2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.
2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 4102,50 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.12.2021, 11.04.2022 ja 17.08.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes
2 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 25.11.2021 loovutas Kreeditor oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Vastavalt Kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 421 x 40,9% aastas. Hageja täpsustas 08.03.23 vastutustundliku laenamisega seotud asjaolusid, samuti täpsustas nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja täpsustas, et lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus Kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 365päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine Kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 € + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 €. Hageja selgitas, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 59,28% aastas ja krediidi kogukulu 4787,63 €. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,9% aastas, väljavõtu tasu on 65,5 € ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr ja laenu kogukulu on arvutatud eeldusel, et 1. krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2. kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3. intressi ja muid tasusid arvestatakse 3
2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.
2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning 4
2 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 25.11.2021 loovutas Kreeditor oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (Lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1999,76 €, 2) intressid: 306,45 €, 3) viivised: 943,39 €.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingust tulenevalt ja vastavalt Kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga (lisa 2, lk 8), mis on 40,9% aastas. Riigikohus asus lahendis 3-2-1120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leidis, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.05.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-20-4331, et juhul, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg s 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtuotsuses tsiviilasjas 2-21-108947 märkis Tallinna Ringkonnakohus lisaks, et
lg 1 esimene lause koosmõjus
lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Vastavalt Kreeditori hinnakirjale on viivise määr võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 421 x 40,9% aastas: võlg 1999,76 €, viivitatud periood on 14.10.21-08.12.22, viivis on 949,39 €.
§-s 403. 4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust.
.4 lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, millise kõnesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, millised tõendid selle kohta ja millise tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Krediidivõimelisuse hindamiseks täitis kostja Kreeditori veebilehel laenutaotluse, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Kreeditor vastas hageja järelpäringule, et omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Lisaks omandas Kreeditor teavet avalikest andmebaasidest, mh ekrediidiinfo andmebaasist ja EMTA-st. Vastavalt e-krediidiinfo väljavõttele ei olnud Kostjal lepingu sõlmimise seisuga ühtegi kehtivat maksehäiret. Krediidivõimelisuse kontrolli raames kogutud kostja andmed on koondatud Kreeditori poolt edastatud krediidifaili, mille kohaselt oli Kostja keskmine sissetulek 900 € ja igakuised finantskohustused 100 € (lisa 9). 5
MS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.