Obsah (9)

§ 477§ 367§ 138§ 173§ 172§ 174§ 139§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-3875 Tsiviilasi Tallinn, Lastekodu tn 10, Liivamäe tn 8 // Mardi tn 7 kor

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust käesolevas asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Esmalt lahendab kohus avaldaja taotluse menetlusdokumentide puudutatud isikule kätte toimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Puudutatud isik on võtnud käesoleva tsiviilasja materjalid vastu 12.05.2023 e-toimiku infosüsteemis. Seega puudub vajadus menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Avaldaja taotlus ei ole enam aktuaalne ning kohus jätab selle rahuldamata.
2. Kohus on avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse juba 13.03.2023 määrusega lahendanud ning avaldaja on selgitanud, et esitas täiendatud avalduse terviktesti, mis mh sisaldab endas esialgse õiguskaitse taotlust, põhjusel, et korrigeeritud sai nõude summa. Eelnimetatud kaalutlustel ei käsitle kohus 22.03.2023 menetlusdokumendis sisalduvat esialgse õiguskaitse taotlust uue taotlusena, vaid 10.03.2023 menetlusdokumendi arvutuslikel põhjustel täpsustatud kujul esitamisena. Seega puudub vajadus esialgse õiguskaitse avalduse uueks lahendamiseks. 4 2-23-3875
3. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse tasumist perioodi eest 01.01.2022 – 31.01.2023 summas 1 175,40 eurot, seadusjärgset viivist 01.03.2023 seisuga summas 91,91 eurot ja edasiulatuvat viivist alates avalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Põhinõue ei hõlma ajavahemikku 01.10.2022 – 01.01.2023, kuivõrd eelnimetatud perioodi võlgnevust nõutakse täitemenetluse käigus.
4. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
5. Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmisi kululiike: vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia (vee soojendamine, küte), elektrienergia, remondifond, hooldus, prügivedu, üldvesi, soojus (dtl 103-115). Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on avaldaja põhikiri (dtl 50-57), 15.04.2021 üldkoosoleku otsuse protokoll põhikirja vastuvõtmise kohta (dtl 142) ning kommunaalteenust osutavate äriühingute poolt avaldajale esitatud arved (dtl 143-192). Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid.
6. Avaldaja põhikirja p 2.2.9 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid (dtl 51). Vee ja kanalisatsooni arvestus põhineb korteriomandi liikme esitatud näitudel. Üldvesi on jagatu korteriomandite arvuga (põhikirja p 2.2.9.1, dtl 51). Kütte arvestus põhineb 1 m2 korteriomandi köetaval osal (põhikirja p 2.2.9.2, dtl 51). Elektri arvestus põhineb korteriomandi liikme esitatud näitudel (põhikirja p 2.2.9.3, dtl 51). Ampritasu on jagatud korteriomandite arvuga (põhikirja p 2.2.9.3, dtl 51). Üldelekter on jagatud korteriomandite arvuga (põhikirja p 2.2.9.3, dtl 51). Prügi äravedu arvestatakse korteriomandites olevate elanike arvu põhjal (põhikirja p 2.2.9.5, dtl 51). Remondifond põhineb 1 m2 korteriomandi kohta (põhikirja p 2.2.9.7, dtl 51). Maja ülalpidamiskulud põhinevad 1 m2 korteriomandi kohta (põhikirja p 2.2.9.7, dtl 51). Teenuse osutajate/kauba müüjate poolt avaldajale esitatud arvetega (dtl 143-192) on tõendatud, milliseid teenuseid on võlgnetaval perioodil korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud (AS Tallinna Vesi, Utilitas Tallinn AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, RAGN-SELLS AS, Eesti Energia AS poolt esitatud arved). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude arvestusele vastu ei ole vaielnud.
7. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 5 2-23-3875
8. KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele (dtl 193-194) vastuväiteid esitanud.

1. Eeltoodut alusel rahuldab kohus Tallinn, Lastekodu tn 10, Liivamäe tn 8 // Mardi tn 7 korteriühistu avalduse S. V. vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult S. V. avaldaja Tallinn, Lastekodu tn 10, Liivamäe tn 8 // Mardi tn 7 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse summas 1 175,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 01.03.2023 seisuga summas 91,91 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates 10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse 1 175,40 tasumiseni.
2. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult kohtueelse menetlusega tekitatud kahju summas 495 eurot. Avalduse kohaselt tutvus avaldaja lepinguline esindaja avaldaja poolt edastatud materjalidega, analüüsis kõnealuse asja õiguslikku perspektiivikust ning esitas nõude puudutatud isiku vastu. Ühtlasi esindas avaldaja avalduse kohaselt lepinguline esindaja avaldaja huve täitemenetluses puudutatud isiku vastu ja osales läbirääkimistes kohtutäituri Elin Vilippuse bürooga, kus müüakse puudutatud isiku korteriomand avalikul enampakkumisel.
3. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Samas Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Ainuüksi kohtuvälise õigusteenuse kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna vastaspoolelt väljamõistmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16443, p 108). 23.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohtueelsete õigusabikulude (kahju) tõendamiseks esitas avaldaja lepingulise esindaja kirjavahetuse kohtutäituriga (dtl 24-25), millelt nähtub, et 11.01.2023 saatis esindaja kohtutäiturile võlatunnistuse, arved ja võlgnevuse kajastuse tabelid. Samuti on kohtule esitatud 07.12.2021 arve nr 116/21 summas 145 eurot (dtl 40). Eelnimetatud arvelt nähtub, et esindajal kulus 1,5 tundi dokumentidega tutvumisele enne kohtule esitamist ning analüüsile, sh teatise koostamisele (dtl 40). 11.01.2022 arvelt nr 24/22 nähtub, et esindajal kulus 2 tundi kohtule dokumentide ettevalmistamisele seoses S. V.i võlgnevusega (dtl 41). 06.01.2023 arvelt nr 03/23 nähtub, et teenuse osutajal kulus 1,5 tundi dokumentidega tutvumisele seoses S. V.i uute võlgnevustega ja läbirääkimistele kohtutäituriga (dtl 42). 6 2-23-3875

1. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesoleval juhul tõendanud, et avaldaja esindaja oleks 07.12.2021 sisuga või eelnevalt esitanud kohtule mistahes dokumente (sh neid koostanud ja analüüsinud), samuti ei nähtu asja materjalidest arvel viidatud teatist. Kuivõrd eelnimetatud kulu kohta pole esitatud ühtegi tõendit, siis kohtul puudub võimalus hinnata, kas arvel nr 116/21 märgitud kulu oli vajalik ja mõistliku suurusega. Sama puudutab 11.01.2022 arvel nr 24/22 märgitud toiminguid. Käesolevas tsiviilasjas on avaldus esitatud kohtule 10.03.
2. Avaldaja ei tõendanud, et 11.01.2022 oleks ettevalmistanud mistahes dokumente seoses 10.03.2023 avalduse kohtusse esitamisega, mh oleks eelnimetatud kulu käsitletav menetluskuluna

§ 138

lg 1 järgi, mille hüvitamist reguleerib menetluskulude väljamõistmise ja kindlaksmääramise kord, mitte VÕS kahju hüvitamist käsitlevad sätted.

1. Kohtu hinnangul on tõendamata ka 06.01.2023 arvel nr 03/23 märgitud kulu seoses dokumentide tutvumisega. Lisaks puuduvad asja materjalides tõendid selle kohta, et avaldaja esindaja oleks kohtueelselt saatnud puudutud isikule mistahes nõudeavaldusi, mis vajaksid õiguslikke teadmisi. Üksnes esindaja poolt väidetav dokumentidega tutvumine ei aita kohtu hinnangul kaasa võlgnevuse tasumisele. Nagu kohus eelnevalt viitas, siis ainuüksi kohtuvälise õigusteenuse kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna vastaspoolelt väljamõistmiseks.
2. Kohtu hinnangul ei ole veenvalt põhjendatud ja tõendatud kulu seoses kohtutäituriga peetud läbirääkimistega ja selle seos käesoleva asjaga. Avaldaja selgituste kohaselt osales esindaja läbirääkimistes kohtutäituri Elin Vilippuse bürooga, kus müüakse puudutatud isiku korteriomand avalikul enampakkumisel. Käesoleva menetlus esemeks oleva võlgnevuse osas puudub täitedokument ning puudutatud isiku korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel muu täitedokumendi alusel. Kohtu hinnangul puudub käesoleva tsiviilasja esemeks oleva võlgnevuse ja avaldaja esindaja poolt kohtutäituri poole pöördumise ja läbirääkimiste vahel selge põhjuslik seos, mistõttu ei kuulu tekkinud kulu ka hüvitamisele. Nagu avaldaja ise selgitas, siis kohtule põhinõude esitamine ei hõlma ajavahemikku 01.10.2022 – 01.01.2023, kuna eelneva perioodi võlgnevust nõutakse täitemenetluse käigus lähtudes KrtS § 44 lg -st 1,2 ja TMS § 23 lg-st
3. Kohtu hinnangul ei kuulu täitemenetluses toimuvate mistahes läbirääkimiste kulu hüvitamisele käesoleva tsiviilasja raames. Kohtul puudub võimalus hinnata läbirääkimiste vajalikkust, toimingute mõistlikkust ja tunnihinna põhjendatust, kuivõrd kohtule pole läbirääkimiste aluseks olevad asjaolud teada, mh väljuvad eelnimetatud nõuded käesoleva menetluse eseme ja aluse piiridest.
4. Eespool toodust tulenevalt jääb avaldaja avaldus kohtueelsete õigusabikulude nõudes täies ulatuses rahuldamata. Hageja poolt käesoleva kohtumenetluse eelselt tehtud väidetavad kulud õigusabile ei ole aidanud kaasa poolte kokkuleppele ega hageja õiguste tõhusale kaitsele käesolevas menetluses. Rahuldamata jääb ka õigusabikuludelt arvestatud viivise nõue summas 26,45 eurot ja taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. 28.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on tegemist hagimenetlusele sarnase vaidlusega võla üle) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ligikaudu 70% ulatuses, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud 70% ulatuses puudutatud isiku ja 30% ulatuses avaldaja kanda. 7 2-23-3875 29. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja on tasunud hagita menetluses avalduse ja avalduse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu kogusummas 120 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista hagita menetluses kantud õigusabikulu summas 778 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, kokku 898 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindajal kulunud: nõustamine seoses avalduse esitamisega – 1 tund, avalduse ja taotluse ettevalmistamine ja kohtusse esitamine – 4 tundi, 13.03.2023 kohtumäärusega tutvus ja analüüs – 30 minutit, 23.03.2023 kohtumäärusega tutvus ja analüüs – 10 minutit, 27.03.2023 avalduse koostamine – 20 minutit. Kokku on avaldaja esindajal kulunud eelnevatele toimingutele 6 tundi tunnihinnaga 130 eurot. 30. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras lahendatavas asjas riigilõivu 50 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 euro ulatuses ja RLS § 59 lg 17 alusel riigilõiv summas 70 eurot avalduse tagamise taotluse eest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lepingulise esindaja poolt käesolevas menetluses tehtud menetlustoimingud kokku 6 tunni ulatuses. Samas leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu

1. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 90 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 540 eurot (90 x 6). Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulu 660 (120 + 540) eurot. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 462 (70% 660 eurost) eurot ning menetluskuludelt (462 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna avaldaja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, siis on eelnimetatud summad arvestatud käibemaksuta.
2. Avaldaja on teinud kohtutäituri tasu ettemakse summas 48 eurot. Kuivõrd avaldaja taotlus kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamiseks jäi rahuldamata on avaldajal õigus esitada kohtule taotlus kättetoimetamise ettemaksu tagastamiseks

§ 150lg 7 alusel.

1. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva määrusega kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust.
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 8 2-23-3875 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 9