← Eesti

2-22-108818/48

Obsah (13)§ 178§ 306§ 317§ 407§ 162§ 175§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-108818 Tsiviilasi E

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) esitas 15.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Silt (kostja) 1353,94 euro saamiseks. Kohus tegi 18.03.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 09.09.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Hageja esitas 28.09.2022 hagiavalduse (täiendatud 21.11.2022) ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 04.10.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla 1000 eurot, intressivõla 262,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 211,80 eurot, sissenõudmiskulu 16,16 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1000 eurot alates 29.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. 2
  2. Kohus võttis hagi 22.11.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest. 3.
  3. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20123093, p 9.3). Rahvastikuregistri järgi puudub kostjal kehtiv elukoht. Kostjal on märgitud lisa-aadressiks alates 10.10.2019 xxx. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressil, kuid dokumendid tagastati (dtl 165). Hagiavalduses ja isikutuvastamise raportil märgitud aadressilt xxx tagastati samuti saadetud dokumendid (dtl 164). Ka e-posti aadressile xxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kostja telefoninumber +xxx ei ole kehtiv (dtl 167). Kohus tegi 24.11.2022 päringud pankadesse ja asutustesse

§ 306lg 4 alusel (dtl 111).

Saadud andmete alusel saatis kohus dokumendid kostjale aadressile xxx, kuid dokumendid tagastati (dtl 208). Ka ei ole Politsei-ja Piirivalveametil muid kostja kontaktandmeid (dtl 87). Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa toetusi (dtl 170), samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes

§ 317

lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult (dtl 169). Teadaanne avaldati 25.01.2023 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 10.02.2023.

Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 27.02.2023, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. 3 6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 415 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja õigusabikulud koosnevad maksekäsukiirmenetluse dokumentidega ja hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisest ning hagiavalduse koostamisest ja tõendite komplekteerimisest 1h (dtl 43). Kohtu hinnangul on hageja ajakulu 1h viidatud toimingute osas põhjendatud, niisamuti hageja esindaja ühe töötunni hind 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud menetluskulu. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 415 eurot, so riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468

lg 1 p 2) (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.