Obsah (4)

§ 162§ 16§ 73§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-2253 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarik

§ 162

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Sergei Gorlatš ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav süüdistatav Sergei Gorlatš isikukood 37805043716 elukoht XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Prokurör ringkonnaprokurör Alan Rüütel RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus algatada asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
7. Määrata advokaadibüroole Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt Sergei Gorlatšile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sealhulgas käibemaks 64,80 eurot).
8. Mõista Sergei Gorlatšilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 388,80 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
9. Sergei Gorlatši süüdistatakse

§ 162lg 1 järgi järgmises.

Ta kandideeris

1. aasta kohalike omavalitsuste valimistel valimisliidus „Katri Raigi nimekiri“. S. Gorlatši registreerimisnumbriks oli
2. Tema eesmärgiks oli mõjutada isikuid
3. oktoobril 2021 andma oma häält tema kasuks. Selleks organiseeris ta koos MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu juhatuse liikme N.S. ga Narva Kutsehaigete Ühingu liikmetele Ida-Virumaal Toila vallas tasuta tervisepäeva. See hõlmas väljasõitu Narvast Toilasse, kus toimus giidiga ekskursioon ToilaORU pargis (80 eurot). Samuti külastati Toila SPA Hotelli, mille hulka kuulus „Tervisepäeva“ pakett 40 inimesele, SPA Termide külastus 35 inimesele, „Wellness“ külastus viiele inimesele ja toitlus restoranis (819 eurot). Viimaks toimus piknikueine. SPA külastuse ja ekskursiooni rahastas S. Gorlatš ja neile 40-le inimesele oli see tasuta. Hilisem piknik ja bussiga transport oli rahastatud MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu poolt.
4. N.S. instrueeris eelnevalt väljasõidul osalejaid kaasa võtma ID-kaarte koos PIN1 ja PIN2koodidega, et nad saaksid e-hääletusest osa võtta. L.T. , tundes N.S. ees tänuvõlga ja soovist talle head teha, enne väljasõitu kell 08:07:32 sisestas bussi juures oma abikaasale A.C. ile kuuluva ID-kaardi S. Gorlatši arvutisse, et viimane saaks anda hääle enda kasuks. Samamoodi osales kell 08:08:34 e-hääletusel L.T. ise.
5. Pärast Toila-Oru Pargi külastust paluti inimestel, kellel oli ID-kaart koos PIN-koodidega kaasas, hääletada kandidaat nr 131 ehk S. Gorlatši poolt. Selleks kutsusid S. Gorlatš ja N.S. inimesed ühe kaupa bussi tagaistmele, kus istus sülearvutiga S. Gorlatš. Tänutäheks hääletasid S. Gorlatši poolt sel viisil
6. oktoobril 2021 kella 11:12:34 kuni 11:47:07 kokku 17 inimest - T.F. , N.S. , I.B. , V.J. , L.P. , T.Š. , I.O. , N.K. , N.K. , O.G., G.G. , E.M., V.S., N.S., T.R., J.Š. ja S.S.. Lisaks anti S. Gorlatšile e-hääletusel osalemiseks N.F, N.S. ja J.T. ID-kaardid koos PIN-koodidega. Ülejäänutel, kes ID-kaardi koode kaasa ei võtnud, paluti valik teha järgmisel päeval valmisjaoskonnas.
7. Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsusega tunnistati S. Gorlatš süüdi

§ 162

lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, millest kuulub koheselt kandmisele üks kuu vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati koheselt kandmisele kuuluva vangistuse sisse ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S. Gorlatšile 29 päeva vangistust. Ülejäänud 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Gorlatš ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 5. Maakohus jättis taotluse algatada

§ 162

lg 1 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus läbi vaatamata, sest see esitati alles kohtuvaidluste käigus, s.o pärast kohtuliku uurimise lõppemist. Kaitsja ei taotlenud ka kohtuliku uurimise uuendamist. 2

1. Vaidlust ei ole selles, et S. Gorlatš osales
2. aastal kohaliku omavalitsuse valimistel ja organiseeris koos MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu juhatuse liikme N.S. ga Narva Kutsehaigete Ühingu liikmetele Ida-Virumaal Toila vallas tasuta tervisepäeva. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast väljasõitu toimus bussis e-hääletamine. Maakohtu hinnangul oli S. Gorlatši ja N.S. tegevus algusest peale sihipäraselt suunatud sellele, et mõjutada isikuid S. Gorlatši poolt hääletama, kasutades selleks ära nende tänulikkust väljasõidu korraldamise eest. Väljasõit korraldati päeval, mil oli võimalik elektrooniliselt hääletada. S. Gorlatšil oli selleks kaasas sülearvuti. Sellisest võimalusest rääkis N.S. MTÜ-liikmetele juba enne väljasõitu, mis kinnitab, et see oli eelnevalt kokku lepitud. Sel põhjusel palus N.S. inimestel kaasa võtta ka ID-kaardid koos PIN-koodidega. Enne hääletamist ütles N.S. reisijatele, et üritus on rahastatud S. Gorlatši poolt, kes viibib koos nendega bussis. S. Gorlatš valis manipuleerimiseks väga haavatava sihtgrupi, sest MTÜ-sse Narva Kutsehaigete Ühing kuuluvad vanad ja haiged inimesed, mis tuleneb juba selle MTÜ nimetusest ning tasuta reis oli neile piisavalt väärtuslik kingitus. Reis oli korraldatud selliselt, et inimesed saaksid S. Gorlatši sülearvuti kaudu ja tema juhendamisel kohapeal hääletada. S. Gorlatši juhised olid hädavajalikud, sest enamik tunnistajaid selgitas istungil, et nad ei tee vahet ID-kaardi PIN1 ja PIN2-koodidel ning iseseisvalt hääletamisega selliselt hakkama ei saaks. Seetõttu ei olegi tegemist tavalise ja legaalse valimiskampaaniaga, seda enam, et väljasõidu ajal reklaami ei tehtudki nagu seda väidab süüdistatav. Maakohus nõustus prokuratuuriga selleski, et mõned inimesed ei saa siiani aru, et neid mõjutati S. Gorlatši poolt hääletama, sest vanemaealised inimesed jäävad kiiresti n-ö tänuvõlglasteks. Siinkohal ei ole oluline, kas S. Gorlatš oli selles edukas või mitte. Samas oli ta piisavalt edukas, sest tema valitud „valimisstrateegia“ tasus ennast valijate häälte kogumise mõttes ära. Süüdistatav S. Gorlatši poolne soov koguda hääli oli nii tugev ja printsiibitu, et ta lubas bussis hääletada ka teiste, kohal mitteviibivate isikute eest.
3. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et S. Gorlatš on toime pannud

§ 162

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 162lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmaastase vangistuse.

Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Selleks, et mõjutada S. Gorlatši edaspidiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, tuleb karistada teda vangistusega. Arvesse tuleb võtta ka S. Gorlatši ebaseadusliku tegevuse ulatust. Süüdistatav püüdis ebaseaduslikult mõjutada umbes 40 valijat ning vähemalt 17 valija suhtes oli ta selles edukas. S. Gorlatši süü on üle keskmise, mistõttu pidas maakohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistus, mis on sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Võttes arvesse, et S. Gorlatš ei ole varem kriminaalkorras karistatud, pidas maakohus võimalikuks kohaldada tema suhtes

§ 73sätteid.

Samas leidis maakohus, et katseaeg mõjuks S. Gorlatšile oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud vangistust. Selle eesmärgi saavutamiseks määras maakohus süüdistatavale ühe kuu pikkuse šokivangistuse. Kaitsja apellatsioon

1. S. Gorlatši kaitsja vandeadvokaat I. Zuev taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kokkuvõtvalt on apellatsioonis märgitud vastuväited maakohtu otsusele järgmised.
2. Asjas puuduvad viited kuriteo toime panemisele ja ei ole selge, mis põhjustel asjas kriminaalmenetlust alustati. Esimesena kuulati tunnistajatena
3. oktoobril 2021 üle N.S. ja G.B. . Selgus, et viiteid kuriteole ei ole ja algusest peale puudus alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
4. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud poliitilise agitatsiooniga, millega kaitsja ei nõustu. S. Gorlatši valimisreklaam oli kõikjal ja selleks kasutati erinevaid viise. Muu hulgas kasutas S. Gorlatš „arvamusliidrit“, kelleks oli N.S. ja kes tegi reklaami, s.o selgitas, et hääletada tuleb S. 3 Gorlatši poolt ja missugustel põhjustel. Korraldatud väljasõit oli vahend reklaami tegemiseks. S. Gorlatš tegi seega passiivset reklaami. Maakohus hindas tunnistajate ütluseid ebaõigesti, sest kohtu järeldused on vastuolus tunnistajate ütlustega. Ei ole selge, mille põhjal leidis maakohus, et S. Gorlatš ja N.S. tegutsesid kooskõlastatult. Ei ole oluline, et N.S. palus ühingu liikmetel väljasõidule ID-kaardi koos paroolidega kaasa võtta. Samuti ei ole oluline, et S. Gorlatšil oli bussi kaasa võetud sülearvuti, sest see on tal tööülesannete täitmiseks alati kaasas. N.S. kutsuski väljasõidule neid isikuid, kes hääletaksidki S. Gorlatši või K. Raigi nimekirjas olevate isikute poolt. Bussis hääletamine toimus ootamatult N.S. initsiatiivil ja S. Gorlatšil ei olnud muud võimalust, kui sellega nõus olla. Tõendatud ei ole, et N.S. rääkis osalejatele juba enne väljasõitu, et reisi käigus on võimalik hääletada. Ükski bussis viibinud isikutest ei teadnud, et neil on võimalik bussis hääletada. Tõele ei vasta seegi, et N.S. selgitas enne väljasõitu inimestele, et reis rahastatakse S. Gorlatši poolt. Osalenud said sellest teada alles reisi lõpus. Väljasõiduga ei mõjutatud inimesi valima, sest neil oli õigus mitte hääletada. Seda enam, et hääletas vaid osa reisijatest. S. Gorlatši agitatsiooni tuleb käsitleda kontekstis ja koosmõjus valimiskampaania muude meetmetega.
5. Maakohus jättis põhjendamatult läbi vaatamata kaitsja taotluse algatada asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. PS § 15 ja § 152 lg 2 alusel tuleb kohtul omal algatusel kontrollida õigusnormi vastavust põhiseadusele. Seega on võimalik õigusnormi kontrolli taotleda igal menetlusstaadiumil. Poliitilise agitatsiooni keeld kaotas kehtivuse
6. jaanuaril
7. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 6 on osaliselt kehtetuks tunnistatud, v.a selle lõige kaks ehk hääletamisruumis on valimisagitatsioon jätkuvalt keelatud. PS § 23 lgs 1 ja

§ 2

lg-s 1 sätestatud määratletusnõude kohaselt peab nii tegu kui karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt nt RKÜKo nr 3-4-1-16-10, p 50 ja RKÜKo nr 3-1-1-113-13, p 7). Karistusnormi sõnastamine viisil, mis vajab tõlgendamist, ei tähenda tingimata selle põhiseadusvastasust (RKKKo nr 1-16-10888, p 48). Riigikohtu praktika järgi ei välista õigusselguse põhimõte määratlemata õigusmõistete kasutamist. Karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb tugineda esmajoones selle grammatilisele tõlgendamisele (RKKKm nr 1-18-9343, p 10). Grammatilisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles, vajadusel kasutades ka sõnaraamatuid. 12. Eesti õiguskeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab „mõjutama“ järgmist: mõju avaldama, oma mõjuga, toimega muutust esile kutsuma, midagi tingima või põhjustama. Normi grammatiline tõlgendamine ei anna tulemust olukorras, kohaliku omavalitsuse kandidaat peab ennast reklaamima, sh pakkuma valijatele materiaalseid hüvesid valimiskampaania raames. Seeläbi tekib oht, et tavakodanikud ei saa hääleõigust nõuetekohaselt realiseerida, sest kandidaatidel puudub võimalus enda reklaamimiseks. Teiseks peavad kandidaadid end reklaamima ja pakkuma materiaalseid hüvesid. Seega tekib küsimus, kas pirukate, tee või kohvi pakkumine on keelatud, sest seegi on ju teatud määral meelitamine.

§ 162

lg 1 ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja selle sõnastus on ebaõnnestunud.

§ 162

lg-st 1 tuleb eemaldada sõna „mõjutama“ ning sõnastada regulatsioon selliselt, et see oleks kooskõlas PS §ga 1, §-ga 23 lg 1, KOVVS §-ga 6 ja

§ 2lg-ga 1.

Kandidaaditel peab olema demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest tulenevalt õigus ja võimalus teha valimisreklaami ja valijatele peab olema tagatud õigus saada informatsiooni kandidaatide kohta ning osaleda nende valimiskampaaniates. Süüdistatava apellatsioon

1. Süüdistatav S. Gorlatš taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeks mõistmist. 4
2. Tõendamist ei ole leidnud, et S. Gorlatš ja N.S. leppisid enne väljasõitu kokku, et kohapeal viiakse läbi elektrooniline hääletamine. Sülearvuti oli tal kaasa selleks, et bussireisi ajal tööd teha. Tema sülearvuti kaudu hääletasid inimesed, kes ka tegelikkuses soovisid tema poolt hääletada. Ta ei pakkunud neile seda võimalust ega korraldanud hääletamist. Tõendatud ei ole, et N.S. palus reisijatel väljasõidule kaasa võtta ID-kaardid koos PIN-koodidega. S. Gorlatš refereerib edasiselt üle kuulatud tunnistajate ütluseid seoses ID-kaardi PIN-koodidega. Selle reisi korraldas N.S. ja ta ei arutanud temaga väljasõidu üksikasju läbi. Võib-olla ütles N.S. tõepoolest väljasõidul osalenutele, et nad võtaksid ID-kaardid kaasa, sest see võis SPA külastamiseks olla vajalik, kuna seal olid pandeemiaga seotud piirangud. S. Gorlatšil oli küll reisi jooksul plaanis inimestega suhelda, kuid väljasõidu ajal võttis N.S. „arvamusliidri“ rolli. Kuna temale küsimusi ei esitatud, ei hakanud ta N.S. räägitut üle kordama ega tegema n-ö topelt-kampaaniat. Ka reisi toimumise ajaks oli tehtud juba hulgaliselt kampaaniat. Ta arvas, et kuna ta on nimekirjas teine number ja abilinnapea, peaks tema isik ja valimislubadused olema kodanikele teada. Reisi korraldamise ainsaks eesmärgiks oli, et nad saaksid olla ühtse meeskonnaga koos ja et talle oleks võimalik küsimusi esitada. Valimisagitatsioon on palju keerulisem, kui leidis maakohus. Praegusel juhul kohtuti koostöös „arvamusliidriga“ valijatega ja viidi läbi heategevuslik üritus. Ta ei võtnud reisile reklaammaterjali kaasa, sest oli kindel, et N.S. on seda juba liikmete seas levitanud.
3. See, et N.S. võib-olla avaldas osalejatele, et bussis on võimalik hääletada, ei tähenda, et S. Gorlatši oleks sellega võimalik koheselt seostada. See ei olnud tema eesmärgiks. Selleks, et inimesed tema poolt hääletaksid, oli tema kohalolek vajalik. Väga palju mängib rolli kontakt kandidaadi ja valija vahel ning võimalus omavahel suhelda ja küsimusi esitada. Ükski tunnistaja ei ole väitnud, et teda oleks enne hääletust teavitatud sellest, et reisi eest tasus S. Gorlatš. Ta ei teinud N.S. ga ka sellist kokkulepet, et viimane teavitaks osalejaid sellest, et reis tasutakse S. Gorlatši poolt. S. Gorlatš refereerib tunnistajate ütluseid sellest, kas nad teadsid, kes reisi rahastas ja millal nad sellest teada said. Teda ei saa võtta vastutusele selle eest, et N.S. rääkis kolmele tuttavale sellest, kes reisi rahastab.
4. S. Gorlatš küsis väljasõidul osalenutelt, kas nad soovivad hääletada, vajavad selleks abi ning kelle poolt nad soovivad hääletada. Oli neid, kes ei vajanud abi ja said iseseivalt hakkama. Kedagi ei sunnitud hääletama. Enamik osalejatest ei hääletanudki. Kellegi ID-kaarte kokku ei kogutud ja nendega ei tehtud midagi tagaselja. Ta aitas neid, kes palusid temalt abi. See, et mingid isikud hääletasid lisaks endale ka teiste eest ja et maakohus pidas seda printsiibituks häälte kogumiseks, näitab, et maakohus tegi selles osas emotsionaalse otsuse. Prokuröri vastus apellatsioonidele
5. Prokuröri hinnangul on apellatsioonid põhjendamatud ja need tuleb jätta rahuldamata.
6. S. Gorlatši tegevus ei vasta poliitilise agitatsioonile, sest seda ei toimunud. Tõendamist ei ole leidnud, et ta oleks reisi vältelt selgitanud osalejatele enda poliitilisi lubadusi. Seejuures on paljasõnalised kaitsja väited, et „arvamusliidri“ tõttu ei olnud topelt-reklaam vajalik ja see oli põhjuseks, miks S. Gorlatš väljasõidul inimestega ei suhelnud. Paljud inimesed ei teadnud temast varasemalt mitte midagi. Väljasõit toimus just nimelt seetõttu, et S. Gorlatš saaks kiiresti ja lihtsalt inimeste hääli. Niipea kui see õnnestus, lahkus ta seltskonnast. See kinnitab veelenam seda, et väljasõidu ainsaks eesmärgiks oli kutsehaigusega inimestelt e-häälte saamine. Maakohus on tunnistajate ütluseid analüüsinud. Maakohus on põhjendanud, kuidas S. Gorlatš ja N.S. ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid. N.S. korraldas väljasõidu logiliste osa ja selle, et isikud kohale tuleks. S. Gorlatš tasus reisi eest. Tõendamist on leidnud, et S. Gorlatš andis ühingu liikmetele soodustuse, mis seisnes tasuta ekskursioonis ja SPA külastuses, mille eest tasus süüdistatav. Selle eesmärgiks oli mõjutada niigi haavatavas seisundis ühiskonnaliikmed 5 tänutundest tema poolt hääletama.
7. Kaitsja on taaskord peatunud sellel, et asjas ei oleks tohtinud kriminaalmenetlust alustada. Seejuures on viidatud ülekuulamisprotokollidele, mis ei ole asjas tõendiks ja mida ringkonnakohus ei saa isegi kontrollida. Eestis kehtib legaliteedi põhimõte. Kui tuvastatakse kuriteole viitav tegevus, tuleb menetlust alustada. Seda antud juhul ka tehti.
8. Karistuse osas palub prokuratuur jätta maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. Eripreventiivselt tuleb S. Gorlatši teosse suhtuda tõsiselt. Üldpreventsiooni silmas pidades tuleb anda selge sõnum, et Ida-Virumaal ei saa enam inimestelt hääli osta ning sellel on ja peab olema ülimalt tõsised tagajärjed, sest Ida-Virumaa väärib normaalset ja korruptsioonivaba arenemist. Seega tuleb prokuröri hinnangul S. Gorlatšile mõista šokivangistus.
9. Seoses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusega, leiab prokuratuur, et

§ 162on põhiseadusega kooskõlas ja selles osas puuduvad vastuolud.

Väide, et sõna „mõjutada“ ei ole sobilik, on kummastav. Prokuröri hinnangul on sätte praegune sõnastus arusaadav ning on selge, millisele tegevusele järgneb vastutus. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED

1. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonides toodud põhjendustel maakohtu otsus muutmisele ei kuulu. S. Gorlatši süü on tõendamist leidnud, mistõttu tema süüdi tunnistamine ja karistamine, muuhulgas ka temale mõistetud karistus, on seaduslik ja põhjendatud. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotluse osas ja seejärel selgitab, miks S. Gorlatš on erinevalt apellatsioonides märgitust toime pannud kuriteo.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja taotlus algatada asjas põhiseaduslikkuse järelevalve on äärmiselt ebaõnnestunud. Sisuliselt taotleb kaitsja, et asjas algatataks põhiseaduslikkuse järelevalve

§ 162

lg 1 suhtes, toomata sõnaselgelt välja missuguse konkreetse põhiseaduse sättega viidatud norm vastuolus on. Apellatsiooni sisuliselt süüvides viitab kaitsja läbisegi nii PS §-le 1, § 23 lg-le 1,

§ 2lg-le 1 ja KOVVS §-le 6.

Viimaks viitab apellant kõrgema astme kohtu praktikale, leides, et PS § 23 l-s 1 ja

§ 2

lg-s 1 sätestatud määratletusnõude kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt nt RKÜKo nr 3-4-1-16-10, p 50, RKKKo nr 3-1-1-113-13, p 7). Seega sisuliselt leiab kaitsja, et

§ 162

lg 1 on vastuolus PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletuspõhimõttega, sest

§ 162lg-st 1 ei ole võimalik aru saada, mida tähendab sõna „mõjutama“.

24. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et kuigi

§ 162

lg 1 on konkreetse kohtuasja lahendamisel põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause tähenduses asjassepuutuv, on kaitsja väide kõnealuse karistusseadustiku sätte põhiseadusvastasuse kohta konkreetse kohtuasja kontekstis selgelt põhjendamatu. 25.

§ 162

lg 1 kohaselt inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 26. Antud kriminaalasja kontekstis on oluline

§ 162

lg 1 teine alternatiiv, s.o karistatav on soodustuse andmine eesmärgiga mõjutada teist inimest teostama oma hääletamisõigust teatud viisil. Teisisõnu, kuigi valimisreklaam on samuti oma sisult ju teise isiku mõjutamine 6 teostamaks hääletamisõigust teatud viisil, on karistatav teise isiku mõjutamine läbi soodustuse andmise, misläbi mõjutatakse tema tahet ebakohaselt.

§ 162

lg 1 on selles osas piisavalt määratletud ja sellest on üheselt arusaadav, kuidas erineb isiku tahte ebakohane mõjutamine tavapärasest valimisagitatsioonist. Keelatud on anda valijale nende häälte eest konkreetseid hüvesid ehk neid seeläbi mõjutada. Ja vastupidiselt on lubatav valimisreklaami tehes selgitada valijale, missugused on konkreetse valimistel osaleva isiku poliitilised vaated ja valimislubadused. Seejuures võib neile küll pakkuda „kohvi, teed ja pirukat“ nagu kaitsja apellatsioonis välja tõi, kuid neid ei tohi koheselt pärast seda suunata näiteks valimistelgis oleva sülearvuti juurde ja lasta neil konkreetse kandidaadi poolt hääletada. Teisisõnu ei võta

§ 162lg 1 valimistel osalejatelt ära võimalust teostada valimisreklaami.

See üksnes määratleb, missugusel juhul muutub valimisreklaam ebaseaduslikuks ja valija ebakohaseks mõjutamiseks. 27. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse

§ 162

lg 1 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldamata, sest

§ 162

lg 1 on piisavalt täpselt määratletud ning sellest on üheselt arusaadav, missugune tegevus toob kaasa karistusõigusliku vastutuse.

1. Ühtlasi on ringkonnakohtu jaoks arusaamatu kaitsja viide kriminaalmenetluse algatamise ebaseaduslikkusele. Kriminaalkolleegium nõustub siinkohal prokuratuuriga, s.o Eesti Vabariigis kehtib kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (KrMS § 6). Praegusel juhul leidiski prokuratuur, et asjas on olemas kuriteotunnused ja alustas kriminaalmenetlust.
2. Mis puudutab sisulisi argumente maakohtu otsusele, siis esitatud apellatsioonides väidetakse, et S. Gorlatš tegi üksnes valimisreklaami ehk tema eesmärgiks ei olnud mõjutada väljasõidul osalejaid neile hüvede andmise teel enda poolt hääletama. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et tegemist ei olnud valimiskampaania läbi viimisega ja S. Gorlatš on toime pannud

§ 162lg 1 järgi karistatava teo.

Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.

1. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et
2. oktoobril 2021 kella 11:12:34-st kuni 11:47:07-ni hääletas S. Gorlatši poolt bussis süüdistatava sülearvuti vahendusel 17 inimest. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajatena üle väljasõidul osalenutest järgmised isikud – N.S. (I kd, tl 67 pöördel-70), M.S-S (I kd, tl-d 70 pöördel-72 pöördel), V.B (I kd, tl 92-94 pöördel), L.K (I kd, tl 95 pöördel-96 pöördel), G.B. (I kd, tl 97 pöördel-98 pöördel), N.S. (I kd, tl 99), L.T (I kd, tl 100), T.F. (I kd, tl 112 pöördel-115), I.B. (I kd, tl 115 pöördel-116 pöördel), V.J. (I kd, tl 117-118), T.Š. (I kd, tl 126 pöördel-127 pöördel), L.P. (I kd, tl 128-129), Y. R. (I kd, tl 130 japöördel), O.G (I kd, tl 131-132), G. G (I kd, tl 139 pöördel-141), N. S. (I kd, tl 141 pöördel-142 pöördel), E. M. (I kd, tl 143 pöördel-144), G. A. (I kd, tl 166-168), N.K. (I kd, tl 164-165 pöördel), S. S. (I kd, tl 162 pöördel-163 pöördel), J.Š. (I kd, tl 160 pöördel-162), I.O. (I kd, tl 159-160 pöördel), T. R. (I kd, tl 157-158) ja V. S. (I kd, tl 154 pöördel-156 pöördel).
3. On üheselt selge, et kui S. Gorlatš oleks teinud endale valimisreklaami, oleks ta väljasõidul osalenutele selgitanud näiteks oma poliitilisi vaateid ja valimislubadusi. Sisuliselt kõik üle kuulatud tunnistajad väitsid aga üheselt, et S. Gorlatš väljasõidu ajal oma poliitilistest vaadetest ja valimislubadustest midagi ei rääkinud. Väljasõidu alguses S. Gorlatš ei tutvustanud ennast ja enamik väljasõidul viibijatest isegi ei teadnud, et S. Gorlatš võtab samuti väljasõidust osa. See selgus alles pärast ekskursiooni, kui N.S. palus osalejatel S. Gorlatši poolt hääletada ja minna selleks bussi tagaossa, kus istus S. Gorlatš, sülearvuti käes. Ainsa tunnistajana on vaid T.R. avaldanud, et S. Gorlatš rääkis neile enda valimislubadustest, kuid kuna tema ütlused on vastuolus absoluutselt kõigi teiste tunnistajate ütlustega, jättis maakohus need õigustatult, kui ebausaldusväärsed, kõrvale. 7
4. Samuti on eksitav apellatsioonides väidetu, nagu oleks N.S. teinud S. Gorlatši eest valimisreklaami ja just sel põhjusel ei hakanud S. Gorlatš enam täiendavalt sõna võtma. See on otseses vastuolus N.S. poolt kohtuistungil antud ütlustega. Nimelt selgitas N.S. , et korraldas väljasõidu, mille eest tasus S. Gorlatš. Nendevahelise vestluse käigus tuli jutuks ka võimalus viia kohapeal läbi hääletamine. N.S. palus selleks osalejatel kaasa võtta ka ID-kaardid koos PIN-koodidega. Samuti väitis ta, et ütles enne reisi osalejatele, et reisi eest tasub S. Gorlatš. Pärast ekskursiooni ja enne SPA-sse minekut avaldaski ta väljasõidul osalejatele, et nüüd on võimalik hääletada S. Gorlatši poolt. Selleks palus ta S. Gorlatšil minna bussi tagaistmele. Seeläbi said inimesed S. Gorlatši sülearvuti vahendusel hääletada. Ka tema ise hääletas enda ja oma mehe nimel S. Gorlatši poolt. N.S. sõnul sisestas ID-kaardi arvutisse S. Gorlatš ja valis kandidaadi numbri ehk tema mingisuguseid toiminguid S. Gorlatši sülearvutis ei teinud. Väljasõidul ajal ei selgitanud S. Gorlatš oma poliitilisi vaateid ega valimistega seotud lubadusi. Seda ei teinud ka tema ise. Viimaks selgitas N.S. , et aitas S. Gorlatšil sellist väljasõitu korraldada, sest lootis temalt hiljem ühinguga seoses abi saada, aga seda ei tulnudki (I kd, tl 55 pöördel-59 pöördel).
5. N.S. ütlustega on seega üheselt tõendamist leidnud, et S. Gorlatš ja N.S. leppisid enne väljasõitu kokku, et kohapeal suunatakse ühingu liikmed süüdistatava poolt hääletama. Seetõttu on apellatsioonides toodud väide, et S. Gorlatš ja N.S. ei tegutsenud selles osas kooskõlastatult, suisa vale. Sel põhjusel on ka väide, et S. Gorlatši jaoks oli N.S. käitumine – osalejate hääletama suunamine – ootamatu, ebaõige. Samuti ei võtnud N.S. „arvamusliidri“ rolli nagu väidab süüdistatav, s.o ta ei teinud väljasõidul osalejatele S. Gorlatši eest valimisreklaami. N.S. ütlustega on kooskõlas ka teiste tunnistajate ütlused, kes väidavad samuti, et N.S. ei selgitanud S. Gorlatši poliitilisi eesmärke ja valimislubadusi.
6. N.S. ütluste tõele vastavust kinnitavad omakorda väljasõidul giidina osalenud tunnistaja M. SS. ütlused, kes on kirjeldanud, kuidas N.S. palus ühel hetkel bussil viibijatel S. Gorlatši poolt hääletada ja minna selleks bussi tagaossa, kus istus S. Gorlatš. Tema ise bussis viibijatele midagi hääletamisest ei rääkinud ja tema jaoks oli see üllatav ning ta tundis ennast seetõttu ebamugavalt. Tunnistaja selgitas, et S. Gorlatš oma valimislubadustest ega vaadetest mitte midagi ei rääkinud. Samuti selgitas ta, kuidas N.S. avaldas mikrofoni vahendusel osalejatele, et reisi eest tasub S. Gorlatš. Hiljem tundis ta lausa, et toime on pandud kuritegu ja tal soovitati lausa politsei poole pöörduda (vt I kd, tl 70 pöördel-72 pöördel).
7. Arvestades kõike eelmärgitut leiab ringkonnakohus, et S. Gorlatš korraldas koos N.S. ga väljasõidu selleks, et mõjutada väljasõidul osalenuid enda poolt hääletama. Ja selle eesmärgi täitmiseks ei teinud ta ise ega lasknud ka kellelgi teisel teha mingisugust valimisreklaami. Teisisõnu see väljasõit ei olnud ühelgi juhul valimiskampaania vahendiks, sest väidetava valimisreklaami tegemise ajal ju valimisreklaami isegi ei tehtud. Kõik tunnistajad on üheselt kinnitanud, et sel päeval S. Gorlatš ja N.S. süüdistatava poliitilisi eesmärke ei avaldanud ega selgitanud. Kriminaalkolleegiumi jaoks on täiesti arusaamatu S. Gorlatši väide, et oluline on „kontakt kandidaadi ja valija vahel, võimalus omavahel suhelda ja küsimusi esitada“. Veelkord, midagi sellist sellel väljasõidul ei toimunud. Seda enam, et pärast hääletamise läbi viimist ta koheselt lahkus, s.o tema eesmärk oli saavutatud ehk hääled n-ö käes. Kaudselt kinnitab seda seegi, et ta võimaldas lausa mõningatel väljasõidul osalenutel hääletada tema poolt ka enda lähedaste eest (nt N.S. , L. T., T.R. ja T.F. ). See, et väljasõidul osalejad olid S. Gorlatšist võibolla midagi enne väljasõitu kuulnud või et ta oli enne reisi teinud abstraktset valimisreklaami läbi reklaamlehtede jagamise, ei tähenda, et sel päeval ei pidanudki enam mingisugust valimisreklaami tegema ja et selliselt läbi viidud hääletamine oli seadusega kooskõlas.
8. Kokkuvõtvalt on tõendamist leidnud, et sel päeval toimus järgmine: ühingusse kuuluvad liikmed viidi ekskursioonile, seejärel juhatas N.S. nad ootamatult bussi tagumisse osa S. Gorlatši sülearvuti kaudu hääletama ja pärast seda, kui S. Gorlatš sai oma hääled n-ö kätte, ta 8 lahkus. Ehk teisisõnu kõigepealt korraldati ühingu liikmetele tasuta väljasõit, seejärel avaldati neile, et selle eest tasus S. Gorlatš, kes osaleb valimistel ja seejärel suunati nad N.S. poolt bussi tagaossa S. Gorlatši juhendamisel e-hääletama. On ilmne, et väljasõidu osalejatele pakuti n-ö head emotsiooni, s.o neile korraldati tasuta ekskursioon ja SPA-külastus. Vastutasuks küsiti selle eest nende häält, mida nad olid sel hetkel nõus andma, sest tundsid suure tõenäosusega tänulikkust, et neile selline reis korraldati. Seda on otseselt kinnitanud nt tunnistajad N.S. , T.F. , I.B. , T.Š. , T. Š. ja G. G.. Siinkohal ei ole vähimalgi määral oluline, et paljud neist võib-olla soovisidki K. Raigi nimekirja poolt hääletada. Õige oleks olnud väljasõidu ajal selgitada oma valimislubadusi ehk tehagi tegelikkuses valimisreklaami ja paluda inimestel enda poolt hiljem jaoskonnas hääletada, mitte aga võimaldada osalejatel koheselt sülearvuti vahendusel enda poolt hääletada. Tegemist oli igal juhul valijate ebakohase mõjutamisega, sest nende vaba tahe selles osas ei kujunenud n-ö orgaaniliselt, s.o väljasõidul osalejad hääletasid S. Gorlatši poolt seetõttu, et süüdistatav korraldas neile tasuta reisi ja nad tundsid, et nad peavad seetõttu oma nö hääle tema kasuks andma. Seda enam, et S. Gorlatš viibis sel hetkel nendega koos bussis ehk tegelikkuses pandi väljasõidul osalejad ebamugavasse olukorda ehk on tõenäoline, et paljud tundsid seetõttu veel suuremat survet S. Gorlatši poolt hääletada. Ka on asjakohatu väide, et paljud neist ei osanud elektrooniliselt hääletada ja S. Gorlatš aitas neid. Antud juhul on oluline, et S. Gorlatš aitas neil just nimelt enda poolt hääletada. Ta ei olnud selleks vähimalgi määral kohustatud ja nagu öeldud, tegelikkuses oli tal see lausa keelatud.
9. Mis puudutab ID-kaartide ja PIN-koodidega seonduvat, siis tõepoolest ei ole mitte kõik tunnistajad kinnitanud, et neil paluti ID-kaart koos koodidega kaasa võtta. Samas kinnitasid enamik tunnistajaid, et N.S. palus neil ID-kaardi kaasa võtta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole samas isegi kuigivõrd oluline, kas neil paluti siis ID-kaart koos koodidega kaasa võtta või mitte. Ühel hetkel tehti ettepanek hääletada ja suunati osalejad, kellel see võimalus oli, S. Gorlatši juurde. Ehk panustatigi selle peale, et vähemalt suuremal enamusel on võimalik bussis ehääletusel osaleda (seda enam, et paljudel tegelikkuses N.S. ka palus ID-kaardi kaasa võtta). Ülejäänutel, kes e-hääletusest osa võtta ei saanud, paluti S. Gorlatši poolt hääletada järgmisel päeval jaoskonnas, mida mõningad tegidki. Muu hulgas saatis nt G.A. N.S. le pildi enda valimissedelist, et justkui üle kinnitada, et tänutäheks neile reisi korraldamise eest ta hääletasid S. Gorlatši poolt.
10. Mis puudutab tunnistaja L. T. seonduvat, siis tema väljasõidul ei osalenud, kuid hääletas enne reisi algust enda ja oma abikaasa nimel S. Gorlatši poolt viimase sõiduki juures. Seda põhjusel, et N.S. palus tal enne bussi väljumist kohale tulla ja S. Gorlatši poolt hääletada. Ka siin sekkuti L. T. nn vaba tahte kujunemisse üpriski konkreetselt. Tal mitte lihtsalt ei palutud S. Gorlatši poolt hääletada, vaid ta kutsuti kohale, kus ta S. Gorlatši abil hääletaski viimase poolt.
11. Seda kõike arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et S. Gorlatši süüdi tunnistamine ja karistamine

§ 162lg 1 järgi on õige ja selles osas jääb maakohtu otsus muutmata. 40. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS §-st 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
3. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 360 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 388,80 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 64,80 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid S. Gorlatšile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-i 1 järgse lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt S. Gorlatšilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 9