õiguskuulekalt.

1. Puudutatud isiku väide väljasaatmismenetluse viibimise kohta on põhjendamatu, kuna ta on oma käitumisega ise väljasaatmismenetlust aeglustanud. PPA ei saa mõjutada lennufirma reegleid, mille kohaselt võib ühel lennul olla ainult piiratud arv väljasaadetavaid koos saatjatega. Ringkonnakohus nõustub PPA väljendatud seisukohaga, et isik tuleb saata eelkõige tema kodukoha riiki. Enne lahkumisettekirjutuse tegemist toimunud 24.01.2023 küsitluse protokollist nähtub, et puudutatud isik oli nõus lahkuma Venemaale. Puudutatud isiku öeldust, hoiakutest ja käitumisest nähtus soovimatus lahkuda Armeeniasse ja sellest järeldus piisavalt oht, et isik võib hoida kõrvale väljasaatmisest.
2. Puudutatud isik ei nõustu etteheitega, et ta on takistanud menetlustoiminguid ega ole soovinud teha koostööd (vene ja armeenia keele tõlgi vaheldumisi nõudmine). Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole keskse argumendiga, mis kinnitaks puudutatud isiku soovi nurjata väljasaatmist. Samas on menetluse korraldamine vähemalt osaliselt takistatud ka siis, kui isik alusetult keeldub sellise keele tõlgi kasutamisest, mida ta valdab piisavalt hästi. Kusagilt ei tulene, et väljasaadetav peaks saama tingimata tõlke emakeelde. Piisab, kui ta mõistab keelt, mille tõlki on menetlejal võimalik mõistliku jõupingutusega tagada.
3. EL direktiivi 2008/115/EÜ eesmärk on tagada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tulemuslik väljasaatmine, mis toimuks ühtlasi inimlikult ja austades täielikult nende põhiõigusi ja väärikust. KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine, mistõttu ei takista isiku kinnipidamist ka tema väidetatud terviseprobleemid. Isiku KPK-s kinnipidamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Lähtudes Eestil lasuvast tõhusa väljasaatmise tagamise põhimõttest, oli puudutatud isiku kinnipidamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sh arvestades kinnipidamise potentsiaalset kestust.
4. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis, on täidetud eeldused puudutatud isiku kinnipidamiseks. Seetõttu ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
5. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5