1-20-1123/74

(6)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Karli Põld tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karli Põld on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.07.2020 kohtuotsusega KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2; § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 60, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 2 aastat 10 vangistust. Karistuse kandmise algus 15.02.2021 ja lõpp 15.12.2023. Karli Põld andis samuti oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Karli Põld kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama enda korterisse aadressil xxx Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Isiku abikaasa andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Isikul on kutseharidus traktoristmehaaniku erialal. Lisaks on käinud keevitaja/elektrik/treial kursustel ja keevitaja täiendkursustel. Isik on ametlikult töötanud erinevates kohtades, viimati X AS xxx. Garanteeritud töökoht X AS. Vangistuses töötas koristajana, puidutsehhis abitöölisena ja hetkel toidujagajana. Tasumata nõudeid puuduvad, vabanemisfondis on 2202 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja tütar, õe ja kasuvennaga ei suhtle. Isiku sõnul ei olnud tal enda teada suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Karli Põld on varasemalt kuritegusid toime pannud grupis. Isikul oli enne viimast toime pandud kuritegu stabiilne elukorraldus. Kinnipeetava riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab viimane toime pandud kuritegu, kui ühise alkoholi tarvitamise käigus tekitas joomakaaslasele raskeid kehavigastusi. Vanglas olles läbis sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". Käesoleva kuriteo sooritas alkoholijoobes olles. Enne vangistut tarvitas alkoholi paar korda aastas. Ei näe enda alkoholitarvitamises probleemi. Isikul on kroonilised haigused. Kinnipeetaval on esinenud vägivaldset käitumist varasemalt ning kannab ka käesolevat karistust vägivaldse kuriteo eest. Kinnipeetava arvates ei käitu ta impulsiivselt, vaid pigem mõtleb enne olukorrad läbi ja alles siis tegutseb. Praegust kuritegu ei planeerinud ta ette, vaid oli tarvitanud eelnevalt alkoholi ning käitus impulsiivselt, millest tingituna lahendas probleemi mitte seadusekuulekalt. Kinnipeetav ei tunnista oma süüd toime pandud teos täielikult. Kinnipeetav ei väljenda sõnades kuritegelikke hoiakuid, kuid korduv kriminaalkorras karistatus viitab teatavate kuritegelike hoiakute olemasolule. Kinnipeetaval on vangistuse jooksul tekkinud olukordi, kus on käitunud ametnikega ebaviisakalt, kuid üldiselt suhtub ametnikesse sallivalt. Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt. Kinnipeetav saab aru, et ühiskonnas kehtestatud reeglid on vajalikud, kuid, kuid hoolimata sellest on kinnipeetav toime pannud erinevaid süütegusid. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, mille kokkuvõtte kohaselt on isikul olemas oskused enesekontrolli säilitamiseks ning enda kehtestamiseks väljapeetult. Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korda, millest 1 on kehtiv. Vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on kehv probleemilahendusoskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30%. tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

(6)Karli Põld taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab enda kaitsealust ja palub ta vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Karli Põld tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/

1. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama enda korterisse aadressil XXX. Isik on nõus ka elektroonilisele valvele allumisega ning elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vanglas olles ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on osalenud sotsiaalprogrammis ja töötanud. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Karli Põld kannab muu hulgas esimese raskusastme kuriteo – tapmiskatse eest mõistetud karistust. Viru Maakohtu 30.07.2020 otsuse kohaselt mõisteti Karli Põld KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et ühise alkoholi tarbimise käigus tungis kallale S.J-le, lüües kannatanut vähemalt kolmel korral noaga, millest üks löök noaga tabas kannatanut kõri piirkonda ja ühe korra tabas kõhupiirkonda. Oma tegevusega tekitas Karl Põld kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – 2 cm pikkuse torke-lõikehaava kaela ees- ja külgpinnal koos vasaku välise unearteri harude vigastusega, mille tulemusel tekkis väline verejooks ja äge verekaotus, samuti pindmise lõikehaava mao piirkonnas. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna samas ruumis viibinud A.K sekkus olukorda ja tõmbas Kalri Põllu kannatanust eemale. Karli Põllu poolt 3

(6)valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti löögid noaga kannatanu kaela piirkonda viitavad sellele, et K. Põllu tegevus oli suunatud S.J tapmisele. Pelae selle mõisteti Karli Põld KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema ühise alkoholi tarbimise käigus tungis kallale A.K-le, lüües üks kord kannatanule käega kukla piirkonda ja üks kord kõrva piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Karli Põld ennast süüdi ei tunnistanud. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja kinnipeetava seisukohta, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud isikuvastaste kuritegude eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.12.2023, ärakandmiseks on veel 7 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 4

(6)Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Karli Põld on vangistuse jooksul küll läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja selle jätkutegevuse, kuid jätkuvalt leiab, et pole pannud teoime kuritegu, mille eest on süüdi mõistetud ning, et suudab analüüsida oma käitumist, säilitada konfliktisituatsioonides enesekontrolli. Mõistab, et vaja on ellu viia muutusi seoses alkoholi tarvitamisega, kuna ei soovi tulevikus rohkem vanglas viibida. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht, töötamine vangistuses, sotsiaalprogrammi läbimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Isik ise ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, kuid kuna isikuvastased kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes, tuleks tema alkoholitarbimisse siiski kriitiliselt suhtuda. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo (olles alkoholijoobes). Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isikul on üks distsiplinaarkatistus võõras kambris viibimise eest. See näitab, et ka range järelealve asutuses ei suuda isik alluda kehtestatud normidele. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. 5

(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Karli Põld temale Viru Maakohtu 30.07.2020 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6