Obsah (11)

§ 101§ 100§ 84§ 94§ 95§ 82§ 96§ 38§ 42§ 70§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-22-2664 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 23. november

§ 101

lgtele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (

§ 101lg 5).

Lapsetoetuse määra muutumisel 2-22-2664 muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse.

1. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb Yl maksta C arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr EExxx Swedbank AS) elatise maksmise kuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „elatis“, näidates ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud, kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus 2049,76 eurot tuleb Yl tasuda C pangakontole ühekordse maksena, kui hageja seaduslik esindaja C ja Y ei lepi kokku teisiti.
3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
4. Tagastada C poolt 29.07.2022 DNA-ekspertiisitasu ettemaksuna tasutud 85,50 eurot C pangakontole.
5. Jõustunud otsus saata Pärnu linnale (linnavalitsuse kaudu) Y kandmiseks Rahvastikuregistrisse X isana. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6. X (seadusliku esindaja C kaudu) esitas 18.02.2022 Pärnu Maakohtule hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palub: 1) tuvastada, et hageja X põlvneb kostjast Yst. 2) välja mõista Ylt X kasuks elatis summas 200 eurot kuus, alates põlvnemise tuvastamise hagi esitamisest kuni 31.03.2023.a ja alates 01.04.2023.a elatis baassummas, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil, kuni X täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a. Jooksev elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval C arvelduskontole nr EExxx Swedbankis, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud taotles hageja jätta kostja kanda.
8. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja sündis xx xx xxxx.a C ja Y intiimsest suhtest. C sünnitõendil kanne isa kohta puudub. Hageja emal oli intiimne suhe kostjaga 2020.a sügisest kuni 2021.a juunini. Hageja seaduslik esindaja on kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja. Ka kostja on teadlik sellest, et võib olla X bioloogiline isa. Hageja taotles kostja isaduse kindlakstegemiseks molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist.
9. Kui kohus on tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast, tekib kostjal hageja ees ka ülalpidamiskohustus. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised vajadused järgmised: Eluasemekulud: 130 eurot. Hageja elab koos oma emaga korteris, aadressil xxx. 2 2-22-2664 Toidukulud: 150 eurot kuus. Hageja on füüsiliselt aktiivne laps. Toit peab olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevad fütotoitaineid. Praeguses vanuses laps vajab veel erinevaid segusid, mis ei ole väga odavad. Tervishoiukulud: 30 eurot kuus. Aeg-ajalt on hageja vajanud käsimüügiravimeid ja sügistalveperioodil ka vitamiine organismi tugevdamiseks. Lasteaiakulud: Laps hakkab käima lasteaias 2023.a kevadest. On juba teada, et lasteaia kohatasu ja toiduraha saab olema ca 120 eurot kuus. Kulutused riietele ja jalanõudele: 75 eurot kuus. Riideid ja jalanõusid ostetakse vajadusest lähtuvalt. Jalatseid on vaja eraldi nii välis- kui sisetingimustes kasutatavaid. Riideid läheb kasvavale lapsele aastas kaks ringi (sh suve- ja talveriideid). Kulud vabale ajale: 40 eurot kuus. Kulutused mänguasjadele, samuti sünnipäeva tähistamine (kuni 1 aastasel lapsel peetakse sünnipäeva igakuuliselt). Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale: 5 eurot kuus. Loomulikud ja üldtuntud kulud, neid on tehtud vajadusepõhiselt ja lapse kõigil eluperioodidel. Kulutused kodutehnikale: 5 eurot: Lapsega seoses kasutatakse suurema koormusega ka muid kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne. TV ja internet: 12,50 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on tellitud teleri vaatamise pakett Telias ja internetipakett Elisas. Kokku on pakettide maksumus 25 eurot, sellest pool on hageja vajadus (multikate vaatamine). Muud kulud: 50 eurot. Sellised kulud on näiteks lapse turvatool ja muud lapsega seotud asjad (kärud, vankrid jms), lapse vedamine autoga arstile jms. Lisaks sellele, peab lapse ema olema lapse jaoks olemas ja tugi lapsele enamus aega ööpäevast, ka see on kõik kulu, mida ei ole võimalik otseselt rahasse arvestada.
10. Kuna kostja hagejaga koos ei ela, on ta kohustatud täitma hagejate ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 100 lg 2 järgi elatist makstes. Seejuures

§ 100lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.

01.01.2022.a jõustunud

§ 101lg-d 3-7 sätestavad elatise maksmiseks kindla metoodika.

Aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 01.04, lisaks arvestatakse

§ 101lg-tes 4-7 lisatingimusi.

1. Regulaarselt ja piisavas ulatuses elatise maksmata jätmisega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist kindla maksena kalendrikuu eest ette summas 220 eurot kuus kuni 31.03.2023.a ja alates 01.04.2023.a sellel hetkel kehtivas baassummas, mis indekseeritakse iga aasta
2. aprillil. Hageja täpsustas, et hagiavalduses on silmas pidanud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi esitamisest, taotlus elatise väljamõistmiseks alates nõude rahuldamisest on ekslik sõnastus.
3. Vastuseks kostja vastuses viidatud kompromissi võimalusele hageja esindaja teatas kohtule, et kostja ei ole vastanud hageja esindaja kirjadele esitada kostjapoolne kompromisspakkumine, pooled kokkulepet ei ole sõlminud. Hageja taotles kohtul määrata molekulaarbioloogiline ekspertiis kostja isaduse kindlakstegemiseks. Kohtumääruse alusel hageja seaduslik esindaja tasus 29.07.2022 ekspertiisitasu ettemaksu 85,50 eurot (s.o 50% ekspertiisi maksumusest).
4. 15.11.2022 istungil hageja taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda, seetõttu hageja menetluskulude nimekirja ei esita. KOSTJA VASTUS
5. Kostja vastuseks hagile teatas 11.05.2022 e-kirjaga kohtule oma kontaktandmed. Samuti teatas, et on võtnud kontakti hageja esindajaga, Andrus Postiga. A. Post viibib hetkel puhkusel Itaalias, 3 2-22-2664 kuid tema puhkuselt tagasipöördumisel saab kostja esimesel võimalusel A. Postiga arutada kompromissi või muul viisil kokkuleppe võimalusi.
6. 16.08.2022 kostja teatas, et ei ole nõus nii DNA molekulaartestiga, kui ka Andrus Posti käitumisega. Kostja ei ole pädev suhtleja virtuaalis ja kogu selle liiklusega siin netimaailmas ja see võiks olla mõistetav. Ta on ka Andrus Posti valgustanud sellest, seetõttu on proovinud temaga suuliselt suhelda, aga võimatu on ja oli teda kätte saada. Peale tema Itaalia reisi suhtlesid küll esimest korda tel. teel ja kui ta sellest vestlusest oli siiski suuteline andma kohtule meilil teada, siis miks ta kostjale ei võimaldanud teist etappi telefoni teel suhelda, seoses kompromissi osas, mida oleks siis samuti kohtule samamoodi meili teel saanud detailselt informeerida. Terve selle aja vältel üritades Andrus Postiga ühendust võtta, sai kostja temalt vastu alati erinevaid ignoreerivust näitavaid vastuseid, küll ta oli juba Horvaatias puhkusel, küll ta ei VIITSINUD enam tööasjadega tegeleda, küll ta sõi, küll ta andis loa peale nädalavahetust helistada jne jne. Hiljem aga hoopiski selgus siis, et viimasel kuupäeval ehk 18.
7. päeva esimeseks pooleks oli A. Post kohtule juba saatnud ilma kostjaga läbi arutamata kostja eest otsuse. Lõpuks, 18.
8. päeva teisel poolel ehk (+-14.30, neil oli kokkulepe, et siis kostja võib A. Postiga ühendust võtta) õnnestus kostjal siiski A. Post telefonil kätte saada ja pakkus soovi arutada, kuid üllatuseks selgus, et A. Post oli otsuse juba ära saatnud. Kostjal tekkis küsimus, miks siis? A. Post andis mõista taas, et peale sööki saavad edasi arutada. Kuid siis peale seda hoopis kostja avastas, et A. Post oli ta numbri üldse ära blokeerinud. Kuna kostjal on kaks numbrit, siis selle avastamine ei vajanud keerukust. Kostjal ei õnnestunud midagi A. Postiga ja seda A. Posti initsiatiivil. Kui tulla tagasi DNA testi juurde, siis kostja ei ole nõus seda tegema ja põhjendus on lihtne. C kahtlustab (nimetades seda rahvakeeli „salaja rasedaks“) valelikul, petlikul, ..., ... viisil rasedaks jäämist, tähendab ta meelega ei kasutanud rasestumisvastast vahendit (tabletti). Seda enam, kui tema jaoks meeldivama sugulise vahekorra läbiviimise jaoks soov-idee oli just temal mitte kasutada kondoomi, siis siin ongi kostjal juba loomulik, inimlik, reaktsioon olukorrale .... kui naine saab lõpuks hakkama millegi sellisega, ilma kostja nõusolekuta, SIIS SEE ON VÄGA EBAÕIGLANE, VALE, PETTUS. Kostja praegu väga viisakalt ehitas lause, kuigi siin saab seda nimetada paljude ebameeldivate, kuigi õiglaste sõnadega. Asjakohane kiire ütlus selle peale oleks, kasvatagu siis ise. Algselt kostja veel uskus, et tõesti kogemata unustati nn tablett võtta, nagu väideti. Selle raseduse esimeses faasis kostja veel andis 15 000 + eurot, tingituna lapse sündimisest, vajamineva kasvatuse tarbeks, millest hiljem keegi midagi ei mäletanud. Kostja leiab, et tegelikkuses on ta niigi vastu tulnud. Aga kuna lõpuks kerkis vale kahtlustus-usk aktuaalseks, pluss eitamine, et kostja on rahaliselt toetanud, lisaks üliinetu käitumine kostja aadressil, mis õnneks arhiveeritud, siis muutis see kostja suhtumist. Ei mingeid dokumente, et kostja on lapsevanem, ei mingeid toetusi jne, täielik blokk. See noor naisterahvas peaks kuuluma hoopis sinna kategooriasse, kes muretsevad lapsi ilma meesteta ehk naised, kes otsustavad saada lapse spermadoonori abil, kus loomulikult nad peavad arvestama ka tagajärgedega, mida siis lapsele tulevikus selgitada, miks läks nii, et sul ei ole isa. Muidugi C-ga oleks juhtum veelgi dramaatilisem, kui see niinimetatud vale saaks veel kuidagi kinnitust. On riike, kus see seaduse ees vanglaga isegi karistatav, näide: https://naine.postimees.ee/7516993/johkra-pettusega-rasestuda-proovinud-naine-saireaalse-vanglakaristuse. Lõpetuseks kostja soovib, et kohus siiski annaks talle võimaluse veel kompromissile, vastasel juhul selles loos saab kõige rohkem kannatada, kahju kõige nõrgem ja kostja südametunnistusele see kindlasti jääda ei saa.
9. Kostja on täiendavalt edastanud kohtule tema ja hageja lepingulise esindaja vahel peetud kirjavahetust (5 e-kirja, kohtute infosüsteemis (KIS) dokumendid 11S -15S), milles kostja ei esita põlvnemise tuvastamise ja elatise nõuetele muid sisulisi vastuväiteid.
10. Kostja ei täitnud 28.07.2022 kohtumäärusega talle pandud kohustust tasuda 50% DNAekspertiisi tasu ettemaksu, samuti keeldus kostja andmast DNA-uuringuks vajalikke võrdlusproove. 4 2-22-2664
11. 15.11.2022 kohtuistungil kostja samuti ei esitanud muid vastuväiteid hageja nõuetele, peale selle, et kostja arvates on hageja ema kostja usaldust kuritarvitades rasestunud sel teel, et jättis pärast kaitsevahenditeta toimunud intiimvahekorda kostja toodud SOS-pillid võtmata või ei võtnud neid õigeaegselt. Kostja möönis, et seaduse alusel on ta hageja bioloogiline isa ja temalt ilmselt mõistetakse välja elatis. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Hageja taotleb tuvastada enda põlvnemine kostjast (ehk kostja isadus hageja suhtes) ja kostjalt seaduses ettenähtud minimaalmääras elatise väljamõistmist. Perekonnaseaduse (

) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 14.

§ 94

lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktide 1 ja 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ 94

lg 3 järgi loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Isaduse tuvastamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu (

§ 95

). X sünniaktis kanne isa kohta puudub, seega on laps hagejana (seadusliku esindaja kaudu) õigustatud esitama kostja vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks. 15. Kohus leiab, et selles tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid lubavad järeldada, et hageja põlvneb kostjast. Kostja ei ole eitanud intiimset kooselu hageja ema Cga. Kostja ei ole ümber lükanud hageja esitatud väiteid, et hageja bioloogiliste vanemate intiimsuhe kestis 2020.aasta sügisest kuni 2021.a juunini. Hageja sündis xx xx xxxx, seega maksimaalselt 150 päeva pärast kooselu lõppemist.

§ 94

lg-s 3 sätestatud tähtaegu arvestades eostati laps enne Y ja C intiimsuhte lõppemist. Lisaks on kostja 15.11.2022 kohtuistungil ise kinnitanud, et kooselu lõppemise ajal ta teadis, et C on rase. Kostja väidetel (mida hageja seaduslik esindaja kinnitas) maksis ta lapse emale 15 000 eurot „pere juurdekasvuks“. Kostja arvates aga suhe ei toiminud ning ta jättis lapse sünnitamise või mittesünnitamise valiku lapse ema otsustada. Kostja ei ole esitanud ka kahtlusi, et ta ei ole lapse bioloogiline isa või et Cl oleks olnud lapse eeldatava eostamise perioodil intiimsuhteid ka teiste meestega.

1. Hageja taotlusel kohus määras lapse kostjast põlvnemise kindlakstegemiseks DNA-ekspertiisi. Ka kostja ise oma kirjavahetuses A. Postiga on viidanud DNA-uuringule. Kohtu määratud ekspertiisi kostja aga keeldus minemast. Neljandal korral viidi kostja ekspertiisiasutusse võrdlusproovide andmiseks kohtumääruse alusel politsei poolt sundkorras, kuid ka siis kostja ei soostunud võrdlusmaterjaliks süljeproovi andma. Kohus ei pea õigeks tsiviilvaidluses allutada kostjat tema tahte vastaselt proovide võtmisele. Kostjat on aga korduvalt hoiatatud, et ekspertiisiks vajaliku proovi andmisest keeldumise korral tõlgendatakse seda tema kahjuks.
2. Riigikohus on 06.11.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13 p -s 16 selgitanud, et „…põlvnemise tuvastamiseks hagi esitanud menetlusosaline peab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Hagimenetluses peab TsMS § 230 lg 1 järgi üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama, 5 2-22-2664 et kostja on lapse bioloogiline vanem, st on lapse eostanud. Kostja saab omakorda aga tõendada oma vastuväidet, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem, st ta ei ole last eostanud. Lisaks võib põlvnemise asjas TsMS § 230 lg 3 järgi kohus ka omal algatusel tõendeid koguda. Kuna põlvnemise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas laps põlvneb bioloogiliselt sellest mehest, tuleb asjas selgitada eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, milleks kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel küsida eksperdi arvamust TsMS § 293 alusel. Seejuures saab põlvnemise tuvastamise asjas nii hageja väidet kui ka kostja vastuväidet tõendada kõige tõsikindlamalt molekulaargeneetilise ekspertiisiga, mille käigus tuvastatakse proovi andnud isikud ning lapse mehest põlvnemise tõenäosus. Seega teenib molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemine ühest küljest hageja huve, kes soovib tõendada, et kostja on lapse isa, teisalt aga ka kostja huve, kes väidab vastu, et ta ei ole lapse isa. Eelnevat arvestades peab isik TsMS § 300 lg 1 järgi taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. Seega võib isik keelduda ekspertiisil osalemast ja proovi andmast üksnes juhul, kui see oleks talle meditsiiniliselt vastunäidustatud ja tekitaks tervisekahjustuse. Muudel juhtudel ei ole keeldumine õigustatud. Sellest tulenevalt ei saa lugeda õigustatuks ka kostja usulistel kaalutlustel proovi andmisest keeldumist. Mh märgib kolleegium, et arvestades tänapäevaseid uurimismeetodeid, kus molekulaargeneetilist uuringut tehakse süljeproovist saadud materjali abil, on kolleegiumi hinnangul meditsiinilised vastunäidustused proovi andmiseks praktiliselt olematud. Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata TsMS § 300 lg 2 järgi ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras ning uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei. Viidatud sätete järgi tuleb isikul põlvnemise tuvastamiseks anda molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemiseks vajalik proov ning üldjuhul on see proov võimalik saada. Kui isik keeldub õigustamatult proovi andmast ning temalt ei õnnestu ülalmärgitud sätete kohaselt mingil põhjusel ekspertiisiks vajalikku proovi saada, sh kui proovi ei õnnestu saada välisriigis elavalt menetlusosaliselt ka välisriigi kohtu abiga erinõude korras, tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada seda asjaolu tõendite hindamisel. Kuna lapse põlvnemise tuvastamise asjas on tänapäeval kõige usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring ning lapse eostamise kohta ei pruugi menetlusosalistel olla muid piisavalt usaldusväärseid tõendeid, tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tema kahjuks, kohaldades TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust.“
3. Kostjat Yt on korduvalt hoiatatud, et DNA-uuringuks vajaliku võrdlusmaterjali andmisest keeldumise korral tõlgendab kohus asjaolusid kostja kahjuks. Kuna muud asjaolud kinnitavad kostja isadust X suhtes, erinevalt viidatud Riigikohtu kaasusest ei ole kostja kordagi selgelt eitanud lapse temast põlvnemist, siis tuleb ekspertiisist keeldumisest järeldada, et kostja ei soostunud DNA-ekspertiisiga seetõttu, et tal ei ole kahtlusi selles osas, et X põlvneb temast.
4. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väide, et hageja ema C jäi temast lapseootele valega, mida kostja peab enda suhtes väga ebaõiglaseks. Kostja õigused ja huvid on lapse huvidega võrreldes teisejärgulised. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. LasteKS § 7 lg 1 sätestab, et lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseksid ja teda kasvataksid. 6 2-22-2664 Kohus jääb seisukoha juurde, et kui kaks täiskasvanud teovõimelist isikut elavad regulaarselt heteroseksuaalset intiimelu, siis nad peavad arvestama sellega, et naine võib rasestuda ja suhtest sünnib laps. Kohus leiab, et tänapäeval tuleb lugeda üldteadaolevaks, et ükski rasestumisvastane vahend (kondoom, beebipillid jms) ei anna 100% kaitset rasestumise vastu. Liiati kostja väidetel oli tal Cga ka mitu nn „kaitsmata“ vahekorda, kus kondoomi ei kasutatud. Kostja ei saa üle poole aasta kestnud intiimkooselu puhul välistada enda vastutust lapse eostamise eest väitega, et usaldas naist ja lootis, et ta võtab kaitsmata vahekorra järel vastavaid rasestumisvastaseid pille. Kostja on ise esile toonud, et kooselu ajal ta regulaarselt abistas hageja ema majanduslikult, sh korteri ostmisel sissemaksu tegemisel. Kostja ei ole väitnud, et on Cga suhtesse astumisel konkreetselt teatanud ja kokku leppinud, et kostja lapsi ei soovi. C rasestumisest teadasaamise järel kostja ja hageja ema arutasid koos, mida rasedusega edasi teha; kostja teatas hageja emale, et ei soovi saada mõrtsukaks (s.t nõustuda abordiga), kostja andis hageja emale 15 000 eurot pere juurdekasvuks. Nendel asjaoludel on kostja poolt kohatu võrrelda X eostamist spermadoonorlusega. Kui kostja tõsikindel põhimõte oli elus mitte kunagi peret luua ega lapsi saada, siis tulnuks kostjal endal võtta tarvitusele võimalikud abinõud raseduse vältimiseks või hoopis intiimsuhtest hoiduda, mitte jätta rasestumise vältimine kergemeelselt üksnes suhte naispoole kanda. See, et kostja väidetavalt ei kasutanud kondoomi naise soovil, ning tõi naisele kaitsmata vahekorra järel võtmiseks mõeldud tablette, ei vabasta kostjat vastutusest sellisest suhtest sündinud lapse eest ega anna õiguslikku alust jätta rahuldamata hagi lapse kostjast põlvnemise tuvastamiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude tuvastada tema põlvnemine kostjast. 20.

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 p 3 ja § 94 lg-te 1 -3 alusel võib isaduse tuvastada kohus.

Hageja kostjast põlvnemise tuvastamise järel on kostja kohustatud hageja ülalpidamiseks elatist maksma (

§ 96

, § 97 lg 1, § 100 lg 1).

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.06.2008 otsuses asjas nr 3-2-1-36-08 (punktides 11 - 13) koos põlvnemise tuvastamisega esitatud elatise nõude rahuldamise osas märkinud järgmist: “
2. /…/ ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad

§ 38lg 1 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib

§ 42

lg 1 järgi tuvastada mh lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus tuvastab

§ 42

lg 2 järgi põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. 12.

§ 38

lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.
3. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, 7 2-22-2664 nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“
3. Hageja hagiavalduses nõude osas taotles elatise väljamõistmist 200 eurot kuus kuni 31.03.2023 ja edasi alates 01.04.2023 baassummas, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil. Samas hagiavalduse põhjendustes nimetas elatise summaks ka 220 eurot. Hageja esindaja menetluse käigus täpsustas, et hageja peab siiski silmas seaduses sätestatud suuruses miinimumelatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Kuigi Riigikohus eelviidatud lahendis käsitles kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadust, reguleerib põlvnemise kohtulikku tuvastamist, vanema ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmist sarnaselt ka alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseadus (vt

§ 82

, § 84 lg 1 p 3;§ 94 lg-d 1 – 3, § 95, § 97 p 1, § 108) (sh praegu kehtivas redaktsioonis), mistõttu on tsiteeritud Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka siin asjas. Eeltoodust tulenevalt on õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks elatis välja alates põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi esitamisest.

1. Kohus andis pooltele võimaluse lahendada asi kokkuleppel, sh selgitas võimalusi teha DNAanalüüs kohtuväliselt, uuringu tulemuste alusel vormistada kostja isadus perekonnaseisuasutuses ning sõlmida elatise maksmise osas kokkuleppe, mille võib esitada kohtule kinnitamiseks. Kostja algul avaldas küll valmisolekut asi kokkuleppel lahendada, kuid reaalselt midagi selleks ette ei võtnud. Kostja käitumisest menetluses jäi mulje, et kostja püüab vältida tema isaduse ametlikku vormistamist. Kostja ka 15.11.22 kohtuistungi lõpus tegi hageja seaduslikule esindajale ettepaneku, et maksab hagejale 300 eurot kuus tingimusel, et kostjat lapse isana paberitesse ei kanta.
2. Arvestades menetluses avaldatud kostja seisukohti ei ole alust eeldada, et kostja põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse järel asuks vabatahtlikult lapsele ülalpidamist andma. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt hageja taotletule ja juhindudes

§ 101

lg-st 2 kohus mõistab elatise välja seaduses sätestatud ulatuses ja muutuva suurusena, määrates kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. 25. Alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Sama paragrahvi lõigetes 5 – 7 sätestatu kohaselt tuleb minimaalse elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka lapsele makstavaid peretoetusi, sama pere teistele lastele elatise maksmist ning laste viibimist lahus elava vanema juures.
2. Hagiavalduse põhjal hageja kostja juures ei viibi, samuti kostja ei pea tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Sellest tulenevalt hagejale seaduses ettenähtud minimaalne elatis arvutatakse

§ 101lg-test 3-5 tuleneva kolme komponendi ja valemi: elatis=A+B-C alusel.

Seaduses sätestatud miinimumelatise suurus muutub iga aasta 1.aprillil, mil indekseeritakse baassumma ja arvutatakse baassummale lisatav 3% eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. 01.01.2022 jõustunud seaduse alusel arvutatava miinimumelatise suurus muutus esmakordselt juba 01.04.2022. Valemis märgitud kolme komponendi sisu ja suurusi näitlikustab järgnev tabel, mille kohus on pooltele edastanud ka menetlusse võtmise määruses. 8 2-22-2664 Elatise komponent ja summa suurus eurodes alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 Elatise komponent ja summa suurus eurodes alates 01.04.2022 (kuni 31.03.2023) Alus (

) A=200 A=209,20 § 101 lg 3 Baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Indekseeritud summa on uus baassumma, mida omakorda indekseeritakse järgmise aasta 1.aprillil jne. B=43,44 B=46,44 § 101 lg 4 Baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest bruto-kuupalgast (2021.a oli see 1548 eurot, seega 3% 46,44 eurot), baassummale lisanduv summa arvutatakse iga aasta 1.aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele C=60/2 C=60/2 § 101 lg 5 Eelmise kahe komponendi (A+B) summast lahustatakse pool lapsetoetusest – elatist ei pea maksma ulatuses, milles lapse kulud on riikliku peretoetusega kaetud Elatise summa hagi esitamisest 18.02.2022 kuni 31.03.2022: Elatise summa alates 01.04.2022 – 31.03.2022: (A+B-C=) 225,64 eurot Summa suuruse muutumise selgitus (A+B-C=) 213,44 eurot 27.

§ 97p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist.

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96lg 1).

Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette.

1. Kostjale oli hagiavalduse kättesaamisest alates teada, et hagi rahuldamise korral tuleb tal (vähemalt hagiavalduse esitamisest alates) elatist maksta. Kostja ei ole oma isadust vaidlustanud ning sisuliselt tunnistab ta ka lapse ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole menetluse ajal lapsele ülalpidamist andnud. Kohtuotsuse tegemisel kohus määrab sissenõutavaks muutunud elatise (sisuliselt elatise võlgnevus) summa kindlaks ja mõistab selle välja ühekordse summana. Alates kohtuotsusele järgnevast päevast mõistetakse elatis välja igakuise maksena. Kostja ei ole nõutava elatise suurusele ega hagiavalduses märgitud lapse kulude suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja poolt hagiavalduses väljatoodud kulude suurused on mõistlikud ja põhjendatud. Lapse vajadust vähemalt miinimumsuuruses elatise järele õigustab hagiavalduses näidatud kulude suurus (ka ilma 120 euro suuruse lasteaiakuluta) 497,50 eurot kuus, millest kummalgi vanemal tuleb kanda ½ ehk 248,75 eurot. Tuleb ka arvestada, et hageja kulude loetelu 9 2-22-2664 ei sisalda lapse vajadusi ammendavalt - ei ole arvestatud näiteks kulusid kestvuskaupade soetamiseks (lapsele vajalik mööbel, voodipesu jm kodutekstiilid, lauanõud jms). Eeltoodu alusel kohus arvestab alates hagi esitamisest kuni 31.03.2022 elatise suuruseks 213, 44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 on kostjalt väljamõistetava elatise suurus 225,64 eurot.
2. Alates hagi 18.02.2022 esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on elatis muutunud sissenõutavaks summas 2049,76 eurot. Veebruarikuu ja novembrikuu eest kohus arvestab elatist proportsionaalselt vastava kuu päevade arvuga (veebruaris perioodi eest 18.
3. – 28.02.2022, novembris 01.
4. – 23.02.2022). Alates hagi esitamisest kogunenud elatise võlgnevuse (2049,76 eurot) arvutuskäik on järgmine: Perioodil 18.02.2022 – 28.02.2022 üheteistkümne päeva eest 83,85 eurot (=(213,44:28)x11) 01.03.2022 – 31.03.2022 ühe kuu eest 213,44 eurot. 01.04.2022 – 31.10.2022 seitsme kuu eest kokku 1579,48 eurot (7x225,64) 01.11.2022 – 23.11.2022 (kaasa arvatud) kahekümne kolme päeva eest 172,99 eurot (=(225,64:30)x23).
5. Kohtuotsuse tegemisele järgneva perioodi eest kohus mõistab elatise välja igakuiste maksetena alates 24.11.2022 summas 225,64 eurot kuus, see summa muutub edaspidi iga aasta
6. aprillil. Samuti võib elatise suurust muutuda lapsele makstava peretoetuse suuruse muutumise korral alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suurusega lapsetoetust makstakse.
7. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja taotles määrata kindlaks, et kuna elatist makstakse iga kuu eest ette, tuleb kostjat kohustada tasuma elatist eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja väidetel ta praegu ei tööta, samuti ei ole töövõimetu. Samas kostja ei tuginenud sellel, et tal puuduvad vahendid elatise maksmiseks. Vastupidi – kostja jättis mulje, et tal on võimalik elada tööd tegemata, rantjeena. Seega elatise maksmise kohustuse täitmisel ei oma tähtsust kostjale regulaarselt makstavate sissetulekute (töötasu, töötutoetus vms) laekumise kuupäev. Eeltoodu alusel kohus vastavalt hageja taotlusele määrab kindlaks, et igakuine elatis tuleb kostjal maksta eelmise kuu viimaseks kuupäevaks. Kogunenud elatise võlgnevus tuleb kostjal maksta lisaks igakuisele elatisele ühekordse summana, kuid pooled võivad selle tasumise korda omavahel teisiti kokku leppida (mitmes osas osamaksetena tasumise vms). Väljamõistetud elatise summad tuleb maksta hageja ema arvelduskontole, kes korraldab lapse igapäevast elu ja tema kulude tasumist.
8. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 176 lg 1 näeb ette, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. 10 2-22-2664
9. Hageja hagiavalduses taotles jätta menetluskulud kostja kanda. 15.11.2022 hageja lepinguline esindaja aga teatas kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, et hageja seaduslik esindaja on otsustanud kostjalt menetluskulude hüvitamist mitte nõuda, mistõttu hageja menetluskulude nimekirja ei esita. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil teistsugust soovi ei väljendanud. Kostja samuti menetluskulude nimekirja ei esitanud.
10. Hageja seaduslik esindaja saatis kohtule pärast asjaarutamise lõppemist 18.11.2022 ja 21.11.2022 kaks taotlust, milles märkis, et istungil hageja lepinguline esindaja küll ütles, et hageja ei soovi lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kuid kuna kostja poolne meili teel ahistamine ei lõppenud istungiga, siis X seaduslik esindaja soovib, et kostja kannab C ja X esindaja kulud. Kohus leiab, et selline meelemuutus ei ole kooskõlas menetlusõiguste heas usus kasutamise põhimõttega. Menetlusseadustik küll võimaldab menetluskulude nimekirja esitada ka pärast asja kohtuistungit, kus lõpetati asjaarutamine, kuid pärast asjaarutamise lõppemist ei saa esitada uusi täiendavaid taotlusi. TsMS § 176 lg 1 kohaselt enne kohtuvaidlusi pooled teatasid, et neil kulude hüvitamise nõudeid ei ole, kumbki pooltest menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ei esitanud ega soovinud esitada ka kohtuistungi kulude kohta täiendavat nimekirja. Hageja (lepingulise esindaja kaudu) kohtuistungil selgelt teatas, et ei soovi kulude hüvitamist ning kohtuvaidluses taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu kohus ei andnud pooltele ka tähtaega pärast asjaarutamise lõppemist menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti seetõttu ei olnud kostjal vajadust kujundada seisukohta ega esitada vastuväiteid hageja kulude kostja kanda jäämise taotluse osas. Lisaks hageja seaduslik esindaja ei esitanud kulude hüvitamise taotlusega koos menetluskulude nimekirja. Koos elatise nõudega esitatud põlvnemise tuvastamise hagilt riigilõivu ei võeta. Hageja on tasunud ette 50% ekspertiisitasu, kuid kuna kostja ekspertiisist keeldumise tõttu DNAekspertiisi ei tehtud, on hagejal õigus ekspertiisitasu ettemaks tagasi taotleda ning hageja kohtuistungil sellise taotluse ka esitas. Hageja hüvitatavateks menetluskuludeks selles asjas saavad olla lepingulise esindaja kulud, kuid nende suuruse kohta mingeid andmeid kohtutoimikus ei ole. Eeltoodu alusel kohus jätab poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
11. Hageja tasus 29.07.2022 DNA-ekspertiis tasu ettemaksu 85,50 eurot. Ekspertiisi ei tehtud. TsMS § 150 lg-s 7 sätestatakse, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Eksperdikulu on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143 l p 1). TsMS § 150 lg-st 4 tulenevalt kohus tagastab kohtu nõudel menetlusosalise poolt tasutud asja läbivaatamise kulu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel ja tema näidatud kontole. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil taotles tasutud riigilõivu tagastamist C kontole, millelt kulude ettemaks tasuti. Kohus tagastab hageja seadusliku esindaja kontole 85,50 eurot. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 11