← Eesti

2-22-142204/12

Obsah (6)§ 3141§ 407§ 162§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-142204 Tsivi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja I ja hageja vahel 02.02.22022 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5000 eurot. Kostja I ja hageja sõlmisid 16.05.2022 laenulepingu, mille kohaselt hageja ja kostja kujundasid ümber varasema laenulepingu. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja I tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel intressimääraga 3,5 % kuus. Kostja II ja hageja sõlmisid 16.05.2022 käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest kuni summas 10 000 eurot. Hageja saatis kostjale I seoses laenulepingu täitmisega 4 meeldetuletuskirja koos sissenõudekulude nõuetega summas 105 eurot. 13.09.2022 ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis kostjalt I võlgnevuse tasumist. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetlust läbiviinud kohus teinud võlgnikele makseettepaneku, mis on kostjale I ja tema seaduslikule esindajale kostjale II e-posti aadressil xxxx kätte toimetatud. Vastuses kohtule samalt e-posti aadressilt 09.11.2022 esitasid kostjad vastuväite. Hagimenetluses saatis kohus hagimaterjalid 28.03.2023 e-posti aadressil annikuklas@gmail.com ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 3141

sätestatud korras kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (20.04.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) kliendiga kohtumine, suhtlemine (20 min); 2) kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs (40 min); 3) hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, edastamine (4 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 980 eurot. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 5 tundi. Kulu tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 720 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 980 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 980 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada

§ 177

lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.