Obsah (6)

§ 113§ 25§ 121§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7 juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1123 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlu

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi

§ 25

lg 6 ja § 60 alusel 3 aasta vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega, millest

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 02.06.2019-02.08.2019, s.o 2 kuud, karistusaja hulka ning K. Põllul jäi kanda 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 15.02.2021 ja lõpp 15.12.

2. Viru Maakohtu 17.05.2023 määrusega jäeti K. Põld ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuid täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
3. Süüdimõistetul on kehtiv kriminaalkaristus – tapmiskatse ja kehalise väärkohtlemise eest. K. Põllul on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud töökoht ning ta on nõus alluma elektroonilisele valvele (elukoht sobilik). K. Põld on osalenud sotsiaalprogrammis ja töötanud. K. Põllu käitumine vangistus ei ole olnud hea, kuna tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. See näitab, et ka range järelevalve asutuses ei suuda isik alluda kehtestatud normidele. Maakohtu hinnangul ei ole K. Põllu uue kuriteo toimepanemise risk madal või väheoluline. 2.
4. Maakohus käsitles kuritegude toimepanemise asjaolusid ning leidis, et arvestades neid ning kinnipeetava seisukohta, ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu puhul, kes on karistatud isikuvastaste kuritegude eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Maakohus ei näinud ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. 2.
5. K. Põld on vangistuse jooksul küll läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja selle jätkutegevuse, kuid endiselt leiab, et pole pannud toime kuritegu, mille eest on süüdi mõistetud ning et suudab analüüsida oma käitumist, säilitada konfliktisituatsioonides enesekontrolli. Mõistab, et vaja on ellu viia muutusi seoses alkoholi tarvitamisega, kuna ei soovi tulevikus rohkem vanglas viibida. Isik ise ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, kuid kuna isikuvastased kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes, tuleks tema alkoholitarbimisse siiski kriitiliselt suhtuda. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo (olles alkoholijoobes). 2.
6. K. Põld on nõus vabanema elektroonilise valve alla, kuid maakohus leiab, et ka täiendav garantii – elektrooniline valveseade – ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. Määruskaebused
7. Viru Maakohtu 17.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Põllu kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada K. Põld tingimisi ennetähtaegselt, vajadusel elektroonilise valve alla. Maakohus on tuginenud valedele asjaoludele ega ole arvestanud kehtivat kohtupraktikat. 3.
8. Maakohus on jätnud K. Põllu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata üksnes tema varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegu arvestades. Seejuures on maakohus valdavas osas määrusest keskendunud tema positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, kuid seejärel paljasõnaliselt sedastanud, et kohtul puudub veendumus kinnipeetava mõttemaailma muutumises ning et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtumäärusest ei selgu, mis peaks isikut motiveerima õiguskuulekalt käituma, kui vabastamine on jätkuvalt maakohtu hinnangul ennatlik. Arusaamatuks jääb ennatlikkus olukorras, kus karistuse lõpuni on jäänud alla 7 kuu. 3.
9. Määrusest ei nähtu, millist konkreetset eesmärki K. Põllu jätkuv vangistuses hoidmine kannab. Vangla poolt koostatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise hindamisel kohtupraktikast tulenevalt tugineda ei saa. Vangla poolt koostatud iseloomustuses on välja toodud tema tegevusi ja käitumist iseloomustavad andmed. Sellest nähtub üheselt, et ta on teinud oma järeldused ja suudab edukalt reeglite kohaselt käituda. Tal on kindel soov elada seaduskuulekalt. Puudub alus arvata, et ta hakkaks uusi kuritegusid toime panema, kuna on saavutatud VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk suunata ta seaduskuulekale teele. 3.
10. Vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele on kriminaalmenetlusõigust rikkudes jäetud K. Põld tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2 Maakohus on teinud kaalutlusvea. Kuigi K. Põllul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, siis tegelikkuses pesude vahetamise käigus ühe jalaga teise kambri uksele astumise eest karistamine ei ole mõistlik ja on otsitud. 3.
11. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt põhjendatud ega jälgitav. Maakohus on ennetähtaegsel vabastamata jätmisel kaalutlusõigust puudulikult teostanud ja põhjendamatut tuginenud üksnes varasemale elukäigule, mõistetud karistusele ja kuriteo asjaoludele. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused miks ei tingi valdavalt positiivsete asjaolude esinemine ennetähtaegset vabastamist. Kas K. Põld ennast süüdi tunnistab või mitte ei saa omada tähtsust ennetähtaegsel vabanemisel. 3.5.

§ 76

tulenevate formaalsete eelduste täitmisel ei ole alust ette heita veel kandmata karistuse pikkust, kui muud argumendid ei toeta isiku edasist vangistuse kandmist, st läbitud on erinevaid sotsiaalprogramme ja tegevusi, isik on motiveeritud õiguskuulekalt käituma ning puudub alus arvata, et edaspidine karistuse kandmise jätkamine mõjutaks isikut õiguskuulekamalt vabaduses elama. Vähetähtsaks ei saa pidada ka seda, et varasemalt uurimise ajal, olles elektroonilise järelevalve all, ei esinenud K. Põllul mingeid rikkumisi. Seetõttu on alust pigem eeldada, et K. Põld suudab seekord ennetähtaegsel vabanemisel seaduskuulekalt elada ja käitumiskontrolli nõudeid täita. Kuigi vangla ja prokurör ei toeta K. Põllu ennetähtaegset vabastamist, ei ole need seisukohad kohtule siduvad. 3.

1. K. Põllul pole kunagi diagnoositud alkoholisõltuvust ja sõltuvust ka pole. Tegemist oli ühekordse juhtumiga ja ta on oma järeldused teinud. K. Põld leiab, et ta ei tohi alkoholi tarvitada. Ta on aastaid töötanud bussijuhina ja ei saagi olla alkohoolik. Kavatseb ka vabaduses töötada bussijuhina. 16.09.2021 oli süüdimõistetul vanglas infarkt ja juba see välistab igasuguse alkoholi tarvitamise. Ta ei eita, et oli kuriteo ajal alkoholijoobes, aga see oli rumal asjaolude kokkusattumus ja suhtlemine valede inimestega. 3.
2. Kohtupraktika kohaselt on vabastatud raskete kuritegude toimepanijaid tihti enne tähtaegselt (Aleksandr Zemtsov, Arto Järvekülg). Samuti pole vähetähtis Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas 1-20-
3. 3.
4. ITK on läbitud ja veel 7 kuud vanglas viibida on mõttetu, kui saaks olla vabaduses nii perele kui ühiskonnale kasulik. Ei ole kuskil reeglistikku, mis ütleb, et taoliste kuritegude puhul on ennetähtaegne vabanemine välistatud. K. Põld tunnistab oma viga ja kuna kohtuotsus on jõustunud, siis K. Põld aktsepteerib seda. Vangistus ei ravi, pigem on väline distsipliin kriminaalhoolduse näol tunduvalt efektiivsem. Kõiki riske saab vabaduses maandada koostöös kriminaalhooldusega, elektroonilise valvega, vajadusel sotsiaalprogrammidega ning lisakohustusega. Ennetähtaegne vabastamine ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides.
5. Viru Maakohtu 17.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu K. Põld, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. 4.
6. Süüdimõistetu rõhutab, et Tartu Ringkonnakohtu 18.07.2019 määrusega asendati tema tõkend vahistamine elektroonilise valvega, kuna see hoiaks ära uusi tegusid ning kuna K. Põld töötas varasemalt bussijuhina, siis alkoholilembus ei ole millegagi tõendatud. K. Põllu suhtes üles näidatud usaldust süüdimõistetu ei kuritarvitanud. 4.
7. K. Põllul on olemas töökoht Hansabuss AS-is bussijuhina, kus on olemas alkolukk. Tööajal on ta olnud alati kaine. Kohusetundlikkuse kohta lisab süüdimõistetu Gobus AS iseloomustuse. 3 K. Põld leiab, et distsipliinirikkumine ei olnud nii raske ja annab omapoolse selgituse toimunust ning kahetseb. See on vangistuses tema ainus rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes on muuhulgas läbi segi asjakohaste argumentidega toodud argumente, mis ei käi maakohtu määruse kohta või heidetakse maakohtule ette asjaolude arvestamist, mida maakohus arvestanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et K. Põld tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning vastupidiseks järelduseks ei anna alust ka esitatud määruskaebus. Küll peab ringkonnakohus taas tõdema, et maakohtu määrus on üldsõnaline, konkreetse süüdimõistetu osas faktiliste asjaoludega paljuski seostamata. Määrus koosneb üksnes suuresti kohtupraktika ümberkirjutustest, mis samuti on suuremas osas konkreetse süüdimõistetuga seostamata. Kuna maakohtu määrusest on tuvastatav siiski mõned sisulised põhjendused, siis lähtudes KrMS § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 ei saa ringkonnakohus saata asja uue põhjendatud määruse tegemiseks maakohtule, vaid ringkonnakohtul on võimalik maakohtu määruses esinevad puudused kõrvaldada endal ehk lisada täiendavad põhjendused. Küll ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks tuginenud erandlikele asjaoludele või ei oleks lähtunud kehtivast kohtupraktikast.
9. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et K. Põld on ära kandnud nõutud osa karistusest, mis on formaalne eeldus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on maakohus tõdenud, et süüdimõistetu on olnud nõus lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamisega ning tal on selleks olemas nõuetele vastav elukoht. Küll ei ole võimalik järeldada, et süüdimõistetu puhul oleks täidetud materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks ja seda ka lisakohustusena võetava elektroonilise valve alla. Riigikohtu praktikast tuleneb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKKm asjas nr 3-1-1-1217, p 20) 7. Ka maakohus on välja toonud, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane, kuna tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaitsja üritab õigustada süüdimõistetut ja väita, et selle määramine on olnud ebamõistlik ja otsitud. Esmalt jääb arusaamatuks, miks peaks olema vanglal vaja „otsida“ asjaolusid, et süüdimõistetut distsiplinaarkorras karistada. Võrreldes varasema ajaga nähtub, et süüdimõistetutel enamasti puuduvad distsiplinaarkaristused ja neid on oluliselt vähem kui mõned aastad tagasi. Lisaks, kui süüdimõistetu ei olnud nõus talle määratud distsiplinaarkaristusega, oli tal võimalus see ettenähtud korras vaidlustada. Kohtule ei ole esitatud vastavat informatsiooni selle kohta, et K. Põld oleks seda teinud. Seega tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis kuulub arvestamisele ning annab selge signaali süüdimõistetu käitumisest ning lisaks nähtub, et K. Põllul on iga oma teo osas olemas vabandus. Lisaks sellele, et süüdimõistetu ei ole suutnud oma käitumist juhtida vangistuses, annab see selge signaali, et ka kriminaalhooldusele allumine ei pruugi sellise suhtumisega olla K. Põllu suhtes edukas. 4 Nagu nähtub ka maakohtu määrusest, siis pole vaidlust selles, et K. Põld on täitnud individuaalse täitmiskava. Samas tuleneb ka sellest jätkuv K. Põllu ennastõigustav seisukoht, kus ta läbivalt üritab enda pealt süüd ära lükata ja justkui oleks kuritegude toimepanemises kõik teised süüdi (asjad valesti kirjas, tunnistajad liialdanud). Ennetähtaegse vabastamine ei ole tõesti seotud sellega, kas isik tunnistab enda süüd või mitte, kuid kui süüdimõistetu ei saa aru sellest, milliseid tegusid ta on toime pannud, siis jääb arusaamatuks, kuidas oleks võimalik kohtul asuda seisukohale, et ta enam selliseid tegusid toime ei pane või ta saaks aru, kuidas ta peab oma käitumist juhtima. Seega kogumis on süüdimõistetu tegelenud küll taasühiskonnastavate tegevustega, kuid koostoimes määratud distsiplinaarkaristusega ei ole võimalik asuda seisukohale, et käitumise järgi vangistuses ning programmide tagasiside aluseks oleva põhjal oleks süüdimõistetult oodata vabaduses õiguskuulekat käitumist. Ka on asjakohatu kaitsja argumentatsioon sellest, et maakohus on jätnud süüdimõistetu vabastamata üksnes varasemast elukäigust ning toimepandud kuriteo asjaoludest lähtuvalt.

§ 76

lg 4 kohaselt kuuluvad nii varasem elukäik kui ka toimepandud kuriteo asjaolud arvestamisele. Nende kogumis arvestamisele ei ole ringkonnakohtul maakohtule midagi ette heita. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähetähtis, et K. Põldu on karistatud kriminaalkorras 7-l korral, millest kehtivaid karistusi on küll 1, kuid isik viibib vangistuses kolmandat korda. Kustunud karistuste arvestamine on Riigikohtu praktikaga kooskõlas (RKKKm asjas nr 1-151446), kuid kolleegium on rõhutanud, et hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 109-3703/83, p-d 9 ja 11; RKKKm asjas nr 1-16-9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis RKKKo asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (RKKKm nr 1-20-5036/28, p 14). Vangla iseloomustusest nähtub, et varasemalt on K. Põldu karistatud erinevate varguste, kuritahtliku huligaansuse, raske kehavigastuse tahtliku tekitamise ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Kinnipeetava varasemad kuriteod jäävad 1980ndatesse ja 1990ndatesse aastatesse. Lisaks on tal kaks arhiveeritud väärteokaristust liiklusseaduse rikkumise eest. Ringkonnakohtul tuleb nõustuda vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses tooduga, et kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemaga, kuna ka varasemalt on toime pannud vägivaldseid kuritegusid, mille tagajärjeks on olnud rasked tervisekahjustused. Teod on toime pandud küll märkimisväärne aeg tagasi, kuid neid ühendavad ühised jooned. Erinevate tegude peamiseks toime panemise põhjuseks on olnud kehv probleemilahendusoskus. Seega, kuigi süüdimõistetu oskab sõnas väidetavalt konflikte lahendada, ei nähtu see tema käitumisest ega elukäigust. Iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu olnud ka ametnikega ebaviisakas. Ringkonnakohtule ei nähtu vangla iseloomustusest kaitsja väidetu, et üheselt nähtub, et K. Põld on teinud oma järeldused ja suudab edukalt reeglite kohaselt käituda. 5 Kaitsja hinnangul on K. Põllu vangistus mõttetu ja ei ole teada, millist edasist eesmärki vangistus kannab. Kaitsja on ise ka tsiteeritud, et vangistuse eesmärk on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Järelikult, kui süüdimõistetu on jätkanud korrarikkumist vangistuses, siis pole süüdimõistetu käitumine õiguskuulekuse suunas tagatud ning õiguskorra kaitsmiseks tuleb jätkata süüdimõistetul vangistuse kandmist.

1. Hinnata tuleb ka K. Põllu õiguskuulekust isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus on toonud välja kuriteo asjaolusid, näidanud ära, et süüdimõistetu oli mõlema kuriteo ajal joobes ning sidunud edasised probleemid alkoholi tarvitamisega. Seega on maakohus lähtunud kehtivast praktikast. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetu suhtes esineb arvukaid positiivseid asjaolusid, mis ringkonnakohtule kahjuks ei nähtu. On küll positiivne, et süüdimõistetul on vabanedes elukoht, kuid ei nähtu, et see oleks puudunud ka enne vangistust. Seega kuigi faktiliselt on tegemist positiivse asjaoluga, ei oma see mõju K. Põllu käitumisele. Samuti ei nähtu, et kuriteoriske maandaks töökoha olemasolu. Süüdimõistetu on varasemalt töötanud, kuid see ei ole hoidnud ära kuritegusid. Küll peab ringkonnakohus siinkohal vajalikuks välja tuua positiivsena selle, et kuigi majanduslikust toimetulekust uue kuriteo riske ei esine, on K. Põld kõik võlgnevused tasunud. Maakohus ei ole väitnud, et süüdimõistetul oleks diagnoositud alkoholisõltuvus. Küll nähtub tema elukäigust, et alkoholil on mõju tema õiguskuulekale käitumisele. Kui K. Põld selles osas ise ei oska seoseid leida, siis esineb jätkuvalt sellest tulenevalt märkimisväärne risk, et süüdimõistetu jätkab kuritegude toimepanemist. Seejuures rõhutab süüdimõistetu, et varasemalt, kui ta oli bussijuht, tal ei olnud alkoholiga kunagi probleemi, kuid kohtud ei ole väitnud, et süüdimõistetu juhtis joobes bussi. Kaitsja hinnangul riskihindamisele tugineda ei saa. Kuna maakohus ka sellele tuginenud ei ole, siis see argument üksnes koormab määruskaebust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole küll mõistetud karistuse suurus asjaolu, mis mõjutaks ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi, kuid K. Põllul veel kanda olev aeg on piisav, et süüdimõistetu õpiks oma käitumist kehtiva korra järgi juhtima. Ka ei tuvastanud kohtukolleegium muid asjaolusid, mis võiks kaasa tuua K. Põllu ennetähtaegne vabastamine.
2. Ringkonnakohus nõustub, et K. Põld ei ole sobiv ka kriminaalhoolduse jaoks. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. K. Põld on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et ta sõnas on valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust ning seda ka koos elektroonilise valvega. Seejuures ei ole maakohus seadnud kahtluse alla seda, et kriminaalhooldus tervikuna ei saa ühegi süüdimõistetu suhtes kohaldada, vaid analüüs käib K. Põllu osas. Varasemalt ei pruukinud süüdimõistetul elektroonilise valve all probleeme olla, kuid praegusel ajal on süüdimõistetu oma käitumisega vangistuses näidanud midagi muud. Lisaks kohus hindab asjaolusid kogumis, seega on ta õigustatud tõdema, et vaatamata sellele, et kord tõkend asendati elektroonilise valvega, ei ole käesolevalt põhjendatud seetõttu süüdimõistetut elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja toob välja lahendeid ja leiab, et nende lahendite adressaadid, kes on toime pannud raskeid kuritegusid, on küll ennetähtaegselt vabastatud. Ennetähtaegne vabastamine on personaalne ning sõltub aga konkreetsest süüdimõistetust ning tema puhul materiaalsete 6 eelduste täidetusest tulenevalt

§ 76lg-st 4.

Vabastamine ei sõltu sellest, milliseid konkreetset liiki kuritegusid on isik toime pannud ning ühegi kuriteo puhul ei ole ennetähtaegne vabastamine välistatud, kui formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kohtukolleegiumi hinnangul kogumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et K. Põllu puhul oleks vabaduses oodata õiguskuulekat käitumist ning uute kuritegude riski ei ole käesoleval ajal võimalik tema puhul maandada ka elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse kohaldamisega, vaatamata sellele, et isik on täitnud individuaalse täitmiskava. 10. Lähtudes eeltoodust ning juhtindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. mai 2023 määruse sisuliselt muutmata, kuid lisab sellele omapoolseid põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 7 Maarika Kuusk