) kohaselt ei olnud tegemist raiega – vaide objektiks oleva karistuse määramisel on võetud aluseks
Karistus on määratud
Eelpool nimetatud paragrahve saab aga rakendada ainult metsaseaduse mõistes raie teostamise puhul.
lg 11 sedastab, et raieks ei loeta muuhulgas metsamaal olemasoleva tee-, kraavivõi muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Käesolevas kaebuses ei ole vaidlust selle osas, kas vaidlusalune tegevus toimus metsamaal oleva tee peal, sest kohtuväline menetleja on peaaegu kõigis oma otsuse punktides kirjeldanud, et Z.U tegevus toimus Xxx katastriüksuse kvartali XXX eraldisi xxx ja xxx läbival teel.
) § 68 lg 1 näeb ette vastutuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest.
lg 3 kohaselt on raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta, raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris, isikut tõendav dokument. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Z.U puudus xxx külas xxx maastikukaitseala xxx piiranguvööndis Xxx katastriüksuse kvartali XXX eraldistel xxx ja xxx raie teostamiseks raieõigus ja seda
Samuti nähtub Maa-ameti erametsakeskuse kaardilt1, et xxx külas asuv Xxx katastriüksus (katastritunnus xxx) kuulub riigi omandisse. RMK 08.03.2022 kirjast Keskkonnaametile selgub, et Keskkonnaametit on teavitatud ebaseaduslikust raiest xxx maatikukaitseala xxx piiranguvööndis. Samuti selgub kirjast, et RMK-sse on 03.03.2022 helistanud xxx abivallvanem, kes on soovinud infot eelnimetatud asukohas raie võimalikkuse kohta, sest üks kodanik olevat selle vastu huvi tundnud. Abivallavanemale selgitati, et alal on looduskaitselised piirangud ja puitu varuda ei tohi. 07.03.2022 informeeris RMK loodusvaht metsatöödest (puude tükeldamine, puidu koondamine, tee puidust puhastamine, okste teelt eemaldamine) ning xxx metsaülem tegi samal päeval koos loodusvahiga paikvaatluse. xxx ääres oli kirjeldatud rajaga soovitud tõenäoliselt juurdepääsu xxx veealale. Järve ääres asub ka registrinumbrita paat. Kirjale lisatud skeemil näidatud kohas on tükeldatud mitmeid tormimurru kuuski ja alusmetsa. Metsatööde 1 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/erametsakeskus 4 üks eesmärke on olnud järve äärde raja vabastamine, oksad on rajalt eemaldatud. Puud on järgatud erineva pikkusega pakkudeks, tükeldatud materjal on koondatud hunnikutesse. Tegevust ei ole RMK-ga kooskõlastatud (kt, lk 19-20). 10.03.2022 sündmuskoha vaatluse protokollist selgub, et sündmuskohana on vaadeldud xxx külas xxx maasikukaitseala xxx piiranguvööndis Xxx maaüksuse (katastritunnusega xxx) metsamaal (kvartal XXX eraldistel xxx ja xxx) asuvat teed. Metsaregistri andmetel asub vaadeldav tee projekteeritaval metsavajakute looduskaitsealal (xxx sihtkaitsevöönd). Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et metsamaal paikneva tee servades on näha hunnikutesse kuhjatud oksi ning murdunud (kuivanud) puude laasitud ja järgatud tüveosi. Teel ja järgatud tüveosade juures on protokolli kohaselt näha saepuru. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati kokku 7 murdunud (kuivanud) kuuske, mis on vaadeldava teega ristumise kohalt ära lõigatud (kt, lk 16). Sündmuskoha vaatluse protokolli juurde lisatud fototabelist on näha tee kõrvale kuhjatud oksad ning järgatud puude tüveosad (kt, lk 17, 18). 24.03.2022 Z.U ülekuulamise protokollis on isik tunnistanud, et puhastas xxx külas xxx maastikukaitseala xxx piiranguvööndis RMK metsamaal asuvat teed – eemaldas tee pealt maha kukkunud puid ja lõikas tee peale kasvanud võsa. Kokku ei lugenud, mitu murdunud puud ta tee pealt eest ära lõikas, kuid isiku arvates ei olnud rohkem kui 10 puud. Eest lõikas ka võsa, mis segas murdunud puude lõikamist. Puude lõikamiseks kasutas mootorsaage ja pani kõik lõigatud puud ja oksad tee äärde hunnikutesse. Soovis tee puhastada võsast ja murdunud puudest, sest soovis järvele juurdepääsu. Varem oli pöördunud sooviga see ala korda saada ka RMK ja Keskkonnaameti poole, kuid lahendust ei olnud leitud (kt, lk 21). 20.05.2022 menetlusaluse isiku täiendava ülekuulamise protokollis on isik tunnistanud, et puhastas teed sinna murdunud puudest ja teele kasvanud võsast 2022. aasta märtsi alguses (kt, lk 23).
lg 1 sätestab, et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides; telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal; sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid. Seega ei ole võimalik sündmuskoha vaatluse protokolli ning Z.U ütlustega tuvastatud asjaolude pinnalt jõuda järeldusele, et Z.U tegevus oleks piirdunud vaid
Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik ei piirdunud vaid dekoratiivokste varumisega, vaid eemaldas teele kukkunud murdunud puid ja ka tee peal kasvanud võsa. Raieks metsaseaduse tähenduses loetakse § 28 lg 1 p-de 1-4 kohaselt nii metsamaal puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist kui ka metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Kuigi tegemist oli murdunud puudega, siis arvestades asjaolu, et raieks loetakse metsaseaduse tähenduses ka langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist ja metsamaterjali koondamist ning need tegevused on leidnud nii RMK kirjaga Keskkonnaametile, sündmuskoha vaatlusprotokolli kui ka Z.U enda ütlustega tõendamist, siis oli Z.U poolt xxx külas xxx maastikukaitseala xxx piiranguvööndis asuva tee puhastamise puhul tegemist raiega. Z.U on esitatud kaebuses nentinud, et puudub vaidlus selle üle, et tegevus toimus metsamaal oleva tee peal ning viidanud
lg-le 11, mille kohaselt ei loeta raieks 5 metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest ning maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus maaparandussüsteemi rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust. Sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle juures olevatelt fotodelt on näha, et tee peal kände ei ole. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et isik lõikas ja tükeldas teele langenud puid. Seega oli tegemist xxx maastikukaitseala xxx piiranguvööndi Xxx katastriüksuse kvartali XXX eraldistelt xxx ja xxx eraldisi läbivale teele murdunud puudega. Kohtu hinnangul ei ole aga
Nimelt on
lg 5 kohaselt rinnasdiameeter puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu keskmiseks rinnasdiameetriks loetakse enamuspuuliigi puude keskmist rinnasdiameetrit. Maaameti RMK metsatööde kaardilt2 selgub, et nii kvartal xxx eraldisel xxx kui ka eraldisel xxx on peapuuliigiks kuusk. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on vaatluse käigus tuvastatud 7 kuuske, mis on vaadeldava teega ristumise kohast ära lõigatud. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabeli fotolt 2 nähtub, et puutüvede läbimõõt on võrdne pildi alaservas oleva kuusekäbi mitmekordse pikkusega. Arvestades, et keskmine kuusekäbi on umbkaudu 8-12 cm pikkune, ei ole kuuskede keskmine rinnasdiameeter kindlasti väiksem ega võrdne 8 sentimeetriga. Seega on Z.U poolt toimepandu puhul tegemist siiski raiega metsaseaduse tähenduses. Samuti ei oma väärteoasjas tähtsust Z.U poolt kaebuses märgitu nagu oleks kogu tema tegevus lähtunud avalikust huvist. Kaebaja on viidanud kehtivale xxx maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-20233 lk 20 p-le 2.2, kus kirjeldatakse puhastatud teed kui kultuuripärandi objekti, lk 25 p-le 4.1.
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Z.U pani teo toime kaudse tahtlusega. Isik pidas kohtu hinnangul võimalikuks, et tal puudub RMK metsamaal raietööde tegemiseks raieõigus ning möönas, et paneb raiet teostades toime ebaseadusliku raie. Seda, et isik pidas vastava loa puudumist võimalikuks pidama, kinnitab ka tema ülekuulamisel selgitatu, et oli pöördunud varem sooviga see ala korda saada ka RMK ja Keskkonnaameti poole, kuid lahendust ei olnud leitud. Seega pidas isik võimalikuks, et tal puudub õigus nimetatud kohas raie teostamiseks, kuid teostas sellele vaatamata ebaseaduslikku raiet. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Z.U on toime pannud
Väärteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 1 kohaselt karistatakse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on Z.U karistanud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 140 eurot. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja 7 karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 150 trahviühikut. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Z.U poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et toimepandud teoga ei tekitanud Z.U keskkonnale kahju. Samuti pani isik teo toime kaudse tahtlusega, mis on tahtluse nõrgim vorm. Seega saab hinnata Z.U süüd väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja ning ka kohus ei ole aga tuvastanud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohtuotsuse tegemise seisuga on Z.U kaks kehtivat väärteokaristust, kuid need on mõistetud liiklusalaste rikkumiste eest. Käesoleva väärteoga sarnaste rikkumiste eest menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Seetõttu piisab kohtu hinnangul Z.U mõjutamiseks hoidumaks edaspidi sarnaste väärtegude toimepanemisest ka rahatrahvist, mille suurus on oluliselt madalam sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtu hinnangul täidab selline karistus nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 35 trahviühikut ehk 140 eurot, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, Z.U süü suurust ning karistuse üle- ja eripreventiivseid eesmärke. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on
S § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.