← Eesti

1-14-8868/78

Obsah (4)§ 114§ 68§ 75§ 76

1-14-8868 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-14-8868 (14240101803) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Aliis Per

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387 kohus määras: Jätta Jevgeni Paršin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Jevgeni Paršinilt menetluskuluna riigituludesse 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700085939 ning selgitus „Jevgeni Paršin, 1-14-8868, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. 1

(11)1-14-8868 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 10.05.2023 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu J. Paršini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
  2. Viru Maakohtu 01.12.2015 otsusega tunnistati J. Paršin süüdi

§ 114

p-de 1, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust.

§ 68alusel arvestati karistuse alguseks isiku kinnipidamise aeg ehk 11.05.2014.

Kohtuotsus jõustus 07.11.

  2. Nähtuvalt Viru Maakohtu 01.12.2015 otsusest mõisteti J. Paršin süüdi selles, et 11.05.2014 ajavahemikus kella 01.58-02.10 tungis ta Jõhvi linnas Rakvere tn 7 asuva baari „Privaat“ juures tänaval kallale raskes alkoholijoobes olevatele V M ja S K . J. Paršin lõi korduvalt noaga S. K , kes kukkus pärast löökide saamist maha. Seejärel lõi J. Paršin V. M kaela ja rindkere piirkonda. Süüdistatav jätkas asfaldil lamava S. K noaga kaela, rindkere ja selja piirkonda löömist. Seejärel jooksis J. Paršin järele tema eest ära minevale V. M ja lõi kannatanut korduvalt noaga ning kannatanu kukkus pärast löökide saamist maha. J. Paršin jooksis tagasi asfaldil lamava S. K juurde ning jätkas ennast rünnaku eest kaitsva kannatanu noaga rindkeresse, selga, kõhtu ja jäsemetesse noaga löömist ja lõi S. K seejärel jalaga selga ning läks ära. J. Paršin tekitas V. M kokku 16 torke-lõikehaava, sh kannatanu surma põhjustanud kokku 11 haava kaela ja rindkere piirkonnas koos trahhea, rinnakelme, vahelihase, maoseina ja põrna vigastustega. Saadud vigastuste tagajärjel suri V. M sündmuskohal ägeda verekaotuse tõttu. S. K tekitas J. Paršin kokku 33 tore-lõikehaava kaelal, kehatüvel ja jäsemetel, sh 2 haava rindkere piirkonnas ulatusid rinnaõõnde, vigastades vasakut ja paremat kopsu, mis on eluohtlikud vigastused. S. K surm jäi saabumata tänu õigeaegsele meditsiinilisele abile. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas J. Paršin ootamatult kannatanuid rünnates neile teadlikult suurt valu ja füüsilisi vaevusi. Samuti tekitas J. Paršin V. M ja S. K põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega väljendas põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja –keha kui väärtuste suhtes.
  3. Kinnipidamisasutuses J. Paršini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates isik on kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb kehavigastuste tekitamises ja tapmises, samuti ühiskonna üldise turvalisuse või vara ohtu seadmises kasutades vägivalda majandusliku kasu saamise eesmärgil. Oht on kõige tõenäolisem kui isik käitub impulsiivselt, ei oska tekkinud probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada. Samuti võib oht ilmneda kui isik kuritarvitab alkoholi, tarvitab narkootikume, kui isikul on majanduslikud raskused või kui ta tegutseb grupi mõjul. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  4. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J. Paršini vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J. Paršinile katseaeg 11.05.2032 ja käitumiskontroll pikkuseks 24 kuud, millest 12 kuuks kohaldada elektroonilist järelvalvet. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata J. Paršinile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

(1)- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab tal edukamalt sotsialiseerida ühiskonda ning muuta tema väärtushinnanguid;

§ 75lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele 12-ks kuuks, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 2

(11)1-14-8868
  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 10.05.2023 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti J. Paršini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, lisades, et J. Paršini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Süüdimõistetu ning tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
  2. Süüdimõistetu J. Paršin teatas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Ka tõi ta välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed ei vasta tegelikkusele. Tehes tulevikuprognoosi, tugines vangla arhiveeritud karistusregistri andmetele, ei arvestanud sotsiaalprogrammi mõju. Ei ole nõus, et esineb probleem narkootikumidega, kuna proovis neid noores eas. Ei kavatse alkoholi tarvitada. Vabaduses läheb tööle, hakkab ema eest hoolitsema. Samuti kinnitas ta, et sotsiaalprogrammide läbimisest kinnipidamisasutuses on olnud talle kasu. Katkestas riigikeele eksami, kuna oli raske ette valmistuda. Kuidagi ei saa selgitada toime pandud tapmist. Esimese astme kohus tunnistas ta süüdi selles, aga seda, kas ta tunnistab toime pandud kuritegu või mitte - see suurt rolli ei mängi. Kutseharidust ei ole vanglas omandanud, tundis küll huvi, kuid jäi hiljaks, grupp oli täis. Samas õppis töö kõrvalt. Ta tõi välja, et on nõus täitma kriminaalhooldaja poolt loetletud nõudeid, leides, et ei ole raske täita seal välja toodud kohustusi.
  3. Süüdimõistetu kaitsja advokaat Marika Suurpere leidis, et kaitsealune on valmis vabanema vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea: ta on vanglas töötanud ning tal on tekkinud kindel tööharjumus. Kaitsealusel on läbitud sotsiaalprogrammid ja jätkuvestlused. Kaitsja oli veendunud, et kaitsealune on vajalikud järeldused teinud ning suudab jätkata õiguskuulekat elu. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas nii elukoht kui ka töökoht. Varasemalt toimepandud kuriteod, mis käesoleval ajal juba arhiveeritud, ei anna alust käesoleval ajal uute kuritegude toimepanemise ohu nentimiseks, kuna nende tähendus asjas on vähenenud aja möödumise tõttu. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et J. Paršinit ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele.
  5. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse 3
(11)1-14-8868 kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 01.12.2015 otsusega tunnistati J. Paršin süüdi

§ 114

p-de 1, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust.

§ 68alusel arvestati karistuse alguseks isiku kinnipidamise aeg ehk 11.05.2014.

Kohtuotsus jõustus 07.11.2016. 13.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§ 76lg-s 4 sätestatud kriteeriume.

Käesolevaks ajaks on J. Paršin talle mõistetud karistusajast (18 aastat) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

  1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et J. Paršini avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on n 2-toalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema T P , kes on andnud nõusoleku antud aadressil elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Seega on J. Paršinil olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
  4. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 16.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne 4

(11)1-14-8868 tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 17. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

18. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Paršin individuaalse täitmiskava alusel läbis vangistuses perioodil 26.05.2017-03.07.2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programm pani teda mõtlema ja analüüsima.
  2. 27.09.2018 osales „Eluviisitreeningu“ jätkuvestlusel, saab aru sõltuvusainete mõjust nii tervisele kui ka käitumisele.
  3. Ajavahemikul 13.11.2018-15.02.2019 läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Kokkuvõte: õppis mõningaid uusi teadmisi, kuid üldkokkuvõttes arvab, et kõike teadis ka varem ja ta oskab hästi oma viha taltsutada.
  4. 07.10.2021-25.11.2021 toimusid sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ jätkuvestlused. Kokkuvõte: isik osales aktiivselt, aga terve tunni jooksul vaidles vastu. Kõik grupis süüdistasid teisi enda ümber ja ei soovinud võtta vastutust oma käitumise eest. Isikud olid negatiivselt meelestatud programmi suhtes. Nad ei näe programmil mõtet, kuna nad ei saa rakendada saadud teadmisi vangla keskkonnas. Isik teab, millisest ärritajast viha 5

(11)1-14-8868 hakkab arenema. Isikul on raske mõista, millest ahel koosneb. Isiku meeleolu on negatiivne, ta ei usalda mitte kedagi, arvab, et kõik töötajad teevad kõik tema vastu. Isik teab, kuidas õigesti käituda, mis on seaduse järgi õige. Tal on olemas oma väärtused. Aga mõnikord tegutseb oma südametunnistuse vastu, kui seda nõuab olukord.
  1. 15.10.2022, 12.11.2022 ja 17.11.2022 toimusid sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlused. Kinnipeetav pakkus variante, kuidas tulla toime himuga. Kinnipeetav ei tunnista, et tal on probleemid alkoholiga. Kohtumisel räägib küll kaasa ja on nõus, et alkoholi liigtarvitamine võib põhjustada probleeme, kuid ei nõustu ja ei näe, et temal endal on ka probleemid liigtarvitamisega. Hästi mäletab kõiki teemasid, mis oli kajastatud programmis, samuti oskab kasutada meetodeid harjumuste muutmiseks. Kuid ta ei näe vajadust midagi muuta oma elus.
  2. Alates 15.09.2017 on osalenud Viru Vangla XXX. Ajavahemikul 29.01.201815.03.2022 töötas AS E V XXX.
  3. Põhjendatud on positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et J. Paršinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
  4. Kinnipeetava eeskujulik käitumine (töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise üle otsustamisel. Riigikohtu praktikast ei saa tuletada seisukohta, et süüdimõistetu, kes on käitunud karistuse kandmise ajal korrektselt, tuleb igal juhul vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Tähelepanuta ei saa jätta süüdimõistetu senist elukäiku ning tuleb arvestada ka seda, et J. Paršinil on veel läbimata vestlused majandusliku toimetuleku oskusest ning ametliku töö positiivsetest külgedest ja vajadusest. Iseloomustusest nähtub, et isikut on varasemalt karistatud korduvalt varavastaste kuritegude eest, mille toimepanemisel on kasutanud ka vägivalda. Kuriteod on sooritatud hõlptulu eesmärgil, toimetulekut mõjutavad tekkinud võlad ja seetõttu pidev finatssurve. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab kohus, et kõnealuste vestluste edukas läbimine on J. Paršini puhul oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Ei saa arvestamata jätta ka seda, et ajavahemikul 16.02.2022-26.09.2022 osales kinnipeetav riigikeele A2 taseme kursusel, kuid 12.11.2022 katkestas eksami, kusjuures eelmine A1 taseme eksam oli positiivse tulemusega. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et ei saanud korralikult ette valmistuda, kuna ka töötas. See viitab kohtu hinnangul motivatsiooni kahanemisele keeleõppe osas, kuna eelmine A1 taseme eksam oli sooritatud positiivselt
  5. aastal, st siis, kui ta samuti töötas AS E V XXX (töötas seal ajavahemikul 29.01.2018-15.03.2022). Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et analoogne motivatsiooni langus on toimunud ka seonduvalt teiste püstitatud eesmärkide saavutamisega, sh vabaduses seaduskuuleka elu jätkamisega.
  6. Kohtu hinnangul, arvestades J. Paršini haridustee lühidust, on kahetsusväärne ka see, et ta ei ole vangistuse ajal veel saanud kutseharidust omandada, mis on nähtu ette talle koostatud individuaalses täitmiskavas. Kohtu hinnangul suurendab haridustee jätkamine ja enesetäiendamine ka kinnipeetava väljavaateid tööjõuturul saada ametliku tööga hõivatuks. On eluliselt usutav, et töökohal tööd tehes on võimalik palju tööoskusi omandada, kuid paraku sellises oskused ei ole kuidagi tõendatavad töökohale kandideerimise hetkel. J. Paršini hoiakud näitavad, et ta ei mõtle eriti enda elu tulemuslikule ja efektiivsele muutmisele, sest pikema haridustee läbimine looks ka paremad eeldused saada hästi tasustatud tööga hõivatuks tulevikus. Seega on suur tõenäosus, et vabanedes takerdub J. Paršin samadesse käitumismallidesse, mis päädib kinnipidamisastutusse naasmisega. Tuleb arvestada ka seda, et varasem korduv vanglas viibimine seoses karistuse kandmisega ei ole suutnud kaasa tuua soovitud eesmärki, s.o seda, et J. Paršin vabaduses olles ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Seega on igati põhjendatud see, et enne vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla läbiks J. Paršin kinnipidamisasutuses kõik individuaalses täitmiskavas 6
(11)1-14-8868 ette nähtud tegevused. Selline toimimisviis aitab J. Paršinil üheselt mõista, miks tema varasem kriminaalkorras karistatav tegevus ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning mida tal vabaduses olles tuleks ette võtta, et selline käitumine enam kunagi ei korduks ja kuidas on tal võimalik muuta kardinaalselt enda varasemat käitumismustrit. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral soovib J. Paršin elama asuda aadressile XXX, kus ta elas enne vangistust koos vanematega. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema T P . Korteril puuduvad kommunaalvõlad. T P elab korteris üksinda. Kinnipeetava ema T P on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks J. Paršini suhtes aadressil XXX. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Samas nähtub kohtule esitatud andmetest, et selles elukohas elamine ei taganud varasemalt kinnipeetava seaduskuulekust.
  2. Kohtule esitatud andmetest ega kohtuistungil kuuldust ei nähtu midagi sellist, mis paneks kohut uskuma, et kinnipeetava hoiakud on tõesti kardinaalselt muutunud. Kohtuistungil ei suutnud kinnipeetav vastata kohtu küsimusele, kas ta täna tunnistab tapmise toimepanemist. J. Paršini hinnangul ei oma see enam rolli, kuna esimese astme kohus tunnistaski ta süüdi. Kohtul puudub kindlustunne, et käesolevaks ajaks on J. Paršin enda käitumist piisavalt analüüsinud ning teadvustanud enda käitumise ebaõigsust ning ka siiralt kahetsenud toimunut. Seega ei ole kindel see, et naastes sama elukohta, muudab kinnipeetav enda käitumisstiili. Ka vanematega kooselu ei taganud seda, et J. Paršin oleks lahendanud tekkinud probleemid õiguskuulekalt ja sihipäraselt.
  3. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on KRaha andmetel kokku rahalisi võlgnevusi 16876, 15 euro ulatuses, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Iseloomustusest nähtuvalt on J. Paršin varasemate kuritegudega soovinud saada materiaalset kasu (salajase varguse, korduvalt avaliku varguse, omastamise, korduvalt väljapressimise ja kelmuse toimepanemine). Kohtu käsutuses olevatest andmetest nähtub, et tõesti näitavad kinnipeetava varavastased kuriteod, et oma majanduslike probleemide lahendamiseks on ta valinud kriminaalkorras karistatava käitumisviisi. Seejuures ei ole ta mõelnud, millised on toimepandud teo tagajärjed kannatanutele. Seega on tema teiste inimeste seisukohtade mõistmine puudulik, oma tegevuses lähtub vaid enese heaolust. Nimetatu kinnitab seda, et vajalik on see, et J. Paršin läbiks kinnipidamisasutuses kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused.
  4. Iseloomustusest nähtub ka see, et töötamise registri andmetel ei ole kinnipeetav kunagi ametlikult töötanud. Kinnipeetava sõnul oli vabaduses talle määratud XXX, samuti toetasid teda majanduslikult vanemad. Vabaduses ei olnud isik motiveeritud tööd leidma. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle OÜ-s L . Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et telefonivestluses ettevõtte juhatuse liige D G kinnitas, et on nõus J. Paršini ennetähtaegsel vabanemisel tööle võtma. J. Paršini vabanemise korral garanteeritakse talle töökoht ettevõttes OÜ-s L esialgu miinimumpalgaga (3-4 kuuks on tööks küttepuude valmistamine). Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval esinesid vangistuse ajal probleemid tööandja korraldustele allumisega. Nimelt keeldus kinnipeetav andmast toidujagamiseks vajalikku BAK-testi ning seetõttu eemaldati ta töölt. Seega ei ole kinnipeetav olnud suuteline isegi vanglatingimustes enda käitumist piirama teiste heaolu nimel (BAK-test nakkushaiguste tekitajate leidmiseks on toidukäitlejatele kohustuslik) ning lähtub enda huvidest ning hoiakutest. Seejuures ei mõtle ta võimalikest tagajärgedest või on ükskõikne nende saabumise osas. 7
(11)1-14-8868
  1. Kohtu hinnangul on küll positiivne see, et kinnipeetava vabanemisfondi on hoiustatud 2027 eurot ning vabaduses on talle garanteeritud ka töökoht. Samas on põhjendatud ka osundada sellele, et J. Paršin ei ole eriti atraktiivne teistele tööandjatele, kuna tal puudub keskharidus ja ka kutseharidus ning ka varasem ametliku töö tegemise kogemus. See tähendab seda, et kui mingil põhjustel, kas näiteks soovimatusest täita tööandja korraldusi, mis lähevad lahku tema hoiakutega, jääb lähitulevikus J. Paršin töötuks, siis tõenäoliselt tekivad tal raskused teise töökoha leidmisega ja seetõttu ka legaalse sissetuleku saamisega. Nimetatu aga suurendab märkimisväärselt ebaseaduslikul teel hõlptulu teenimise tõenäosust. Kinnipeetava ema T P on XXX. Ema on küll nõus kinnipeetavat tema võimaliku vabanemise korral toetama ka materiaalselt, kuid kohtu hinnangul peaks kinnipeetava töötuks jätmise korral selline tugi tähendama hoopis J. Paršini ülalpidamist. See aga ei pruugi osutada jõukohaseks, arvestades T P XXX suurust ning ka tarbijahinnaindeksi kasvu (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks ).
  2. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Tal on olemas küll püsiv elukoht ning töökoht. Samas on tal tasumata märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid, s.o summas 16 876, 15 eurot. Samuti esinesid tal probleemid tööandja korralduste täitmisega. Kohtu hinnangul räägivad J. Paršini vabaduses ootavad elutingimused pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks ning seda vaatamata sellele, et tal on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  3. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. J. Paršini iseloomustus näitab, et ta omab põhiharidust, lõpetas XXX. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et kinnipeetav õppis ajavahemikul 01.09.1996-04.02.1999 E M XXX, kuid arvati koolist välja. Kinnipeetava sõnul jäi õpe pooleli, kuna hariduskeskus pandi kinni. Varasemast riskihindamisest nähtub, et kinnipeetaval esinesid koolis teatavad probleemid (õpetajatega). Kohtu hinnangul on kinnipeetava väljavaated tööturul üsna kesised ka tema haridustaseme tõttu, kuna ka eriala on omandamata. See aga ei soodusta J. Paršini seaduskuulekust.
  4. Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1 09 3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 1 16 9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. septembri
  6. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral 8

(11)1-14-8868 varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-151446, p.15, 18).
  1. J. Paršin on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, millest 4 on arhiveeritud. Sooritatud kuritegudest 4 on vägivaldsed. Vangistuses viibib teist korda. Varasemalt on isikut karistatud salajase varguse, korduvalt avaliku varguse, omastamise, korduvalt väljapressimise, kuritahtliku huligaansuse ja kelmuse toimepanemise eest. Käesolevalt on isik toime pannud tapmise piinaval ja julmal viisil ning kahe isiku suhtes. Kuriteod on oma loomult läinud raskemaks. Käesoleva kuriteo puhul on isik kasutanud relva. Isiku poolt sooritatud kuritegude ühiseks soodusteguriks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus. Varasemate kuritegudega on soovinud saada materiaalset kasu. On pannud toime kuritegusid grupis, käitumist on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi arhiveeritud õigusrikkumised jäävad ajaliselt päris kaugele viimase kuriteo toimepanemisest, tuleb nentida, et nii arhiveeritud kuritegude kui ka kehtivate karistusandmete kaal on suur ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse üle otsustamisel, seda enam, et alates 11.05.2014 viibib kinnipeetav vanglas, seega on riigipoolse kontrolli all, kus on raskendatud uute kuritegude toimepanemine. Seega võttes arvesse arhiveeritud karistuste arvu, tuleb nentida, et ei ole välistatud, et J. Paršini õiguskuulekas käitumine on tingitud rangema kontrolli all viibimisest. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga, et J. Paršini senine elukäik on näidanud, et tal on olnud raskusi vabaduses käitumise kontrollimisega. Käesoleva kriminaalasja esemeks on esimese astme kuritegu. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et J. Paršin võib vabaduses olles toime panna mh väga ohtlikke esimese astme kuritegusid.
  2. Süüdimõistetu poolt toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Kohtu hinnangul ka käesoleval ajal esineb suur tõenäosus, et järjekordne käitumiskontroll lõpeb uue kuriteo toimepanemisega. Iseloomustuse kohaselt ei ole J. Paršin tunnistanud enda vigu ning on süüdistanud nendes teisi inimesi. Käesolevat kuritegu ei ole tunnistanud, leiab, et ta lavastati süüdi. Eeltoodu paneb kohut kahtlema selles, et kinnipeetava poolt väljendatud soov oma elu muuta on siiras. Seda kinnitab ka asjaolu, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kokkuvõttest nähtuvalt ei näe J. Paršin vajadust midagi oma elus muuta. Ei saa kuidagi välistada, et ametiisikutega teeb J. Paršin koostööd pigem omakasu eesmärgil. Samuti nähtub iseloomustusest, et isegi individuaalses täitmiskavas märgitud tegevuste läbimisel valis kinnipeetav käitumisviisi eelkõige enda tahtest ning hoiakutest lähtudes, hoolimata sellest, kuidas see teisi mõjutab (nt häiris sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ gruppi programmi läbiviimisel). Seega võivad olla tema plaanid seaduskuuleka tuleviku osas välja toodud üksnes vangistusest ennetähtaegse vabanemise saavutamiseks elektroonilise valve alla. Selle versiooni kasuks räägib ka asjaolu, et kohtuistungil hoidus J. Paršin üheselt arusaadava vastuse andmisest küsimusele, kas ta on süüdi toimepandud tapmises. Võttes arvesse seda, et varem ei tunnistanud kinnipeetav

§ 114

p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ning ka seda, et ta on süüdistanud enda vigades teisi inimesi, leiab kohus, et see demonstreerib J. Paršinil esinevat soovimatust vastutada enda tegude eest. Eeltoodu aga vähendab tõenäosust, et ta on tõesti enda vigadest järeldusi teinud ning siiralt soovib käitumist muuta ning elada seaduskuulekalt. 38. Nõustuda saab vanglaga ka selles, et J. Paršini kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus. Samuti võib uute kuritegude toimepanemise oht ilmneda kui isik kuritarvitab alkoholi, tarvitab narkootikume, kui isikul on majanduslikud raskused või kui ta tegutseb grupi mõjul. Kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegurid ning riskifaktorid uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles isik jätkab 9

(11)1-14-8868 oma probleemide lahendamist ebaseaduslikul viisil. Seega kohtul puudub veendumus, et läbitud sotsiaalprogrammid tagavad J. Paršini edasise õiguskuulekuse, sest läbimata on ka veel mitmeid tegevusi, mis on individuaalses täitmiskavas ette nähtud vähendamaks ohtu, et J. Paršin vabaduses olles jätkab kuritegude toimepanemist.
  1. Ka on põhjendatud osundada sellele, et J. Paršin võib vabaduses olles sattuda uuesti alkoholi ja ka narkootiliste ainete küüsi, mis suurendab tõenäosust, et ta vabaduses olles naaseb varasema kriminaalkorras karistatava käitumismustri juurde. Kinnipeetav on sooritanud korduvalt kuritegusid, olles alkoholijoobes. Ka käesoleva kuriteo - tapmise ja tapmiskatse piinaval ja julmal viisil (kahe isiku suhtes), pani toime joobes olekus. Varasemalt ei näinud enda probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Kohtu hinnangul ka praegu ei ole kinnipeetava seisukoht alkoholi tarvitamise osas muutunud ja seda ka vaatamata kohtuistungil antud vastusele (on juba selline vanus, kui peaks elu korda seadma, aga alkoholi tarvitamine toob endaga riske). Kuigi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“
  2. a läbimisel sai ta aru sõltuvusainete mõjust nii tervisele kui ka käitumisele, nähtub iseloomustusest, et
  3. aastal toimunud jätkuvestlustel avaldas ta, et ei nõustu ja ei näe, et tal endal on ka probleemid liigtarvitamisega. Ei näe vajadust midagi muuta oma elus. Võttes arvesse seisukohtade lahknevust, puudub kohtul veendumus, et kohtuistungil avaldatud soov elada ilma alkoholi tarvitamiseta vastab kinnipeetava reaalsetele tulevikuplaanidele.
  4. Kohtu hinnangul ei ole välistatud ka narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine. Kuigi meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud, nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on proovinud erinevaid narkootikume - amfetamiin, heroiin, ecstasy, kokaiin, kanep. Varasemalt on märgitud riskihindamises, et isik on tarvitanud ka teisi opiaate ning hallutsinogeene. Kinnipeetava põhinarkootikumiks enne vangistust oli kanep. Tarvitas vähemalt kord nädalas. Ei ole vähetähtis ka see, et J. Paršin on varasemalt toime pannud vägivaldse kuriteo olles narkojoobes (arhiveeritud). Väärteo korras on karistatud ühel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi (2002.a, arhiveeritud). Seega olles vabaduses ei mõelnud ta sellele, millised negatiivsed tagajärjed võivad kaasneda narkootiliste ainete tarvitamisega. Kuigi käesolevaks ajaks on kinnipeetav juba ca 9 aasta jooksul kaine, ei tähenda see automaatselt seda, et sattudes vabadusse ei naase ta enda harjumuste juurde. Võttes arvesse seda, et J. Paršini sõnul tarvitas ta enne vangistust narkootikume iganädalaselt, ei ole välistatud, et narkootikumide tarvitamine on saanud vaba elu n-ö sünonüümiks, mis tõstab tarvitamisele naasmise ning ka sellest tuleneva uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades senist J. Paršini elukäiku, ei saa olla kindel seega selles, et vabanemisel jätkab kinnipeetav kainet eluviisi olukorras, kui sõltuvusainete hankimine ei ole välistatud. Seega ei saa kindlalt asuda seisukohale, et senini kantud karistus on oma eesmärgi täitnud.
  5. Kohus peab positiivseks seda, et J. Paršinil on ema, kes teda toetab. Suhtleb emaga kirja, telefoni ja kokkusaamiste teel. Ema käib sageli lühiajalistel kokkusaamistel, viimati 14.04.
  6. Kuigi käesolevalt väidab kinnipeetav, et enam kriminaalse taustaga tuttavaid ei ole, v.a kinnipeetavad vanglas, kellega on "sunnitud" suhtlema, peab kohus väheusutavaks, et suhtlusring ei taastu, kuna kinnipeetav oli oma tuttavate poolt mõjutatav. Varasemalt grupis toime pandud kuriteod näitavad, et isik oli ositi mõjutatav, kuna grupiliikmed on üksteise tegevusest mõjutatavad. Sattudes samasse keskkonda, on kohtu hinnangul tõenäoline ka tutvusringi taastamine. Nähtuvalt esitatud andmetest ei ole kinnipeetav varem hoolinud enda ja perekonna heaolu tagamiseks töökohustuse täitmisest. Iga inimene valib enda käitumismustri ise ning karistusregistrist nähtuvalt on J. Paršini mitmel korral teinud selliseid valikuid, mis tingisid süüdimõistvate kohtuotsuste langetamise tema suhtes. Seega puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav on nüüdseks valmis muutma oma hoolimatut ja impulsiivset elustiili ja täielikult loobuma juba kinnistunud käitumismustrist. 10
(11)1-14-8868
  1. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu J. Paršini seega hetkel vabastamata talle mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu J. Paršini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  2. Kohtuistungil osales kinnipeetava J. Paršini kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 86, 40 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse täielikult.
  3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas J. Paršini resotsialiseerumist ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.