← Eesti

2-23-1831/19

Obsah (4)§ 101§ 102§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1831 Tsiviilasi S. M. N. hagi T. N. vast

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Mõista kostjalt T. N. (isikukood: xxxx) välja hageja S. M. N. (isikukood: xxxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.04.2022 – 31.01.2023 eest summas 1 572,48 eurot.
  2. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja T. N. kohustatud punktis 2.2 nimetatud elatise maksma hiljemalt jooksva kuu
  3. kuupäeval K. S.’i arveldusarvele xxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja T. N. 1

(8)kohustatud juba sissenõutavaks muutunud elatise (s.o p-id 4 ja 2) maksma K. S.’i arveldusarvele xxxx, selgitusega "elatisraha võlgnevus". Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  3. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab emaga. Hageja vanemad elavad lahus alates 18.03.
  4. Alates 18.03.2022 on hageja olnud ema täielikul ülalpidamisel ning kostja ei ole ülalpidamises osalenud.
  5. Hageja igakuised kulud on 746,22 eurot, sh - eluasemekulud 100 eurot; kulutused toidule 400 eurot; sidekulud 38,11 eurot; kulutused tervishoiule 38,11 eurot; kulutused hügieenitarvetele 50 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Lapsetoetust saab hageja seaduslik esindaja.
  6. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumsummas ehk

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas.

Hageja palus mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.04.

  1. Hageja palub elatise kanda K. S. arveldusarvele xxxx, selgitus „elatis“.
  2. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja nõustus kostja väitega, et hageja elab juba üle kahe aasta põhiliselt hageja esindajale kuuluvas korteris ja tal on endiselt tagatud pääs kostja korterisse.
  3. Hagejal on Xxxx (hageja esindajale kuuluvas korteris) oma tuba, voodi ja muud igapäevaeluks vajalikud isiklikud asjad ja kogu hageja igapäeva elukorraldus on hageja esindajale kuuluvas korteris. Hageja vaid külastab talle sobivalt kostjat. Hageja ei kasuta kostja korterit Xxxx oma eluruumina. Hageja tassib tõepoolest endale meelepärased maiustused kostja korterist hageja esindaja korterisse - oma tuppa. Hageja nõustus kostja väitega, et hageja kasutab kostja korterit peaasjalikult perioodidel, kui kostja on lähetustel või mõnel muul põhjusel kodust eemal. Kuna kostjat tegelikult samal ajal kohal ei ole, siis kostjal ei ole selget ülevaadet, kui palju hageja tegelikult tema 2

(8)kodus viibib. Kostja saab seda vaid arvata, tugineda hageja subjektiivsetele vajaduspõhistele selgitustele.
  1. Hageja esindaja on perioodil
  2. a juuni kuni
  3. a jaanuar korduvalt kostjale teinud ettepanekuid leppida kokku hageja võrdses ülalpidamises, tasuda elatist ja tuletanud meelde maksmata elatisnõuet ning informeerinud, et pöördub hageja huvide kaitseks kohtusse. Asjaolu, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine võib asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda ning võib olla ebamõistlikult koormav, ei ole usutav. Kostja on käinud alates märtsist 2022 ehk alates tähtpäevast, millal ühine perekonna majandamine lõppes, mitmetel puhkuse- ning nädalalõpureisidel. Kostja ei ole hagejat kaasanud oma puhkusereisidele. Hageja ei ole saanud ülalpidamist, millele tal oleks õigus, arvestades kostja sissetulekut ja elustandardit. Ööpäevade arv kohustatud vanemaga on 0 päeva.
  4. Kostja poolt esitatud tõendid maksete kohta hageja esindajale ei ole tegemist elatise maksetega. Maksete korraldustel on selgelt kirjas, mis oli hageja esindajale tehtud maksete eesmärk ning vastavalt sellele on ka talitatud. KOSTJA VASTUS
  5. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Hageja on olnud kogu kooliea aja (alates
  6. klassist) sisuliselt kostja ülalpidamisel ning hageja esindaja on katnud lõviosas kulutusi vaid iseendale.
  7. Hageja väide, et hageja kolis pere ühisest kodust välja 18.03.2022, on ebaõige. Pere ühine kodu koosneb kahest samas majas kõrvuti paiknevast 2-toalisest korteriomandist - Xxxx ja Xxxx, millest esimene kuulub hageja esindajale ja teine kostjale. Pere on elanud ja elab nendes korterites edasi ka täna ja kusagile välja kolima pole pidanud. Hageja ja ka vanemate vanemad lapsed, kes on täna täisealised ning elavad omaette, elasid kuni puberteedieani kostjale kuuluvas korteris ja sealt edasi said lapsed oma privaatse toa hageja esindajale kuuluvas korteris.
  8. Hageja elab juba üle kahe aasta põhiliselt hageja esindajale kuuluvas korteris ja tal on endiselt tagatud pääs kostja korterisse, mis on hageja ja kostja ühise kodu osa ning mida hageja kasutab peaasjalikult perioodidel, kui kostja on lähetustel või mõnel muul põhjusel kodust eemal, või kui on vaja irduda hageja esindaja korterist või kui on soov tulla isaga vestlema või sööma või endale midagi maitsvat külmikust oma tuppa kaasa viia. 18.03.2022 ei kolinud kostjale kuuluvast korterist välja mitte hageja, vaid avalduse esitanud hageja esindaja, põhjusel, et lapsevanemate omavahelised suhted olid muutunud väljakannatamatuks. Hageja vanemad on lahutatud alates 09.12.
  9. Kumbki pool on tagastanud teisele ka tema korteri võtmed, mis tähendab, et hageja vanemad, nii kostja kui hageja esindaja, elavad kumbki endale kuuluvas korteriomandis.
  10. 21.02.2023 seisuga on pere ühisvara jagamata ning lapse hooldusõigus määramata, seepärast kannavad lapse (hageja) vanemad ülalpidamiskulusid nii nagu kumbki pool paremaks näeb. Kostja on arvestanud ja arvestab lapse (hageja) soovidega, kuid lähtub kulutuste tegemisel mõistlikkuse printsiibist ja odavat populaarsust lapse silmis ülikallite asjade ostmisega ei taotle. 3
(8)
  1. Lapsevanemad on kandnud lapse (hageja) ülalpidamiskulusid kumbki oma parema äranägemise järgi, arvestades võimalusel lapse (hageja) soovidega. Lapse (hageja) põhilised elamiskulud on läbi aastate kandnud kostja ning ilmselgelt tunneb hageja esindaja emotsionaalselt, et tema rahakoti sisu ei kuulu enam ainult temale, vaid tal tuleb nüüd teha kulutusi ka lapsele (hagejale). Eeldada, et kõik lapse (hageja) elamiskulud katab ainult isa (kostja), viitab hageja esindaja omakasupüüdlikkusele, mida kinnitab ka hageja esindaja jätkuv esialgsete ütluste muutmine antud hagi raames.
  2. Hagejal on jätkuvalt olemas jagatud elukoht kostjale kuuluvas korteris, milles on ka hageja isiklikud asjad. 18.03.2022 ei kolinud hageja mitte kusagile, vaid hageja esindaja kolis välja kostjale kuuluvast korterist. Hageja esindaja poolt hagiavalduses märgitud hageja rahalised vajadused kalendrikuus on samuti meelevaldsed.
  3. Kontoväljavõttes Xxxx pangas, perioodi 18.03.2022 - 27.03.2023 kohta, kajastuvad pangaülekandega ja kaardimaksetena tehtud kulutused hagejale, millest osa pangaülekandeid on saanud otseselt enda arvelduskontole hageja ema. Teine osa väljavõttes kajastuvatest pangaülekannetest on kostja poolt kantud hageja nimelisele arvelduskontole, mille valdaja on hageja esindaja ning mis on ainuisikuliselt hageja esindaja poolt kontrollitav, sealhulgas ka kasutatav.
  4. Kostja on jätkuvalt huvitatud elatise edasisest tasumisest hagejale kohtumääruses 21.03.2023 kohtu poolt tehtud kompromissi ettepanekule. vastavalt Hagejale meeldib isale kuuluvas korteris viibida ja ta on seal elanud kaugelt rohkem kui hageja esindaja kinnitatud – 0 tundi. Puhkusereisid on toimunud kostjale tema tööandja poolt võimaldatud talve- ja suvepuhkuste ehk siis põhipuhkuse perioodidel ning nimetatud reisid on ostnud kostja sõber. Kostja on aastaid töötanud osalise töövõimega, ühes ja samas ettevõttes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101lg 5 sätestab, et vanem ei pea 4

(8)andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga, kuid külastab aeg-ajalt isa valduses olevat kuuluvat korterit; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.
  2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas.

19. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja täidab ülalpidamiskohustust temale jõukohases ulatuses; (
  2. ii)hageja kasutab aeg-ajalt kostja valduses olevat korterit; (iii) on nõus kohtu poolt pakutud kompromissiga. 20. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 746,22 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulude suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 746,22 eurot kuus.
  5. Kostja ei ole märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks hagi esemeks olevat elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. Eeltoodud järeldust kinnitab ka asjaolu, et kostja oli nõus tasuma hagejale elatist vastavalt kohtu poolt tehtud ettepanekule, mis seisnes seadusjärgses ja muutuvas määras elatises (n-ö miinimumsummas), st

§ 101alusel, alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

22. Kostja märgib, et hageja kasutab aeg-ajalt tema valduses olevat korterit. Kohus leiab, et eeltoodu ei oma aga mõju hageja ülalpidamisnõudele. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et laps viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Seega tuleb väide jätta tähelepanuta. 23. Kostja märgib, et on hagejale ülalpidamist andnud. Kohus märgib, et väide on tõendamata. Kostja pole tõendanud, et ta on hagejale tasunud ülalpidamist vähemalt

(8)§ 101 sätestatud miinimummääras. Samuti pole kostja tõendanud, et vanemate vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lapsele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud

§ 100

lg-tes 1 ja 2 – st ülalpidamiskohustus loetakse üldjuhul täidetuks, kui kostja on elatise kandnud rahas last kasvatava vanema (mitte lapse enda) kontole. Kostja on küll esitanud enda poolt modifitseeritud ja filtreeritud ning panga poolt kinnitamata konto väljavõtted, kuid sealtki nähtuvad peamiselt vaid toitlustusasutuste külastused ning neid ei ole võimalik hagejaga seostada.

  1. Hageja esitas hagiavalduse 01.02.
  2. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates kuni täisealiseks saamiseni. Seadusjärgne miinimumelatis on: a. perioodi 01.02.2023 – 31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus, b. alates 01.04.
  3. a 260,33 eurot kuus, sealjuures on arvestatud ka lapsetoetustega (

§ 101lg 5; perioodil kuni 31.12.2022.

a toetuse suurus 60 eurot ning alates 01.01.

  1. a toetuse suurus 80 eurot – PHS § 17 lg 3).
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi edasiulatuva nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise: a. alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)); b. alates 01.04.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  5. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2022 kuni 31.01.2023 eest. Kostja vaidleb nõudele vastu.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal 6

(8)hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist arvestusega, et kostja kohustus on võrdne elatise miinimummääraga. Seega elatisnõue on
  1. a osas põhjendatud summas 225,64 eurot kuus ja
  2. a osas 215,64 eurot kuus, st tagasiulatuv nõue on kokku 2 246,40 eurot (9 x 225,64 + 215,64). Hageja nõuab elatist seadusjärgses määras, mistõttu ei saaks nõue olla üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama – kuid siiski on objektiivselt tegu üsna suure summaga. Tagasiulatuva nõude periood on võrdlemisi pikk (10 kuud). Hageja on hagi esitamisega märkimisväärse aja viivitanud ning ega esitanud seda kohtusse mõistliku aja jooksul pärast kostja poolse kohustuse rikkumise ilmnemist. Hageja esindaja on: 06.07.2022 märkinud, et kostja ei ole alates 18.03.2022 elatist tasunud ning teinud ettepaneku, et järgmised 4 kuud kannab hageja ülalpidamiskohustust kostja (tlk 40); 10.07.2022 palunud, et kostja tasuks elatist ja viidanud elatise igakuisele suurusele (tlk 41 pöördel); 14.10.2022 märkinud, et kostjal on tasumata 8 kuu elatis ning viidanud elatise igakuisele suurusele (tlk 39 pöördel); 15.01.2023 palunud, et kostja tasuks elatist ja viidanud elatise igakuisele suurusele (tlk 44). Eeltoodust nähtub, et hageja on küll aeg-ajalt (keskmiselt ca 3-kuuste vahedega) elatisega seonduvat kostjaga arutanud ning teinud ettepanekuid elatise tasumiseks, kuid siiski ei ole kostja poolse rikkumise korral nõuet mõistliku aja jooksul maksma pannud. Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on piisav edasiulatuva elatise tasumiseks. Kostja on küll viidanud, et tal on laenu tasumise kohustus ning elukallidus on tõusnud, kuid eeltoodu ei võimalda järeldada, et kostja majanduslik seisukord saaks tagasiulatuva nõude puhul märkimisväärselt kahjustada. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõuet tuleb vähendada 30% võrra, kuivõrd: (i) nõue on objektiivselt märkimisväärne ning selle ühekordne tasumine põhjustaks rahalisi raskusi ka keskmisele inimesele; (ii) hageja on vaatamata korduvatele rikkumistele viivitanud nõude maksmapanekuga. Kohus rahuldab tagasiulatuva nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2022 kuni 31.01.2023 eest summas 1 572,48 eurot (2 246,40 x 70%).
  3. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  4. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  5. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 7
(8)Menetluskulude jaotus
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  2. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.