Obsah (6)

§ 414§ 429§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2013 (21261000068) Kohtulahend Tartu Maakohtu 05.04.2021 otsus Marko Hurda süüd

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Marko Hurdale Tartu Maakohtu
2. aprilli 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2013 mõistetud vangistus 6 kuud täitmisele.
3. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Marko Hurdale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD

1. Marko Hurt on Tartu Maakohtu 04.05.2021.a. otsusega süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Marko Hurt ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Marko Hurta osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Marko Hurta registreerima end pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Viru Maakohtu 21.04.2022 määrusega on pikendatud Marko Hurdale Tartu Maakohtu 05.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2013 määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 05.07.
2. Tartu Maakohtu 18.08.2022 määrusega on pikendatud Marko Hurda katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni
3. septembrini
4. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelati Marko Hurdal käitumiskontrolli ajal ja katseajal alkoholi tarvitamine.
5. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule 19.04.2023 erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Marko Hurda kohta. Ettekande kohaselt Marko Hurt ei ilmunud sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm" esimesse grupitundi 07.03.
6. M. Hurt ei ilmunud registreerimisele järgmistel kuupäevadel: 30.01.2023, 01.02.2023, 06.02.2023, 13.03.2023, 04.04.
7. M. Hurt tarvitab sotsiaalmeedia platvormil TIKTOK alkoholi. Erakorralisest ettekandest nähtuvad alljärgnevad asjaolud. Esmane registreerimine toimus 27.04.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 62 kohtumist, millest 16 korral on isik registreerimiskohustust rikkunud, millele on reageeritud vestluste, kirjalike hoiatuste ja ühel korral erakorralise ettekandega. 21.07.2022 viidi M. Hurt politsei poolt Tartu kainestusmajja kainenema, sest soovis sotsiaalmeedia platvormil TIKTOK enesetappu sooritada. Indikaatorvahendiga AlcoQvant 6020 plus tuvastatud alkoholisisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 1,01 mg/l. 27.07.2022 teavitas veebipolitseinik Alik Säde, et isik jätkab avalikult alkoholi tarvitamist TIKTOK platvormil ning rikub käitumisnorme. 17.08.2022 esitas ametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada M. Hurt’i katseaega 2 kuu võrra. s.o 05.09.2023 ning määrata hooldusalusele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. 18.08.2022 Tartu Maakohtu määrusega nr 1-21-2013 rahuldati kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud ettepanek, määrus jõustus 04.11.
8. 17.10.2022 saadeti kriminaalhooldajale joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, millest nähtub, et isik toimetati kainenema 15.10.2022 kell 02.27 aadressilt Künni tn 7, Tartu linn klubi Maasikas. Isik ei allunud klubi turvameeste korraldustele ning oli agressiivne. Hooldusalusel tuvastati joove, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,90 mg/l kohta. Ametnik vestles isikuga juhtunust. 09.11.2022 tutvus ja allkirjastas M. Hurt „Kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kohustust selgitav lisa“. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud neljal korral, mil kõik tulemused on olnud negatiivsed. Ametniku hinnangul on isikul alkoholi tarvitamisega probleemid. Ametnikule on tulnud isiku alkoholi tarvitamise kohta anonüümseid vihjeid, kuid vihjete õigsust ei ole olnud võimalik kontrollida. 2 Samuti on ametnik näinud, et isik on jätkanud sotsiaalvõrgustiku platvormil TIKTOK käitumisnormide rikkumist. Perioodil 23.11.2022-30.01.2023 töötas Marko Hurt xxxxxx , ettevõttes xxxx xxxxxxxxx xx . Töösuhe lõpetati isikust tulenevatel põhjustel. Tööandja sõnul tekkis isikuga mitmeid probleeme. Hooldusalune väitis, et probleemid tekkisid seoses sellega, et tööandja ei maksnud palka õigeaegselt. Senise kriminaalhoolduse jooksul on Marko Hurt’iga tegelenud viis erinevat kriminaalhooldusametnikku: Christina Jõesaar, Lauri Kasak, Anne Kirss, Jekaterina Gorlovitš ja Erli Kaseväli. Sellest tulenevalt on isiku juhtumikorraldus toimunud erinevates kriminaalhooldusosakondades – Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru ja Viljandi esindustes ning Viru kriminaalhooldusosakonna Narva esinduses. 11.04.2023 esitas M. Hurt avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xx xx-xx seoses kolimisega ja tööle asumisega ettevõttesse xxxxxxx xxxxxxx xx alates 24.03.
9. Isik on esitanud ametnikule üürilepingu, mille järgi kuulub eluase tööandjale ning töölepingu. Seoses sellega taotleb isik kriminaalhoolduse üleviimist xxxxxx esindusse. 18.04.23 teostati nimetatud aadressile kodukülastus, millest nähtus, et tegemist on 5-kordse kivimajaga, korter asub viiendal korrusel. Hooldusalune elab korteris koos 3 ukrainlasega. Tegemist on kahetoalise korteriga. Sisuliselt üürib isik seal korteris voodikohta, jagab tuba ukrainlasega. Kriminaalhooldaja esitas kohtule taotluse isiku kriminaalhoolduse üleviimiseks xxxxxxxxx. 19.05.2021 ja 27.05.2022 kinnitati M. Hurt’i juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamisest, kuritegude toimepanemise ja isiku probleemide seostest, impulsiivsusest, joobes juhtimise võimalikest tagajärgedest ning probleemolukordade õiguskuulekatest lahendusviisidest. M. Hurt oli seisukohal, et autorooli minek oli tema teadlik otsus ning alkoholijoove kui selline teda ei mõjutanud. Isiku arvates ei ole tal olnud alkoholi tarvitamisega probleeme. Hooldusalune oli arvamusel, et nädalavahetustel ning mõnel korral nädalas alkoholi joomine on normaalne. M. Hurt väitis, et alkoholi tarvitamine aitab lahendada probleeme, sest hetkeks kaovad muremõtted. 04.06.2021 edastati ametnikule teatis Lõuna-Eesti Haigla AS-i poolt, et Marko Hurt osales programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel, edasist ravi ei planeeritud, sest isiku arvates pole tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Programmiga alustati 03.03.2023, mil isik tutvus ja allkirjastas „Kokkuleppe programmis osalemiseks“. 07.03.2023 ei ilmunud isik esimesse grupitundi. 07.03.2023 toimunud telefonivestluses selgitas isik, et oli Tartus ja jäi bussist maha. 11.04.2023 selgitas kirjalikult, et tervisliku seisundi tõttu ei saanud tulla. Ametniku hinnangul on M. Hurda selgitustes vastuolu ja ebakõla. Programmis osalemine katkestati ning M. Hurt lisati uuesti sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ nimekirja. M. Hurt on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Lisaks sellele rikkus sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Ametniku hinnangul suhtub isik kriminaalhooldusesse ja kohustuste täitmisesse ükskõikselt ja vastutustundetult. Registreerimiskohustuse rikkumise põhjused (unustamine ja sisse magamine) ei ole põhjendatud. Isiku poolt antud kirjalikud seletused kuupäevadel 08.06.2021, 01.07.2021, 31.05.2022, 16.06.2022, 20.07.2022, 05.08.2022, 24.08.2022, 12.09.2022, 14.02.2023, 11.04.2023 näitavad tema suhtumist kriminaalhooldusesse ja korduvat käitumismustrit. M. Hurt on jätkanud avalikult alkoholi tarvitamist sotsiaalmeedias. Kriminaalhooldaja arvamusel on hooldusaluse poolt toime pandud rikkumised olnud tahtlikud ning takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Kirjalikud hoiatused, vestlused ja erakorralise ettekandega katseaja pikendamine ning alkoholi tarvitamise keelu määramine ei näi olevat talle mõjunud. Eeltoodust tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata Marko Hurdale määratud karistus täitmisele.
10. Kohtuistung 10.05.
11. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik viitas asjaolule, et Marko Hurdale määratud katseaega on juba pikendatud ja registreerimisele mitteilmumise põhjused unustamiste 3 ja sissemagamiste näol ei ole põhjendatud, sest neid on korduvalt ja liiga palju ning ametnik on ka piisavalt vastu tulnud. Marko Hurt on jätnud ilmumata kokku 16 korral, Marko Hurt vahetas elu- ja töökohta ilma eelneva nõusolekuta. Sotsiaalprogrammi „Liiklusohutus“ Marko Hurt ei ilmunud 07.03.2023, kui oli esimene grupitunni aeg. Sellest tulenevalt ei olnud selles sotsiaalprogrammi grupis tal enam võimalik jätkata. Ta on uues grupis kirjas, kui grupp koos, siis alustab uuesti. Hetkel on isiku käitumisest tulenevalt tal sotsiaalprogramm läbimata. Marko Hurda poolt käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumine ja tema käitumine takistab kriminaalhoolduse teostamist tema üle. Need rikkumised on tahtlikud, kuna ühel korral inimene unustab, aga kui seda pidevalt ette tuleb, siis see on tahtlik tegevus ja näitab Marko Hurda suhtumist, et ta käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisest lugu ei pea. Kui ta ei ilmu õigeaegselt kokkulepitule kohale, siis ei saa ka riskipõhiseid vestlusi läbi viia. Lisaks elukoha vahetusele ei tea, kus ta viibib. See takistab kriminaalhoolduse läbiviimist. Süüdimõistetu Marko Hurt erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et registreerimiskohustusele mitteilmumise osas on tema palvel kriminaalhooldusametnik välja pakkunud uued tulemise päevad, seega ei ole need rikkumised. Ta on ka kuupäevi valesti vaadanud. Karistust kandma minna vangistuse näol ta ei ole nõus, sest tal on olemas töö- ja elukoht ning tahab ka sotsiaalprogrammi läbida. II KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui 4 süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

1. Marko Hurt on katseaja vältel korduvalt rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid – m.h registreerimiskohustuse täitmist. Senise kriminaalhoolduse käigus on kokku lepitud 62 kohtumist, millest 16 korral on Marko Hurt registreerimiskohustust rikkunud. Marko Hurt on põhjendanud registreerimisele mitteilmumist bussist maha jäämisega (vt. M. Hurda 01.07.2021, 31.05.2022, 20.07.2022 kirjalikud seletused), registreerimisaja kuupäevade segamini ajamisega (vt. M. Hurda 08.06.2021, 24.08.2022 kirjalikud seletused), töölviibimisega (vt. M. Hurda 12.09.2022 kirjalik seletus), sissemagamisega (vt. M. Hurda 12.09.2022, 14.02.2023, 11.04.2023 kirjalikud seletused). Kohtu hinnangul ei ole M. Hurda seletustes esitatud põhjused mõjuvad ja registreerimiskohustuse rikkumisi vähimalgi määral ei õigusta.
2. Toimunud rikkumistele on ametnikud reageerinud vestluste kirjalike hoiatustega (vt 08.06.2021, 01.07.2021) ja erakorralise ettekandega. Sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ 07.03.2023 mitteilmumise kohta on Marko Hurt 11.04.2023 antud kirjalikus seletuses märkinud, et oli 07.03.2023 haige, kuid arstitõendit ilmumata jäämise põhjuse kohta esitanud ei ole.
3. Väärib märkimist, et Marko Hurt on lisaks eeltoodud rikkumistele vahetanud katseajal elukohta ja töökohta kriminaalhooldusametnikult luba saamata, mis on tõendatud M. Hurda 16.06.2022.a. kirjaliku seletusega.
4. Erakorralisest ettekandest nähtuvad Marko Hurda alkoholi tarvitamised katseajal, mis on tuvastatud on Politsei- ja Piirivalveameti poolt 21.07.2022 ja 15.10.
5. Indikaatorvahendiga AlcoQvant 6020 plus on tuvastatud 21.07.2022 alkoholisisaldus Marko Hurda väljahingatavas õhus 1,01 mg/l. Taolisele käitumisele reageeris ametnik erakorralise ettekandega. Tartu Maakohtu 18.08.2022 määrusega on Marko Hurdal keelatud käitumiskontrolli ajal ja katseajal alkoholi tarvitamine. 17.10.2022 saadeti kriminaalhooldajale joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, millest nähtub, et Marko Hurt toimetati kainenema 15.10.2022 kell 02.27 aadressilt Künni tn 7, Tartu linn klubi Maasikas, kus ta ei allunud klubi turvameeste korraldustele ning oli agressiivne. Indikaatorvahendiga AlcoQvant 6020 on tuvastatud 15.10.2022 alkoholisisaldus Marko Hurda väljahingatavas õhus 0,90 mg/l. Kuna Tartu Maakohtu 18.08.2022.a. kohtumäärus jõustus 04.11.2022, ei ole kohtu hinnangul alust eelviidatud asjaolusid M. Hurda kainenemisele toimetamise kohta käsitleda alkoholikeelu rikkumisena.
6. Kohus peab oluliseks märkida, et Marko Hurdale on võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusega jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja Marko Hurdale määrati 2 aasta pikkune katseaeg ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Marko Hurta osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis ja KarS § 75 lg 4 alusel registreerida end pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Seoses Marko Hurda poolt toime pandud rikkumistega on kohus pikendanud M. Hurdale määratud katseaega ja on määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
7. Kohus leiab, et süüdimõistetu Marko Hurda poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on olnud tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Arvestades Marko Hurda senist käitumist (korduvad registreerimiskohustuste rikkumised, sotsiaalprogrammi „Liiklusohutuseprogramm“ grupitundi 07.03.2023 ilmumata jätmine, elukoha ja töökoha 5 vahetamine ametnikult eelnevalt luba saamata) ei tekkinud kohtul veendumust, et edaspidi hakkab ta suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ja ei pane katseajal toime uusi käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumisi, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste panemist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Marko Hurda käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe kanda temale mõistetud vangistust vabaduses, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Marko Hurdale Tartu Maakohtu
8. aprilli 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-212013 mõistetud vangistus 6 kuud täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6