) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Nimelt sõites ülalnimetatud mootorsõidukiga Narva maantee 116 maja juures, ei peatunud tema teel asuva fooriga reguleeritud ülekäiguraja ees ajal, mil fooris põles sõidukitele liikuda keelav punane foorituli, ning sõitis otsa seda ülekäigurada lubava rohelise jalakäijafooritulega sõiduteed juhi suhtes paremalt vasakule ületavale jalakäijale L T (T, xxx). Kristina Pantjušenko eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai L T järgmised tervisekahjustused: vasaku õlavarreluu murd, nahamarrastus ja verevalum peanahal, häbemeluumurd, kopsupõrutus, ristluu vasaku külgmassi murd ning lülisamba L4 ja L5 vasaku ristijätke murrud. Antud tervisekahjustused on rasked ning kestavad vähemalt neli kuud. Liiklusõnnetus toimus, kuna Kristina Pantjušenko rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)
lg 1 p 4, mille kohaselt ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. /…/ Tuled tähendavad järgmist: /…/ punane keelab liikuda; b)
lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; c)
lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; d)
lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; e)
lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; f)
lg 1, mille kohaselt juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; g)
lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; h)
lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; i)
lg 10, mille kohaselt juhul, kui foorituli või reguleerija märgianne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees; j)
lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liilusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. 2 Seega pani Kristina Pantjušenko toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Ilona Litvinova, süüdistatav Kristina Pantjušenko ja tema kaitsja Sven Sillar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Kristina Pantjušenkole karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristina Pantjušenko ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise aeg käesolevas kriminaalasjas. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Kristina Pantjušenkolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ja veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
alusel on Kristina Pantjušenko kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb Kristina Pantjušenkolt välja mõista tsiviilhagi kannatanu L T kasuks, s.o mittevaralise kahju hüvitis 3 000 eurot ning valitud esindajale (Kersti Põld) makstud tasu 789 eurot, mis kanda L T arvelduskontole nr xxx AS Swedbank. Menetluskulud Välja mõista Kristina Pantjušenkolt menetluskulud sundraha 1087,50 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 451 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1622,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt, see teeb 11 kuud tasuda 135, 21 eurot ja 12-ndal kuul tasuda 135,19 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 4 üks DVD-plaat 30.09.2022 sündmuskoha fotodega ning üks DVD-plaat Narva mnt 116 Tallinn hoone küljes oleva kaamera videosalvestistega 30.09.2022 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.