Obsah (5)

§ 110§ 249§ 250§ 251§ 121

3-22-2493 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2493 Määruse kuupäev ja koht 5.12.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Arseni Jakovlevi tuvastamiskaebus Viru Vangla vastu koos esia

) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 5 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 20 eurot. Seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest kuulub tasumisele riigilõiv summas 20 eurot. 6. Kaebaja taotles kohtult kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus tutvus arvestataval perioodil 21.07.2022-20.11.2022 taotleja kontoseisuga ja arvestades taotleja kontole tulnud laekumisi ja kohustuslikke mahaarvamisi, tegi kindlaks, et taotleja ei ole võimeline tasuma vastavalt RLS § 60 lg-le 6 esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Kohus selgitab, et kuna tegemist on esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega, siis ei hinda kohus taotleja menetluses osalemise edukust. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 110

lg 1 p-st 1 ja § 111 2 3-22-2493 l-st 1, rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastab ta riigilõivu tasumise kohustusest EÕKT eest. II 7. Kohus on tutvunud haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud vaid osaliselt.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja: 1) kohustada Viru Vanglat väljastama 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 venekeelne tõlge; 2) peatada 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtivus käskkirja venekeelse tõlke esitamiseni; 3) keelata 31.10.2022 käskkirjast nr 6-2/635-1 tulenevale kohustuse täitmisele suunamine; 4) peatada akti nr 3-22-9361 täitmine (kartserisse paigutamine). 8. Viru Vangla teatas kohtule esitatud seisukohas, et kaebaja ei ole esitanud vaiet, milles oleks taotlenud 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtivuse peatamist. Kohus vanglaga ei nõustu. Kohtu hinnangul teenivad kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses taotletud abinõud kohustada Viru Vanglat väljastama 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 venekeelne tõlge; 2) peatada 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtivus käskkirja venekeelse tõlke esitamiseni ja 3) keelata 31.10.2022 käskkirjast nr 6-2/635-1 tulenevale kohustuse täitmisele suunamine ühte eesmärki tutvuda nimetatud käskkirjaga kaebajale arusaadavas keeles enne, kui selle käskkirja kehtivuse tõttu hakkas kaebajale saabuma negatiivne tagajärg (antakse korraldus asuda tööle). Seega, kohtu hinnangul on piisav, et kaebaja on esitanud vanglale vaide, mille sõnaselgeks nõudeks on vaid 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 venekeelse tõlke esitamine. Kohtu arvates on nimetatud abinõud hõlmatud esialgse õiguskaitse eesmärgiga saada võimalust tutvuda tööle määramise käskkirjaga kaebajale arusaadavas keeles, enne seda, kui talle antakse korraldus asuda tööle. Samas leiab kohus, et kaebaja poolt esitatud vaiet, milles ta ühtlasi viitab 31.10.2022 käskkirjas nr 6-2/635-1 esinenud vigadele ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alusele, on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada vaidena muu hulgas 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtetuks tunnistamise nõudes (HMS § 72 lg 1 p 1). Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust abinõude osas 1) peatada 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtivus käskkirja venekeelse tõlke esitamiseni; 2) kohustada Viru Vanglat väljastama 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 venekeelne tõlge; 3) keelata 31.10.2022 käskkirjast nr 6-2/635-1 tulenevale kohustuse täitmisele suunamine, lubatavaks. Selles osas vastab kohtu arvates esialgse õiguskaitse taotlus vorminõuetele (

§ 250lg-d 1 ja 2).

Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse käigus ja vastab vaidemenetluse eesmärgile (enne kaebajal töökohustuste kehtima hakkamist soovib ta tutvuda tööle määramise käskkirja sisuga talle arusaadavas keeles). Kohus vabastas kaebajat muu hulgas esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. 9. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustest nähtub, et kaebaja soovib ka ettekande nr 3-229361 täitmise peatamist. Kohus nõustub vanglaga, et vastavas osas on esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik ja seetõttu ei ole lubatav. Kohus märgib, et tegemist on tööst keeldumise kohta koostatud ettekandega, mis tuleb kvalifitseerida toiminguna, mitte haldusaktina. Selline ettekanne ei saa otseselt mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna vaatamata ettekandes fikseeritud tegevusele antakse aset leidnud sündmustele õiguslik hinnang vahetult käskkirjas, millega ühtlasi määratakse tuvastatud rikkumise eest karistus. Kuna ettekanne ei pane kaebajale kohustusi, muuda ega loo õigusi ja on kasutatav distsiplinaarmenetluses vaid tõendina, ei ole ka õiguslikult lubatav selle kasutamise piiramine esialgse õiguskaitse kohaldamise raames (

§ 251lg 1).

Sellest tulenevalt ei ole kaebaja poolt taotletav esialgse õiguskaitse abinõu 3 3-22-2493 ettekande nr 3-22-9361 täitmise peatamiseks lubatav. Kohus selgitab, et kohaseks abinõuks oleks antud juhul distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamine, kuid selle esitamine ei ole samuti hetkel võimalik. Vangla selgituse kohaselt ettekandes nr 322-9361 fikseeritud juhtumi osas ei ole distsiplinaarmenetlust veel alustatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ettekande nr 3-22-9361 kehtivuse peatamise abinõude osas läbi vaatamata. 10. Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus kaebaja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud.
2. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et tema vajab 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 venekeelset tõlget selleks, et tutvuda talle arusaadavas keeles talle pandud töökohustusega, et ta saaks neid edaspidi täita. Lisaks mainis kaebaja, et vajab 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtivuse ja täitmise peatamist ka selleks, et ta saaks suhelda moraalset tuge vajavate sugulastega (poeg ja ema), kuna nimetatud käskkirja kehtivuse peatamata jätmise tõttu võib ta sattuda kartserisse, mistõttu suhtlemine sugulastega telefoni teel katkeb.
3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub osaliselt esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ka vaide rahuldamise perspektiiv. Kohus selgitab, et Viru Vangla 31.10.2022 tööle määramise käskkiri nr 6-2/635-1 koosneb kümmekonnast lausest. Seega, isegi juhul, kui kaebaja ei valda piisaval tasemel eesti keelt, saab ta vajadusel ise tõlkida 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 sisu vene keelde sõnastiku abil. Kohtule teadaolevatel andmetel on eesti-vene sõnaraamatud vanglas vabalt kättesaadavad. Omal jõul tõlkimine soodustab kaebajal samuti riigikeele omandamist. Kohtu arvates väärib tähelepanu ka see asjaolu, et vangla selgituse kohaselt korraldas vanglaametnik kaebajale 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 sisu suulise venekeelse tõlke. Kohtul puudub alus kahelda vangla kinnituses suulise tõlke korraldamise kohta. Kuna selle käskkirja alusel on vangla juba andnud kaebajale tööle asumise korralduse, oleks kaebaja pidanud aru saama, et tegemist on tööle määramise käskkirjaga. See on kohtu arvates piisav, et koostada piisava edulootusega vaie. Kohtu seisukohta kinnitab ka see asjaolu, et ka varasemalt on kohtud leidnud, et kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on ta keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi, aga samuti aru saada kohtumäärustest.1 Kohtu arvates annab eelpoolnimetatu piisava aluse arvamiseks, et kaebaja lugemisoskus on sellisel tasemel, 1 TrtRKm 28.09.2022 nr 3-21-2123; TrtRKm 27.10.2022 nr 3-21-2123 4 3-22-2493 mis lubab tal aru saada 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 sisust. Seega puudub kaebajal 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 vene keelde tõlkimise vajadus. 31.10.2022 käskkirja nr 62/635-1 kehtivuse peatamine ja kohustuste täitmisele suunamise keealamise nõude osas on kaebajal küll esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna nimetatud abinõu kohaldamata jätmise tõttu võib küll saabuda kaebajale negatiivne tagajärg (rakendatakse sanktsioon korralduse allumata jätmise eest, mistõttu saab olla piiratud ka kaebaja lähedastega suhtlemisõigus). Seonduvalt 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 kehtivuse peatamise abinõudega ei ole kaebaja vanglale samasisulist vaiet esitanud. Sellel põhjusel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus vastavas osas lubatud. Vanglale esitatud vaides viitas kaebaja 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 vigadele ja HMS § 63 lg-le 2, mis sätestab haldusakti tühisuse alused. Vaidest ja esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu, milliseid vigu ja tühistamise aluseid on kaebaja pidanud silmas. Kohtu arvates pelgalt see asjaolu, et kaebaja nõude käskkirja venekeelse tõlke esitamiseks jättis vangla rahuldamata, kuid talle on korraldatud käskkirja suuline tõlge ja on loodud võimalused käskkirja iseseisvaks tõlkimiseks, ei ole piisavad, et pidada tema vaiet käskkirja nr 6-2/635-1 peale edukaks. Kohus selgitab, et üldjuhul on kinnipeetav kohustatud töötama (vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1). Erandeid sätestab VangS § 37 lg 2, kuid nähtuvalt haldusasja materjalidest kaebaja neile ei viita. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hetkeseisuga, et ole võimalik asuda seisukohale, et alustatud vaidemenetlus oleks kaebaja jaoks tervikuna edukas.
4. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 venekeelse tõlke esitamata jätmisega preventiivsel eesmärgil. 16.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tegi kindlaks, et 31.10.2022 käskkiri nr 6-2/635-1 on tõlgitud suuliselt vene keelde ja kaebajal on olemas riigikeele oskus, mis võimaldaks 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 sisust aru saada ning on kasutusel vahendid käskkirja iseseisvaks tõlkimiseks. Järelikult on tagatud kaebaja menetluslik õigus tutvuda koormava haldusakti sisuga (HMS § 36) määral, mis võimaldaks kasutada muid õigusi (kaebeõigus jne) vaidemenetluse käigus. Selles valguses on kohus seisukohal, et kaebajale 31.10.2022 käskkirja nr 6-2/635-1 vene keelde tõlkimata jätmine ei riiva intensiivsemalt kaebaja õigusi.

1. Lisaks märgib kohus, et vastavalt HMS § 20 lg-tele 1 ja 2 on haldusmenetluse keel on eesti keel. Haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 9 lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lõige 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta
2. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lõige 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lõige 2). 5 3-22-2493 Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lõige 3).
3. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas Tartu Halduskohtule
4. märtsi 2022 vastuses, et seisuga
5. jaanuar 2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud
6. jaanuari
7. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima. Eelnevast on kohus seisukohal, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt ka jõustunud haldusasja 3-212876).
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 21 p-st 1, tagastab kohus tuvastamiskaebuse.

20. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jääb kaebaja menetlusabi taotlus osas, milles ta palus vabastada riigilõivu tasumise kohustusest seoses kaebuse esitamisega, läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6