← Eesti

2-23-1784/24

Obsah (10)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 377§ 162§ 174§ 132§ 190§ 179

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-1784 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2023, Narva Kohtuasi N B hagi T vabastamiseks

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD

  1. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur A K algatanud T G (kostja I) avalduse alusel I B (kostja II) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XX.
  2. aasta detsembris sai N B (hageja) teada, et kohtutäitur on kostja II võlgade tõttu arestinud hagejale kuuluva liikmesuse hooneühistus V K . Ametlikes Teadaannetes ilmus
  3. mail 2023 teade, et kohtutäitur müüb nimetatud liikmesust täiteasjas nr XX elektroonilisel enampakkumisel oksjonikeskkonnas (enampakkumine algab
  4. juunil 2023 kell 10.00 ja lõpeb
  5. juunil 2023 kell 10.00). Hageja ostis XXX asuva garaažiboksi nr X (koos mootorrattaga XX)
  6. aastal P A , pooled esitasid ühistu juhatusele avaldused P A ühistust välja astumiseks ning hageja ühistu liikmeks astumiseks ning alates hageja liikmeks vastuvõtmise otsusest omab ta liikmesust hooneühistus V K .
  7. Hageja ja kostja II vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt oleks hooneühistu V K liikmesuse omandiõigus läinud üle kostjale II. Hageja andis garaažiboksi nr X kostjale II üksnes 2

(4)kasutamiseks. Hageja ei ole kunagi esitanud hooneühistule V K avaldust ühistust välja astumiseks.
  1. detsembril 2022 esitas hageja kohtutäiturile avalduse hooneühistu V K liikmesuse arestist vabastamiseks. Kohtutäitur jättis avalduse rahuldamata, selgitades, et registriandmed näitavad liikmesuse kuulumist kostjale II.
  2. Hageja palub rahuldada hagi, tunnistada tema omandiõigust liikmesusele nr X hooneühistus V K , vabastada talle kuuluv liikmesus aresti alt ja jätta menetluskulud kostja II kanda.
  3. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg

  1. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid tõendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjatele kätte isiklikult. T G sai materjalid kätte
  2. märtsil 2023 ja I B
  3. märtsil
  4. Kostjad kohtule vastanud ei ole.
  5. Hageja esitas
  6. mail 2023 hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täiteasjas nr XX sissenõude pööramise hooneühistu V K liikmelisusele liikmemaksumääraga XX ning tühistada täiteasjas toimuv enampakkumine, mis algab
  7. juunil 2023 kell 10.00 ja lõpeb
  8. juunil 2023 kell 10.
  9. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
  11. Vastavalt

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 9. Kuna kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 10.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud asjaõigusseaduse § 92 ja täitemenetluse seadustiku § 222 alusel. 11. Vastavalt

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Hagi tagamine 12. Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks. 13.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. 14. Kuna kohus teeb asjas lõpplahendi, mille tunnistab viivitamata täidetavaks, puudub vajadus hagi tagada. Kohus jätab seetõttu hagi tagamise taotluse läbi vaatamata. 3

(4)Menetluskulud 15. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja II. 16.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 88 eurot. See tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista. 17. Hagihinnaks on

§ 132

lg 1 ja 4 p 5 alusel 3500 eurot, millelt riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt tuli tasuda 420 eurot riigilõivu. Hagejale on antud menetlusabi. Hageja vabastati 200 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel ning riigilõivust 220 eurot tuli hagejal tasuda osamaksetena. 18. Hageja on tasunud riigilõivu otsuse tegemise ajaks 88 eurot, mille hagejale hüvitamise kohustus lasub kostjal II. 19.

§ 190

lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

  1. Hageja oli vabastatud riigilõivu 200 euro tasumisest ning osamaksetena on hagejal riigilõivust tasumata 132 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja II kanda. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ja kohus jättis hageja menetluskulud kostja II kanda, tuleb kostjalt II riigituludesse välja mõista riigilõiv 332 eurot.
  2. Hageja menetluskuludeks on lisaks riigi õigusabikulud. Kohus andis N B riigi õigusabi kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 10% ulatuses.
  3. Kohus rahuldas N B määratud esindaja tasutaotluse 571,30 eurot ulatuses. Seega on tasust 10% 57,12 eurot, mis tuleb kostjal II tasuda riigituludesse.
  4. Kokku kohustub I B tasuma riigituludesse 389,12 eurot (332+57,12).
  5. Kohus selgitab ka, et vastavalt

§ 179

lg-tele 4‒6 tuleb lahend riigilõivu maksmise osas täita selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Juhul kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata. Kostjal II tuleb riigilõiv seega tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. 25.

§ 179

lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.