← Eesti

1-22-7641/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-7641 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Kalju Padar süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Kalju Padari kaitsja advokaat Anne Vissak Teised apellatsioonimenetluse süüdistatav Kalju Padar isikukood 36111082774 elukoht XXX viimati kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsusega KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aastase vangistusega, millest kuulus kohesele kandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja K. Padar allutati 2 aastaks katseajale. Tartu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrusega pöörati tema karistus täitmisele; pooled tõkendina kohaldatud vahistamist alates
  8. novembrist
  9. Prokurör ringkonnaprokurör Raul Heido RESOLUTSIOON
  10. Jätta Tartu Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  13. Määrata advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Anne Vissaku poolt Kalju Padarile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 422,40 eurot (sealhulgas käibemaks 70,40 eurot).
  14. Mõista Kalju Padarilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 422,40 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. MAAKOHTU OTSUS
  15. Kalju Padar anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu
  16. veebruari
  17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1717 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi, kasutas uuesti vägivalda oma elukaaslase M.R. suhtes järgmiselt: -
  18. mail 2022 kella 17.00 paiku oma elukohas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi M.R. t parema käe rusikaga vähemalt kahel korral paremale poole näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu, hematoomi parema silma alla ning marrastused otsmiku ja lõualuu piirkonda; -
  19. oktoobri 2022 õhtupoolikul kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kellaajal oma elukohas ühise alkoholitarvitamise käigus lõi M.R. t parema käe rusikaga vastu kannatanu vasakut näopoolt, mille tagajärjel viimane kukkus voodi peale pikali. Seejärel lõi kannatanu enesekaitseks K. Padarit jalaga kubemepiirkonda, mispeale süüdistatav ägestus veelgi ning lõi vähemalt kahel korral parema käe rusikaga kannatanule vasakule poole näopiirkonda ning vähemalt kahel korral parema jalaga kannatanule vasakule poole roietesse. M.R. ei saanud löökide tagajärjel hingata ning haaras kartuses, et K. Padar peksab ta surnuks, pliidi pealt noa, mille lõi K. Padarile vasakule õlavarde. Sellise tegevusega põhjustas K. Padar kannatanule füüsilist valu ja vasakule poole eesmisele aksillaarjoonele VII-VIII roiete vähese nihkega murrud.
  20. Tartu Maakohtu
  21. veebruari
  22. a otsusega tunnistati K. Padar süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati 2 aastase vangistusega. Tema karistusaja alguseks loeti
  23. november
  25. Maakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud asjaolud on tõendamist leidnud.
  26. Süüdistatav K. Padar temale süüks arvatud tegusid ei tunnista. M.R. kukkus
  27. mail 2022 näoli vastu maad ja sai seeläbi marrastuse.
  28. oktoobril 2022 lükkas ta M.R. kušeti peale tagasi, aga jalaga ta teda ei löönud. Kohtu arvates K. Padari ütlused ei ole selles osas, et tema M.R. suhtes füüsilist vägavalda ei kasutanud, usaldusväärsed, kuna need on teiste tõenditega ümber lükatud. Esmalt kinnitavad seda kannatanu M.R. ütlused, kes kirjeldas, kuidas K. Padar teda kahel korral kehaliselt väärkohtles. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on selles osas usaldusväärsed. Nendes kahtlemist ei pidanud maakohus võimalikuks ka seetõttu, et M.R. ütlused sellest, et tema suhtes tarvitas vägivalda mõlemal korral K. Padar, on läbivalt terve menetluse olnud samad. 2 Seega asjaolu, et M.R. kirjeldas juhtunu detaile mõnevõrra erinevalt, ei ole aluseks, et pidada tema ütluseid tervikuna ebausaldusväärseteks. Kannatanu M.R. ütluste ja teiste tõenditega on kooskõlas ka sotsiaaltöötajast tunnistaja E.M. ütlused M.R. kehalise väärkohtlemise kohta. E.M. sõnul kinnitas M.R. talle, et K. Padar lõi teda neil kahel korral. Lisaks andsid asjas tunnistajatena ütlusi K.B. , V.K. , J.G. kui ka R.O. i ja ka nende ütlused kogumis teiste tõenditega kinnitavad K. Padarile esitatud süüdistust. Ülekuulatud tunnistajad ei näinud küll pealt, kuidas K. Padar süüdistuses märgitud ajal kannatanut lõi, kuid kõik nad kinnitasid, et K. Padar ja M.R. olid elukaaslased ja et K. Padar on olnud M.R. suhtes perioodiliselt vägivaldne. Tunnistajad kinnitasid, et on kuulnud kannatanult, et ka süüdistuses märgitud ajal oli K. Padar M.R. suhtes vägivaldne ning kohal on käinud ka politsei. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et K. Padar väärkohtles kehaliselt M.R. t süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil. Seejuures asus kohus seisukohale, et K. Padar põhjustas M.R. le kehavigastusi ja valu ning nad olid sel ajal lähisuhtes.
  29. Maakohus luges K. Padari süü keskmiseks. Esimesel korral lõi ta kannatanut kahel korral rusikaga näopiirkonda, põhjustades lisaks valule nii hematoomi kui ka marrastused ning teisel juhul lõi ta kannatanut ühise alkoholi tarvitamise käigus korduvalt rusikaga näopiirkonda ja lisaks ka jalaga roietesse. Sel korral põhjustas K. Padar oma tegevusega kannatanule lisaks valule ka roiete vähese nihkega murrud. K. Padarit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja samuti M.R. kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Talle mõisteti osaliselt tingimisi vangistus (ta viibis neli kuud vangistuses), aga kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt kriminaalhooldustingimusi täita, pöörati tema karistus täitmisele. Ta vabanes vangistusest märtsis
  30. Praeguse süüdistuse aluseks olev esimene tegu on toime pandud mais 2022, s.o veidi vähem kui kaks kuud pärast vangistusest vabanemist. Ehk siis tuleb asuda seisukohale, et vangistus ei olnud K. Padari suhtes mõjus, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Seega ei ole karistuse eesmärke silmas pidades maakohtu hinnangul põhjendatud käesolevalt karistada K. Padarit väiksema karistusega, kui talle eelmise kohtuotsusega mõisteti. Maakohus mõistis K. Padarile karistuseks kaks aastat vangistust. APELLATSIOON
  31. K. Padari kaitsja advokaat A. Vissak taotleb süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse K. Padarile kergema karistuse mõistmist.
  32. Maakohus ei võtnud arvesse K. Padari ütluseid, tuginedes otsuse tegemisel üksnes kannatanu ja teiste tunnistajate ütlustele ning dokumentaalsetele tõenditele. Samas K. Padari ütluseid kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud tõendid. M.R. kukkus
  33. mail 2022 ja sai seeläbi vigastused, mida sotsiaaltöötaja järgmisel päeval pildistas.
  34. oktoobril 2022 tekkis neil tüli, mille käigus K. Padar lihtsalt lükkas M.R. tagasi kušetile. K. Padar ei ole M.R. t süüdistuses märgitud viisil löönud.
  35. Teist episoodi puudutavas osas kinnitab K. Padari ütluseid kohal käinud politseiametniku vormikaamera salvestus ja sündmuse protokoll-arvestuskaart. Viimase kohaselt ei ole löömine kinnitust leidnud. Politsei tuvastas nii kannatanul kui ka süüdistataval alkoholijoobe ja kumbki neist ei eitanud ühist alkoholi tarvitamist. Politsei suunas K. Padari kella 18.40 ajal oma korterisse. Puuduvad tõendid, et K. Padar oleks pärast seda oma korterist väljunud ja uuesti M.R. korterisse läinud. Politsei ei tuvastanud vigastusi ei M.R. l ega K. Padaril. Tunnistajatena üle kuulatud V.K. , K.B. , R.O. ja J.G. ei teadnud konkreetselt rääkida süüdistuses toodud sündmustest. Nende ütlustes on palju oletuslikku ja pigem on tegemist hinnangutega.
  36. Maakohus tugines täies ulatuses kannatanu ütlustele. Kaitsja juhtis juba maakohtus tähelepanu sellele, et kannatanu ütlused on vastuolulised ja ei ühti tuvastatud asjaoludega. M.R. väitis kohtuistungil, et ei kutsunud
  37. oktoobril 2022 politseid. Samas on asjas kõnesalvestis, milles ta tegi politseile väljakutse. Ühtlasi kinnitas M.R. , et K. Padar viidi politsei poolt kas
  38. või 3
  39. oktoobril 2022 ära. Edasi selgitas ta, et K. Padar viidi politsei poolt ära
  40. oktoobril
  41. Kaitsja küsimusele, kus viibis K. Padar
  42. oktoobrist kuni
  43. novembrini 2022, vastas M.R. , et süüdistatav oli tema juures. Tegelikult peeti K. Padar kinni
  44. novembril
  46. K. Padar selgitas, et M.R. lõi teda noaga
  47. novembril
  48. M.R. sõnul aga
  49. oktoobril
  50. M.R. ütlused ei ole kooskõlas K. Padari ütluste ja teiste tõenditega. Politsei vormikaamera salvestisest ega ka protokoll-arvestuskaardile kantust ei nähtu, et K. Padaril oleks noahaav ja kumbki neist sellest politseid ka ei teavitanud. Tegemist on märkimisväärse asjaoluga, mis oleks politsei saabumisel tuvastamist leidnud. M.R. selgitas, et pärast K. Padari noaga löömist, võttis ta sideme, mis talle haiglas peale pandi, ja sidus K. Padari käe kinni. M.R. ei näinud vastuolu selles, et haiglas käis ta
  51. oktoobril 2022, kuid tema enda sõnul lõi ta K. Padarit noaga
  52. oktoobril
  53. Maakohus ei ole sellele hinnangut andnud. M.R. poolt K. Padari noaga löömine on oluline, hindamaks kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kaitsja on seisukohal, et M.R. ütlused ei ole usaldusväärsed ja neile ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Maakohus heitis kaitsjale ette, et viimane kannatanu ütlustele ebausaldusväärsusele kohtumenetluse käigus ei tuginenud. Kaitsja selle etteheitega ei nõustu. Maakohus ei ole tutvunud kannatanu poolt eeluurimise ajal antud ütlustega, mis on sama ebamäärased. Puudus vajadus kulutada aega sellele, et võrrelda M.R. poolt erinevatel ajahetkedel antud ütluseid.
  54. Maakohus mõistis K. Padarile prokuratuuri poolt taotletust oluliselt suurema karistuse, s.o kaks aastat vangistust. Maakohus luges K. Padari süü keskmiseks. Tegemist on liiga range karistusega. Maakohus leidis, et K. Padarile ei saa võrreldes varasemaga mõista kergemat karistust. Samas mõisteti K. Padarile Tartu Maakohtu
  55. veebruari
  56. a otsusega süüdi kuues kuriteoepisoodis. Praegusel juhul süüdistatakse teda kahes episoodis. Seega K. Padarile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne.
  57. K. Padar leiab esitatud seisukohas, et M.R. kukkus jalgrajal
  58. mail
  59. Ta ei rääkinud sellest E.M. le, sest ei tahtnud jääda vallas naerualuseks. Tema oli sel päeval tööl ja pärast seda kainena M.R. elukohas. Sellepärast teab M.R. tegemisi sel päeval.
  60. oktoobril 2022 läks ta M.R. poole kella 16.00 paiku. Ka M.R. oli siis just haiglast tagasi jõudnud ja ta kuuliski tema katkisest ribist. M.R. rääkiski talle eelmisel õhtul toimunud peost. K. Padari hinnangul võiski M.R. eelmisel päeval toimunud joomingu käigus viga saada või tekitas selle vigastuse K.B. . Politsei ei leidnud kohapeal jälgi ei kaklusest ega verepritsmetest. Neil kummalgi ei olnud politseile pretensioone. Kui M.R. oleks nii oimetu olnud, siis kuidas ta kušetilt püsti sai ja teda kahel korral noaga lõi. K. Padar ei saa kedagi jalaga lüüa. Ülekuulatud tunnistajad on ebausaldusväärsed, sest nad kõik on M.R. tuttavad. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
  61. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust maakohtu otsus muutmiseks. K. Padari süü on tõendamist leidnud, mistõttu tema süüdi tunnistamine ja karistamine, muuhulgas temale mõistetud karistus, on seaduslik ja põhjendatud.
  62. Kaitsja põhiargument on, et M.R. ütlused ei ole usaldusväärsed. Vastavat kahtlust tõstatades on kaitsja esmalt välja toonud, et M.R. kukkus
  63. mail 2022 ja sai seeläbi vigastused, mida sotsiaaltöötaja järgmisel päeval pildistas.
  64. oktoobril 2022 tekkis neil tüli, mille käigus K. Padar lihtsalt lükkas M.R. tagasi kušetile. K. Padar ei ole M.R. t süüdistuses märgitud viisil löönud. Samuti märgib kaitsja, et M.R. on ütluseid andes eksinud olulistes detailides ja teist episoodi puudutavas osas kohapeal käinud politseiametnikud mingisuguseid vigastusi kannatanul ei näinud. Teisisõnu on M.R. ütlused kaitsja hinnangul ebausaldusväärsed. Vastupidiselt kaitsjale ei näe kriminaalkolleegium põhjust kahelda M.R. ütlustes selle kohta, et K. Padar ründas teda süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil, mille tagajärjel tundis ta valu ja sai 4 vigastusi.
  65. Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile - sh kannatanu ütlustele - tuginedes. Ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks otsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki ainsa süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  66. veebruari
  67. a otsus nr 1-19-10157/71, p-d 9-10).
  68. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et K. Padari süü on tõendamist leidnud. Maakohus leidis, et M.R. ütlused on läbivalt terve menetluse olnud samad, see, et kannatanu on teatud detaile kirjeldanud mõnevõrra erinevalt, ei anna alust lugeda tema ütluseid tervikuna ebausaldusväärseteks. Ühtlasi kinnitavad maakohtu arvates kannatanu ütluste usaldusväärsust sotsiaaltöötajast tunnistaja E.M. ütlused, kelle sõnul kinnitas M.R. talle, et süüdistatav lõi teda neil kahel korral. Olemas on ka tunnistajate K.B. i, V.K. e, J.G. i kui ka R.O. i ütlused, kes on üheselt kinnitanud, et K. Padar on M.R. suhtes olnud perioodiliselt vägivaldne.
  69. Väide, et M.R. kukkus
  70. mail 2022, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. M.R. sõnul läksid nad sel päeval taaskord tülli ja K. Padar lõi teda rusikaga kaks kuni kolm korda vasakule poole silma alla (tl 96 pöördel). E.M. tegi M.R. vasaku silma all olevast hematoomist samal päeval pildi ja M.R. kinnitas talle, et K. Padar lõi teda rusikaga mitmel korral vasakule poole silma alla (tl 106 pöördel). Süüdistatava versioon, et kannatanu kukkus, ei ole usutav ja kooskõlas teiste kogutud tõenditega.
  71. Teise episoodiga seonduvalt on M.R. kirjeldanud, kuidas ta
  72. oktoobril 2022 soovis, et K. Padar läheks oma korterisse, mille peale viimane vihastas ja lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, jalaga ribidesse ja kägistas teda. M.R. kaotas lausa korraks teadvuse, sest K. Padar lõi teda mitmel korral näopiirkonda. Selle peale haaras M.R. noa ja lõi paaril korral K. Padarit noaga käepiirkonda, et ta lõpetaks tema peksmise (tl-d 95 pöördel-96). Järgmisel päeval ehk
  73. oktoobril 2022 helistas sotsiaaltöötaja E.M. M.R. le ning viimane rääkis telefonis väga vaevaliselt. Ta küsis M.R. lt, mis temaga juhtus ning kannatanu vastas, et K. Padar tuli talle kallale. E.M. kutsus M.R. le kiirabi ja läks ka ise kannatanu elukohta, kuhu nad jõudsid kiirabiga samal ajal. Kiirabi sel päeval teda ära ei viinud, vaid E.M. viis M.R. Tartu Ülikooli Kliinikumi Erakorralise Meditsiini Osakonda, kus tal tuvastati roiete hulgimurrud (tl 107).
  74. Kaitsja väidab siinkohal, et
  75. oktoobril 2022 kohale tulnud politsei rinnakaamera salvestistelt ei nähtu M.R. l ega K. Padaril mingisuguseid vigastusi. M.R. ongi otsesõnu kinnitanud, et tal ei olnudki tegelikkuses sellest löömisest nähtavaid vigastusi (tl 100). Tal oli köhida ja hingata valus, sest K. Padari jalalöögi tulemusena tema ribid murdusid (mis on ka Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu kandega tuvastatud). Vastuseks kaebusele märgib kriminaalkolleegium, et mitte iga tugevana hinnatav löök (või mistahes füüsiline mõjutamine) ei jätagi silmaga nähtavaid jälgi, vaid võib tekitada sisemisi vigastusi. Praegusel juhul siis roiete hulgimurrud. Ehk vigastused ja valu ei eelda alati silmaga nähtavate vigastuste tekkimist. Ja kuigi K. Padar samuti politseile ei kurtnud, et teda löödi noaga, ei tähenda, et seda ei oleks juhtunud. Arusaadavalt võiski K. Padaril olla huvi, et see asjaolu politseile teadavaks ei saaks, sest vastasel korral tulnuks seegi välja, et ta lõi M.R. t nii rusikate kui ja jalaga ning kägistas teda.
  76. Samuti märkis kaitsja, et M.R. enda sõnul tema sel õhtul politseile väljakutset ei teinud, kuigi 5 selle kohta on olemas vastupidised tõendid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kõnealusest sündmusest möödas omajagu aega ja osapooled olid juhtunu ajal joobes ning ei pruugi kõiki detaile enam nii täpselt mäletada. Kuid see ei tähenda, et M.R. ütlused sellest, et K. Padar teda sel õhtul väärkohtles, oleksid valed.
  77. Mis puudutab apellatsioonis märgitud ebatäpsusi kuupäevade osas, siis tõepoolest vastas M.R. esialgu kaitsja küsimusele, et K. Padar viidi politsei poolt ära
  78. oktoobril
  79. Pärast seda täpsustas ta prokurörile, et tegelikkuses viidi K. Padar politsei poolt ära alles
  80. novembril
  81. Kuni selle ajani oli K. Padar tema pool. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võis M.R. esialgu tõepoolest juhtunu detaile valesti mäletada. Kuid hiljem vastas ta prokurörile õigesti, millal K. Padar ikkagi politsei poolt ära viidi. Samuti on kaitsja apellatsioonis märkinud, et M.R. enda sõnul sidus ta
  82. oktoobril 2022 haiglast saadud sidemetega K. Padari käe kinni, aga tegelikkuses käis ta ju haiglas alles
  83. oktoobril
  84. Siinkohal on kaitsja aga fakte moonutanud, nimelt selgitas M.R. , et tegemist oli varasemalt haiglast saadud tagavarasidemetega, mis tal olid kodus olemas (tl 99). Mitte aga nende sidemetega, mille ta alles järgmisel päeval haiglast sai.
  85. Maakohtus kuulati tunnistajatena üle K.B. , V.K. , J.G. ja R.O. , kes kõik on teadlikud, et K. Padar on M.R. suhtes vägivaldne olnud. Tegemist ei ole nendepoolsete hinnanguga, vaid K.B. , V.K. ja J.G. on seda M.R. käest otse kuulnud. R.O. oli sellest teadlik, sest oli K. Padarile öelnud, et ta M.R. suhtes vägivallatsemise lõpetaks, mida K. Padar aga eitas.
  86. Seda kõike arvestades leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et K. Padar on toime pannud KarS § 121 lg 2 p-de2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
  87. Ka jääb rahuldamata apellatsioonis toodud taotlus karistada K. Padarit kergema karistusega, kui kaks aastat vangistust. See ei ole põhjendatud.
  88. Siinkohal peab kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada järgmist.
  89. Arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 esimese lause tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii teo toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKKo nr 1-17-1629/44, p 26 ja RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 11). Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (RKPJKo nr 5-20-5/10, p 19). Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu (vt RKKKo nr 1-19-4150, p 27).
  90. Erinevalt kaitsjast leiab kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole K. Padarile karistust mõistes teinud kaalutlusviga ja maakohtu arutluskäik selles osas on veatu.
  91. Maakohus luges K. Padari süü keskmiseks. K. Padarile karistust mõistes võttis maakohus lähtepunktiks KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi sanktsiooni keskmise, milleks on kaks aastat ja kuud vangistust. Maakohus võttis arvesse, et ühel korral lõi K. Padar kannatanut mitmel korral rusikaga näkku ning teisel korral korduvalt rusikaga näkku ja jalaga roietesse, mille tagajärjel sai kannatanu roiete hulgimurrud. Muuhulgas osutas maakohus õigustatult K. Padari varasematele olemuslikult sarnastele tegudele ehk ühel korral on K. Padarit juba M.R. kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Talle mõisteti osaliselt tingimisi vangistus (ta viibis neli kuud 6 vangistuses), aga kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt kriminaalhooldustingimusi täita, pöörati tema karistus täitmisele. Ta vabanes vangistusest märtsis
  92. Praeguse süüdistuse aluseks olev esimene tegu on toime pandud mais 2022, s.o veidi vähem kui kaks kuud pärast vangistusest vabanemist. Maakohtu arvates ei ole vangistus K. Padari suhtes mõjus, hoidmaks ära tema poolt uute, sarnaste süütegude toime panemist. Arvestades, et uus mõistetav karistus ei tohi olla eelmisest kergem, mõistis maakohus K. Padarile karistuseks kaks aastat vangistust, leides, et eripreventiivselt mõjutab see teda piisavalt, hoidmaks edaspidiselt ära tema poolt taoliste tegude toime panemise. Mõistetud karistus vastab süüdistatavale inkrimineeritud teole ja maakohus on seda piisavalt põhjendanud, võttes karistuse mõistmisel arvesse kõiki seaduses nõutud asjaolusid. Kahe aasta pikkune vangistus on antud juhul proportsionaalne tema teo ebaõiguse määraga ehk toimepandud süüteo raskusega, see jääb alla sanktsiooni keskmist määra ja on sellest tulenevalt kooskõlas isiku süü suurusega.
  93. Kõik eelöeldu tähendab, et K. Padari karistamine KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on õige ja selles osas jääb otsus muutmata.
  94. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  95. veebruari
  96. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  97. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus maakohtu otsuse ja istungiprotokolliga tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku 293 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 422,40 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 70,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid K. Padarile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-i 1 järgse lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt K. Padarilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.