KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1687 Haldusasi Xi kaebus Eesti Tö

) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: - taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes);

§ 7

lg 5 alusel sätestatud andmed (tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmed); - taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 27.04.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses (lisa 1) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed (lisa 2). Kaebaja ise on 27.04.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades. Teistes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid märkinud. Tervishoiuteenuse osutaja SA Jõhvi Taastusravi Keskus (edaspidi TTO) ekspertarst dr Kaido Kangur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 29.04.2021 eksperdiarvamuse (lisa 3), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 30.04.2021 otsusega nr TVH/21/020265 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (lisa 4). Kaebaja esitas vaide ja lisadokumendid (lisa 5), milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde (lisa 6), mille kohaselt kaebaja 2 töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug, kes vaatas vaidemenetluses veelkord üle kõik kaebaja terviseandmed ja kirjeldatud tegutsemispiirangud ning koostas 28.02.2022 oma seisukoha (lisa 7). Vaideotsusega nr 1905 jäeti vaie rahuldamata. Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa, mis tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0-4) alusel. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka TIS terviseandmed. Määruse § 6 lg 3 p-de 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: - 0 (piirangut ei tuvastatud); - 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). - 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); - 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); - 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja

1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. TTO ekspertarst hindas 29.04.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 0, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.
2. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), sama arvväärtusega on kaebaja ka ise nimetatud võtmetegevuse hinnanud. TTO ekspertarst märgib, et lülisambamuutuste foonil esineva seljavalu tõttu on piiratud eelkõige kehaasendi kestev säilitamine ja sundasendites tegutsemine. Kaebaja ei märkinud piiranguid võtmetegevustes „1.
3. Liikumine eri tasapindedel“, „1.
4. Ohutu ringiliikumine“ ja „1.
5. Liikumisega seotud muud piirangud“, piiranguid ei tuvastanud ka TTO ekspertarst TIS andmete alusel, mistõttu hinnati nimetatud võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kokkuvõtlikult esineb kaebajal kerge piirang seismise ja istumise võtmetegevuses seljavalu tõttu. Pareese, tundlikkushäireid ega teisi neuroloogilisi ärajäämanähte pole tuvastatud ning ravipotentsiaal on osaliselt kasutamata. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud, sest kaebaja poolt nimetatud trauma oli lapseeas, ka kerge skolioos on esinenud aastaid. Vaatamata kergetele struktuursetele muutustele lülisambas kaebaja ei ole vajanud intensiivset meditsiinilist sekkumist ning on olnud suuteline lülisammast ajutiselt tavapärasemast rohkem koormavateks täiskantud rasedusteks. Kaebajal hinnati võtmetegevus „3.
6. Teabe 3 vastuvõtmine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst märgib, et piirangut ei esine, kuna nägemine on prillidega kompenseeritav ja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendiga. Kaebaja ei kirjeldanud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuses „3.
7. Teabe edasiandmine“ ja „3.
8. Teabevahetusega seotud muud piirangud“, piiranguid ei tuvastanud ka TTO ekspertarst TIS andmete alusel, mistõttu hinnati nimetatud võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kuulmislangust ei ole kaebajal diagnoositud. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kokkuvõttena võib öelda, et kaebajal ei ole tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. Teistes valdkondades kaebaja piiranguid ei märkinud ega tuvastanud TIS andmete alusel ka TTO ekspertarst. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa
9. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust, kui isik ei suuda mistahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia ning ekspertarstid kaebaja töövõime vähenemist ei tuvastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel: Käesolevas haldusasjas menetlusosalised vaidlevad Xi töövõime ulatuse üle, s.o kas tema töövõime on vähenenud või mitte. Töövõimetoetuse seaduse (

) §-s 5 on toodud töövõime hindamise alused, mille lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.

§ 5

lg 2 kohaselt töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Lisaks võetakse arvesse ka isiku enda hinnangut oma tegutsemisvõimele.

§ 5

lg 3 sätestab, et töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

§ 5

lg-st 4 tulenevalt töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (jõustus 01.07.2016) „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime 4 hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa, mis tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Vastustaja hinnangul kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Vastustaja kinnitas, et kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest tulenevalt ei ole tema tegutsemisvõime piiratud. Kaebajal on seljavalu tõttu kergelt piiratud sundasendite kestev säilitamine. Vastustaja leiab, et kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist, millest tulenevalt vastustaja ei tuvastanud kaebaja töövõime vähenemist. Samas vastustaja selgitas kaebajale, et kui tema töövõime muutub, on tal õigus esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks. Samuti selgitati, et kui kaebaja ei tööta, siis on tal õigus end Töötukassas töötuna registreerida ja taotleda töötutoetust ning kaebajal on ravikindlustus. Töötukassa nõustab kaebajat sobiva töö otsimisel ja pakub tööle saamiseks vajalikke tööturuteenuseid. Kui aga kaebaja töötab, kuid praegune töö temale ei sobi tervise tõttu, saab Töötukassa teda nõustada ja toetada uue töökoha leidmisel. Lisaks selgitati, et kaebajal on ka võimalik Töötukassa toel täiendada oma oskusi kuni aastasel tööturukoolitusel või asuda õppima uut eriala kutse- või kõrgkoolis, milleks tuleb esmalt pöörduda Töötukassa karjäärinõustaja poole. Vastustaja osutab, et kaebaja töövõime hindamise aluseks on võetud Töövõimetoetuse seaduse §-d 5-9, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ ning Töötukassale esitatud Xi töövõime hindamise taotlus, tema terviseandmed jm kogutud tõendid. Kohus märgib, et töövõime hindamisel lähtutakse lisaks eelviidatud õigusaktidele ka töövõime hindamise metoodikast, milles kirjeldatakse töövõime hindamise põhimõtteid, sh kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud, ning antakse soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ning tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Vastustaja kinnitusel hinnati kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 27.04.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisele, ning tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja on 27.04.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses ise märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ning teabe edasi andmise ja vastu võtmise valdkondades, teistes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid märkinud. Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) ekspertarst dr Kaido Kangur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ning kaebaja terviseandmed, koostas 29.04.2021 eksperdiarvamuse, milles asuti seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Lisaks TTO ekspertarst dr Kaido Kangur vaidemenetluses analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi oma esialgselt koostatud 5 eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Peale selle vaidemenetluses TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug, kes samuti vaatas vaidemenetluses veel kord üle kõik kaebaja terviseandmed ja kirjeldatud tegutsemispiirangud. Kohus märgib, et nõustub vaidlustatud otsuses toodud vastustaja põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Seega kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja selgituse kohaselt alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib

ja selle alusel kehtestatud määrus nr

1. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (%) ega püsiva töövõimetuse kestust. Praegu kehtiv töövõime hindamise metoodika põhineb
2. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) ning hindamisel on põhirõhk reaalsel tegutsemisvõimel, mitte kliinilisel diagnoosil. Kohus osutab, et TTO ekspertarst dr Kaido Kangur analüüsis töövõime hindamise menetluses ning veel kord ka vaidemenetluses vaatas üle TIS-i andmed ja kirjeldatud asjaolud ning jäi seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ekspertarst tuvastas, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt seljavalust. Töövõime hindamisel on muuhulgas arvesse võetud, et muutused lülisambas on tagasihoidlikud (neuroloog dr Olena Kostyukovska 16.06.2021, ortopeedid dr Evgenii Tcarkov 22.04.21 ja dr David Gvianidze 19.05.16) ning kaebaja ei ole ka lülisambahaigust ravinud (ei ole käinud füsioteraapias ega ole vajanud retseptipõhiseid valuravimeid). Lisaks vaidemenetluse raames vaatas kõnealuse eksperdiarvamuse üle ka Töötukassa ekspertarst dr Lembi Aug, kes nõustus sellega. Vaidemenetluses lisandunud neuroloog dr Olena Kostyukovska 16.06.2021 epikriis Töötukassa otsust ei mõjutanud, sest kinnitas tagasihoidlikke muutuseid lülisambas ning objektiivselt pareese, tundlikkushäireid ega teisi neuroloogilisi ärajäämanähte ei tuvastatud. Käesolevas kohtumenetluses vaatasid kaks ekspertarsti läbi kaebaja töövõime hindamise taotluse, TIS andmed (objektiivsed/aktuaalsed terviseandmed) ja kaebaja enda kirjeldatud (enesehinnangulised) kaebused ning mõlemad ekspertarstid jõudsid ühesugusele seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ekspertarvamustes vastuolusid ei esinenud. Kohtul puudub alus kahelda ekspertarstide erapooletuses ja professionaalsuses (mõlemal on vastav haridustase ja kvalifikatsioon olemas). Vastustaja tuvastas, et kaebajal esineb kerge piirang seismise ja istumise võtmetegevuses seljavalu tõttu. Vastustaja hinnangul ravipotentsiaal on kaebaja poolt osaliselt kasutamata. Vastustaja selgituse kohaselt kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud, kuna kaebaja nimetatud trauma oli lapseeas, samuti kerge skolioos on tal esinenud aastaid. Vastustaja osutab, et vaatamata kergetele struktuursetele muutustele lülisambas kaebaja ei ole vajanud intensiivset meditsiinilist sekkumist ning on olnud suuteline lülisammast ajutiselt tavapärasemast rohkem koormavateks täiskantud rasedusteks (5 aasta jooksul sünnitas 3 last). Vastustaja leidis, et 6 kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia, kaebajal töövõime vähenemist ei tuvastatud. Vastustaja asus seisukohale, et kaebajal ei esine TIS-s olemas olevatel andmetel vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Töötukassa hinnangul Xi terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks temal töötamine üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel on arvestatud kaebaja üldist töövõimet tööturul, mitte ainult konkreetsele ametikohale sobivust. Vastustaja selgitas, et hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi, s.h seda, kas sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi oleks võimalik vältida. Kohus leiab, et Xi töövõime hindamise menetluse (sh vaidemenetluse) on Töötukassa läbi viinud kooskõlas kehtivate asjakohaste õigusnormide nõuetega. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ning hakata sisuliselt hindama/ümber hindama, kas kaebajal on töövõime vähenenud või ei ole. Eelnevat kokku võttes kohus märgib, et lisaks vaidlustatud otsusele on vaideotsuses, millega on tutvunud kaebaja, piisavalt põhjalikult selgitatud asjaolusid ning õiguslikku alust, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et kaevatav otsus (koostoimes vaideotsusega) on põhjendatud ning kaalutlusvigadeta. Kohtu hinnangul vaidlustatud otsus on õiguspärane ning puudub alus kaebuse nõuete rahuldamiseks. Kaebaja töövõime hindamise menetlus on toimunud

alusel, järgides tervise- ja tööministri määrusega nr 39 kehtestatud korda, sh töövõime hindamise metoodikat. Lisaks kohus märgib, et vaidlustatud otsus ei ole lõplik ning kui kaebaja töövõime muutub, siis on tal õigus esitada uus taotlus töövõime hindamiseks. MENETLUSKULUD Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 7