§-d 209 ja 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlase Eldar Gurbanov’i (ik: 37102040330) kaitsja Raiko Paas, määruskaebus RESOLUTSIOON
§-de 209, 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis need ei võimalda asenduskaristusena kohaldatavat aresti määrata kandmisele osade kaupa. 3. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord:
§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
ja 211 põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, mis ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Lisaks taotles kaitsja määrata Harju Maakohtu 14.03.2023 otsusega mõistetud aresti kandmine ositi, vähemalt kahe päeva kaupa. Kaitsja märkis, et klient töötab alates 02.01.
S §-i 66 alusel ning võimaldada Eldar Gurbanovil kanda arest osade kaupa. Maakohtu määrus
ja 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis need ei võimalda aresti kanda ositi ja määrata Harju Maakohtu 14.03.2023 otsusega mõistetud aresti kandmine osade - vähemalt kahe päeva - kaupa. Kaitsja argumendid on lühidalt järgmised. 5.1. Maakohus selgitas viitega kohtupraktikale ühe lausega, et praktikas taotletakse asenduskaristusena mõistetud aresti kandmist ositi ja seda on määratud ning järelikult vastuolu põhiseadusega ei ole. Tegelikult tuleb võrrelda inimesi, kellele karistus mõisteti otsusega ja neid, 2 4-23-516 kellele mõistetud karistus asendati. Viimastel ei ole seaduse järgi enam õigust taotleda karistuse kandmist ositi. Arest riivab isiku õigusi rahalisest karistusest intensiivsemalt ning sel põhjusel vajavad isiku õigused küsimuste lahendamisel, mis tekivad seoses kohtulahendi täitmisega, vähemalt sama suurt kaitset. Seadused peavad kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Võrdsuspõhiõigust on riivatud, kui võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt. PS § 152 kohaselt kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Seega tuleks antud juhul normid, mis ei võimalda kohtulahendi täitmise korras aresti osade kaupa määrata (
Eldar Gurbanovi taotluse lahendamisel tuleb kohaldada analoogia korras KarS § 66 ja KrMS § 424 ning võimaldada süüdlasel aresti kanda osade kaupa. 5.
§-d 209 ja 211 on põhiseadusega vastuolus või mitte. Sel põhjusel tuleb kaitsja tõstatatud küsimustele vastata ringkonnakohtul. 8. Kaitsja taotletud normikontroll eeldab, et säte, mis on taotleja hinnangul põhiseadusega vastuolus, oleks asjassepuutuv ehk konkreetse kohtuasja lahendamisel määrav.
Seda Eldar Gurbanov taotlenud pole. Ringkonnakohtule arusaadavalt ei esine süüdlasel takistusi, mis ei võimalda tal kohtu määratud ajal asuda aresti kandma, vaid kaitsja on läbivalt väitnud seda, et kliendil pole võimalik aresti töö tõttu ühe korraga ära kanda. Paralleelselt täitmist vajavate tööülesannete pärast on Eldar Gurbanovi probleemiks karistuse kestus, mitte kandmisele asumise aeg. Eeltoodust tulenevalt pole
Kaitsja taotlus tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis see ei võimalda asenduskaristusena määratud aresti ositi kandmist, tuleb seega jätta läbi vaatamata. 9. Teine kaitsja viidatud norm,
Käsilolevas asjas tutvus ringkonnakohus kohtute infosüsteemi vahendusel 14.03.2023 kohtuistungi protokolliga ning selle järgi ei esitanud Eldar Gurbanov asenduskaristuse kohaldamisel kohtule taotlust (koos põhjenduste ja tõenditega) selle kohta, et tal ei ole võimalik tasumata rahatrahvi asemel määratavat aresti korraga kanda. Maakohtus ei tõusetunud küsimust
põhiseaduspärasusest ning määrus, mille alusel kohaldati Eldar Gurbanovile asenduskaristusena aresti, jõustus 31.03.2023. Pärast seda, kui karistus on juba asendatud, pole
ringkonnakohtu hinnangul enam asjassepuutuv ja kaitsja taotlus tuleb jätta sel põhjusel läbi vaatamata. 3 4-23-516 10. Kaitsja esitas 21.04.2023 küll taotluse võimaldada Eldar Gurbanovil asenduskaristusena mõistetud aresti kandmine ositi, kuid seadus ringkonnakohtu hinnangul sellise taotluse esitamiseks võimalust ei anna. Eeltoodust johtuvalt pidanuks maakohus ringkonnakohtu arvates jätma taotluse läbi vaatamata mitte rahuldamata. Iseenesest tuleb nõustuda kaitsja loogikaga, et rahatrahvi asemel aresti kohaldamine asetab puudutatud isiku uude olukorda ning riive on oluliselt intensiivsem. Samas viitas maakohus põhjendatult sellele, et pole takistust taotleda KarS § 66 lg 1 alusel asenduskaristusena mõistetud aresti kandmiseks ositi siis, kui kohtus arutatakse süüdlase osavõtul kooskõlas
Eldar Gurbanov seda õigel ajal ei teinud. 11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et
lg 3 kohaselt on tasumata rahatrahvi tasumine võimalik kuni maakohtu poolt asenduskaristuse kohaldamiseni. Kui rahatrahv tasutakse enne kohtu otsustust, jäetakse avaldus, millega taotleti asenduskaristuse määramist, rahuldamata. Käsilolevas asjas on Eldar Gurbanov rahatrahvi tasunud hilinenult ja õiguslikke tagajärgi see enam seetõttu kaasa ei too. Ringkonnakohus selgitab, et süüdlasel on õigus alusetult tasutud rahatrahv riigilt tagasi nõuda. 12. Eeltoodu tõttu tuleb Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrus tühistada. Läbi vaatamata tuleb jätta Eldar Gurbanovi kaitsja Raiko Paasi taotlused võimaldada Eldar Gurbanovil kanda ositi Harju Maakohtu 14.03.2023 määrusega nr 4-23-515 asenduskaristusena määratud arest ja tunnistada
§-de 209, 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis need ei võimalda asenduskaristusena kohaldatavat aresti määrata kandmisele osade kaupa. Esitatud määruskaebus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.