) § 487 lg 1 rakendamist. 4. 19.05.2023 esitasid pooled avalduse maksegraafiku kinnitamiseks. Pooled palusid, et kohus kinnitaks maksegraafiku maksekäsuga ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-23-114200 menetluse võlgniku vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse osas (
5. Poolte esitatud kokkulepe ei vasta
Kohus menetleb esitatud kokkulepet kompromisslepinguna analoogia korras
lg 21 tingimustele, kuna kokkulepe sisaldab tingimust, mille kohaselt on kohtumenetluses mitteosaleval isikul õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses, kui kostja viivitab maksegraafikust tuleneva makse maksmisega. Maksegraafik peab
lg 21 teise ja kolmanda lause järgi sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi (rahasummana) ja tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Maksegraafik kehtib
Viidatud sättest tulenevalt on avaldajal võimalik täitemenetlust alustada, kuid kohtutäitur ei saa võlgnikult kogu summat korraga sisse nõuda, vaid peab lähtuma kokkulepitud tasumise tähtpäevadest, osamaksete suurusest ja tasumise korrast (vt Kõve, V. jt,
III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, § 489 p 3.3.1.b). Arvestades kokkuleppe eset ja olemust, tuleb 19.05.2023 menetlusdokumenti menetleda kui kompromissi. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (
Kohus menetleb esitatud kokkulepet kompromisslepinguna analoogia korras
5.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3 2-23-114200 Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.
lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt maksegraafikust tuleneva maksega viivitamisel on Julianus Inkasso OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Julianus Inkasso OÜ on menetluses mitteosalev isik. Üldiselt tuleneb kohtulahendist õigusi ja kohustusi ainult menetlusosalistele (
lg 1).
ei reguleeri seda, kas kompromissi kinnitamise määrus võiks kehtida täitedokumendina kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on kompromissi alusel õigustatud isik. Kohtu hinnangul saab kompromissi sõlmida kolmanda isiku kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1 esimene lause). Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest (VÕS § 80 lg 2). Kompromiss, millesse on kaasatud kolmas isik, võib sisaldada ka nõude loovutamist kolmandale isikule selliselt, et kolmas isik omandab nõude (vt Kõve, V. jt, VÕS III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2021, § 579 p 3). Resolutsiooni punktis 1.3 nimetatud kokkulepe on oma olemuselt nõude loovutamine Julianus Inkasso OÜ-le, kellel on õigus nõuda võlgnevuse sundtäitmist, kui kostja ei maksa graafiku järgseid makseid tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et poolte kokkulepe Julianus Inkasso OÜ osas on seaduslik ning puuduvad asjaolud, mis võiks kompromissi kinnitamist
Seega käesolev kompromissimäärus on kehtiv ka Julianus Inkasso OÜ suhtes. 8. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed 4 2-23-114200 tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 9. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. 10.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud kannab kostja. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Käesolev määrus on vaidlustatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.