4-23-1430/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1430 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai
3. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Meelis Aasa (Aas; isikukood 38106146013) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Meelis Aasa 26.02.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,000134 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 17.03.
9. Tartu Maakohus asendas 15.05.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-1430 Meelis Aasale Põhja prefektuuri 26.02.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,000134 määratud rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, 2 päeva arestiga. Maakohus määras, et Meelis Aasal tuleb arest ära kanda vahetult pärast Tartu Maakohtu 12.09.
12. a määrusega nr 1-20-5392 täitmisele pööratud karistuse ärakandmist. 2.
13. Esmalt leidis maakohus, et kuivõrd Meelis Aas ei ole tasunud rahatrahvi ära vabatahtlikult, rahatrahvi sundtäitmine nurjus ning isikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt nõuet rahuldada, on rahatrahvi täitmine võimatu. Seejärel asus maakohus seisukohale, et Meelis Aasale määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on Meelis Aas mh samaliigiliste süütegudega peale väärteokorras karistamist jätkanud ning ta 1 rikkus ka kriminaalhoolduse ajal käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu temale Tartu Maakohtu 21.10.
14. a otsusega nr 1-20-5392 mõistetud ärakandmata karistus täitmisele pöörati, puudub veendumus, et süüdlane oleks tegelikult motiveeritud vabaduses üldkasulikku tööd tegema. Seetõttu jäi isiku palve asendada tema tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga rahuldamata.
15. Tartu Maakohtu 15.05.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse Meelis Aas, kes ei nõustu maakohtu määrusega ning palub asendada arest üldkasuliku tööga või pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega kuue kuu võrra. Sellest ajast, mil temale määrati selles väärteoasjas rahatrahv, on ta vanglas viibinud kaks aastat (eeldusel, et vabaneb 12.10.2023). Rahatrahv on tasumata, kuna trahvi tasumise ajal tasus teisi rahalisi nõudeid teisele kohtutäiturile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Meelis Aas ei ole tasunud väärteoasjas nr 2316,20,000134 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Sellest tulenevalt jääb Meelis Aasa määruskaebus rahuldamata.
18. Vaidlust ei ole selles, et Meelis Aasal on tasumata Põhja prefektuuri 26.02.
19. a otsusega määratud rahatrahv 100 eurot, millele vastab 25 trahviühikut. Meelis Aas leiab, et kohus võiks anda temale võimaluse tasuda rahatrahvi kuue kuu jooksul või asendada arest üldkasuliku tööga.
20. Meelis Aasale määratud rahatrahvi mõistmisest on möödas ca 3 aastat 3 kuud, kuid rahatrahv on seniajani täielikult tasumata. Kohtutäituri avalduse andmetel Meelis Aas ei tööta, samuti puudub temal realiseeritav vara. Eelnevate menetluses olevate nõuete suuruseks oli 11.07.2022 seisuga 7490,88 eurot. Arvestades kõike seda, on vähetõenäoline, et Meelis Aas suudaks rahatrahvi ära tasuda selle asendamata jätmisel. Nii on ta ka ise määruskaebuses märkinud, et rahatrahvi määramise ajast kuni vangistuse lõpuni oleks ta vanglas ca kaks aastat, varasemalt ja ka vangistuse ajal on tema arvelt täidetud teisi täitemenetluses olevaid nõudeid. Meelis Aasa kohtuistungil ja määruskaebuses avaldatust ei nähtu sellist teavet, millest saaks järeldada, et süüdlane on võimeline lähiajal rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma või et tema majanduslik seisukord paraneks. Seetõttu ei ole rahatrahvi tasumiseks täiendava tähtaja andmine põhjendatud. Rahatrahvi asendamisel aresti või üldkasuliku tööga ei ole oluline, kas süüdlane hoiab tahtlikult kõrvale tasumisest või on muul põhjusel rahatrahvi tasumine võimatu. Seega ei välista rahatrahvi asendamist asjaolu, et Meelis Aasa sissetulekud ei ole võimaldanud temal seda teha.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Meelis Aasal on üks kehtiv kriminaalkaristus, kriminaalasjas nr 1-20-
22. Kohtute Infosüsteemist on näha, et eelnimetatud kriminaalasjas mõisteti temale osaline reaalne vangistus ning ülejäänud jäi kanda tingimisi käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega. Kuivõrd ta rikkus korduvalt nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu, samuti ei käinud sotsiaalprogrammis, pöörati teise erakorralise ettekande järel kandmata vangistuse osa täitmisele. Vangla iseloomustuse andmetel on Meelis Aasa karistatud varasemalt kriminaalkorras korduvalt ning kriminaalhooldused on erinevatel põhjustel (rikkumised või uus kuritegu) ebaõnnestunud. Seega puudub veendumus, et üldkasuliku töö nõuete järgimist saadaks edu, mistõttu ei ole põhjendatud asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga. 2
23. Lisaks ei ole Meelis Aasa puhul üldkasulik töö see meede, mis aitaks tagada tema edaspidise õiguskuulekuse. Varasemad tingimisi mõistetud vangistused koos allutamisega käitumiskontrollile ega reaalsed vangistused, samuti väärteokaristused, ei ole tema suhtumist muutnud – ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Tema kasuks ei räägi seegi, et lisaks käesolevale asjale on tema suhtes esitatud karistuse asendamise taotlus veel ühes väärteoasjas.
24. Väheoluline üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi hinnates ei ole seegi, et kriminaalasjas nr 1-20-5392 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on Meelis Aas alkoholi liigtarvitaja. Ülalmärgitud tingimisi mõistetud vangistuse täitmine oli raskendanud samuti just alkoholi tarvitamise tõttu katseajal (rikkus seda keeldu). Vanglast vabanemisel on jätkuvalt oht, et Meelis Aas jätkab alkoholi tarvitamist. See aga seab kahtluse alla üldkasuliku töö tegemise edukuse. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
25. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
27. mai
28. a määruse muutmata ja Meelis Aasa määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3