2-23-3012/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-3012 Tsiviilasi K. O. hagi A. O. i (O. ) vastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. O. (isikukood XXX; XXX) Menetlus Kostja: A. O. (isikukood XXX; XXX) kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada K. O. hagi A. O. i (O. ) vastu isaduse vaidlustamiseks.
3. Lugeda tuvastatuks, et D. O. (isikukood XXX) ei põlvne A. O. ist (isikukood XXX).
4. Jätta rahuldamata K. O. nõue D. O. ile (O. ) uue perekonnanime andmiseks.
5. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks D. registriandmetes. O. i (O. ) sünniaktis ja
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata pärast jõustumist Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
8. K. O. (hageja) esitas
9. veebruaril 2023 (täiendatud 8.,
10. ja
11. märtsil 2023) Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et D. O. (isikukood XXX) ei põlvne A. O. ist. Koos hagiavaldusega esitas hageja G.
12. jaanuari 2023 isadustesti nr XXX tulemuse, millest nähtub, et D. O. i bioloogiline isa saab olla 9,999987165% tõenäosusega M. B. . Hageja ei soovi esitada hagi isaduse tuvastamiseks M. B. i vastu. Hageja palub anda D. O. ile uue perekonnanime L. , mis on hageja neiupõlvenimi.
13. Kohus võttis hagi
14. märtsil 2023 menetlusse.
15. A. O. (kostja) võttis hagi
16. märtsil 2023 esitatud vastuses õigeks ning kinnitas, et soovib enda nime eemaldamist lapse sünnitunnistuselt. KOHTU SEISUKOHT
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
18. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama sätte lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
19. Kostja võttis hagi õigeks eelmenetluses. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ning võtab hagi õigeksvõtu avalduse toimikusse.
20. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kuigi kohus ei ole põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, on kohtu hinnangul käesolevas asjas lisaks kostja poolt hagi õigeksvõtule ka hageja esitatud tõenditega tõendatud, et A. O. ei saa olla D. O. i bioloogiline isa. Seega on hagi õigeksvõtt põhjendatud ja kohus rahuldab hagi õigeksvõtu tõttu hagi. Kohus loeb tuvastatuks, et D. O. ei põlvne A. O. ist. A. O. i nimi tuleb eemaldada D. O. i sünniaktist ja registriandmetest.
21. Hageja on lisaks isaduse vaidlustamise nõudele esitanud ka lapsele uue perekonnanime andmise nõude.
22. Nimeseaduse (NS) § 81 lg 2 kohaselt võib kohus lapse põlvemisasja lahendamisel anda lapsele uue perekonnanime. Lapse põlvnemisasjaks on TsMS § 103 lg 1 kohaselt mh ka sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Seega võib kohus koos isa kande tühistamisega otsustada, millist perekonnanime laps edaspidi kandma hakkab.
23. Kohus on seisukohal, et D. O. i perekonnanime osas muudatuste tegemine ei ole põhjendatud. Kohus ei rahulda hageja nõuet anda D. O. ile uus perekonnanimi L. .
24. D. O. kannab praegusel hetkel A. O. i perekonnanime, kes ei ole D. O. i bioloogiline isa. Perekonnanime O. a kannab ka hageja, s.o D. O. i bioloogiline ema, kes last kasvatab. Hageja ja kostja abielu on käesolevaks hetkeks lahutatud. Hageja avaldas kohtule
25. aprillil 2023 telefoni teel, et ei kavatse enda perekonnanime muuta. Samuti avaldas hageja, et ei soovi esitada isaduse tuvastamise hagi M. B. i vastu ning isegi kui ta seda teeks, ei oleks M. B. nõus enda perekonnanime lapsele andmisega.
26. NS § 81 lg 2 ei näe ette konkreetseid juhiseid selle kohta, milline perekonnanimi tuleb lapsele isaduse vaidlustamise järgselt anda. Küll aga on sätte sõnastus piisavalt lahtine, mis võimaldab kohtul hinnata, kas lapse perekonnanime muutmine on tema huvides ja seega põhjendatud. Kohus leiab, et lapse nime küsimus on oluline lapse põhiõiguste seisukohalt ja see küsimus tuleb lahendada lähtudes eelkõige lapse huvidest ja konkreetsetest elulistest asjaoludest. Kohus on seisukohal, et perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ja määratleda seeläbi lapse identiteet. Kuivõrd lapse ema jääb tema enese kinnitusel edaspidi ainsaks vanemaks lapse sünniaktil ning lapse ema kannab ka edaspidi perekonnanime O. a, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud anda lapsele perekonnanime L. , millist ei kanna käesoleval hetkel ka lapse ema. Kohtu hinnangul on lapse huvides kanda ka edaspidi enda ema, kelle peres ta kasvab, perekonnanime, milleks on O. . Eeltoodud mõtet 2