Obsah (7)

§ 120§ 37§ 121§ 44§ 38§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1126 Määruse kuupäev 6. juuli 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Erik Tomingase kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlak

) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Erik Tomingas (kaebaja) esitas
2. mail 2023 Tartu Halduskohtule tuvastamis- ja kohustamiskaebuse. Kaebuse kohaselt esitas E. Tomingas
3. aprillil 2023 Tartu Vanglale teabenõude, milles palus endale väljastada dokumendi „Tartu Vangla töökorralduse reeglid“. Kaebaja märgib, et tegemist on avaliku teabega. Tartu Vangla vastas kaebajale
4. mai
5. a kirjaga nr 2-5/257-2, milles jättis dokumendi väljastamata põhjusel, et see on koostatud ametnikele ning ei puuduta kaebaja vangistust. Ühtlasi vabandas vangla vastuse hilinemise pärast. Kaebaja viitab, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vangla vastas kaebajale aga alles ühe kuu ja 12 päeva möödudes. Kaebaja märgib, et selline pöördumistele vastamata jätmine on vanglas igapäevane praktika ning tema teabenõude täitmisest on õigusvastaselt keeldutud. Keeldumise põhjus on välja mõeldud ning kaebaja õigust saada avalikuks kasutamiseks mõeldud teavet on rikutud. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks vangla tegevuse/tegevusetuse teabenõudele mittetähtaegse vastamise osas õigusvastaseks. Samuti soovib kaebaja, et kohus tunnistaks vangla tegevuse avaliku teabe mitteväljastamisel õigusvastaseks ning kohustaks vanglat väljastama talle dokumendi „Tartu 3-23-1126 Vangla töökorralduse reeglid“. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning palub menetlusse kaasata Andmekaitse Inspektsiooni.
6. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
7. juunil 2023, et Tartu Vangla vaatas E. Tomingase teabenõude nr 2-5/257-1 uuesti läbi ning väljastas
8. juunil 2023 E. Tomingasele soovitud teabe. Kuivõrd kaebajale on tema soovitud teave väljastatud, on kohustamisnõue muutunud ainetuks. Vangla vastuse juurde oli lisatud Tartu Vangla
9. juuni
10. a vastus nr 1-10/92-2, millest nähtub, et vangla väljastas kaebajale Tartu Vangla „Töökorralduse reeglid“. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja esitab praegusel juhul eraldiseisva tuvastamisnõude, milles palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse (

§ 37lg 2 p 6), mis seisneb selles, et tema teabenõudele ei vastatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (vt Av

TS § 18 lg 1). Veel soovib kaebaja, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb selles, et vangla keeldus talle nõutud teabe (s.o töökorralduse reegleid kajastav dokument) väljastamisest ning kohustaks vanglat teavet väljastama. Viimati nimetatud tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega (

§ 37

lg 2 p 2), sest kohustamisnõude menetlemise raames tuleb võtta seisukoht vangla tegevuse (s.o teabe väljastamata jätmine) õiguspärasuse osas. Kohus ei käsita seega nimetatud tuvastamisnõuet kaebuses eraldiseisva nõudena. 4. Kohus leiab, et E. Toimingase kaebus tuleb eraldiseisvat tuvastamisnõuet puudutavas osas tagastada.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning vastavalt

§ 38

lg-le 4 tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses täpsemalt välja toonud, miks on vangla tegevuse (s.o teabenõudele viivitusega vastamine) õigusvastasuse kindlakstegemine tema õiguste kaitseks vajalik, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib seda nõuet esitada preventiivsel eesmärgil. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et vangla on

1. mai
2. a vastuskirjas nr 2-5/257-2 vastusega hilinemise pärast vabandanud. Seega on vangla tunnistanud, et ta ei vastanud kaebaja teabenõudele seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus vangla on isiku ees vabandanud, puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest poolte vahel puudub vaidlus rikkumise toimumise üle. Kujunenud oli õiguslikult selge olukord. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, sest vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. See annaks kaebajale ilmselt küll moraalse rahulduse, kuid ei loo piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas nr 3-19-1634, p 5 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat arvestades puudub kaebajal vangla tegevuse (s.o teabenõudele vastamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks põhjendatud huvi ning kohus tagastab nimetatud nõude osas kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5. Kaebaja kohustamisnõude osas tuleb kohtu hinnangul menetlus lõpetada alljärgnevatel põhjustel. 2 3-23-1126 5.1.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtule esitatud dokumenditest nähtuvalt on Tartu Vangla kaebajale soovitud teabe ehk dokumendi „Töökorralduse reeglid“ 1. juunil 2023 väljastanud. Seega on kaebaja oma eesmärgi praeguseks saavutanud ning kohustamisnõue on muutunud ainetuks. 5.2.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seejuures peab kaebaja tahtest nähtuma, et ta soovib menetluse jätkamist ja tuvastamisnõude menetlemist just olukorras, kus nõutav toiming on tehtud või haldusakt antud ja esineb menetluse lõpetamise alus (

§ 152lg 1 p 4).

Kaebaja on küll vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise soovi kaebuses eraldi välja toonud (vt kaebuse p 2), kuid selliselt oli tuvastamisnõue seotud kohtule esitatud kohustamisnõudega (vt kaebuse p 4). Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks selgitada välja kaebaja tuvastamisnõudele ülemineku tahet olukorras, kus esineb menetluse lõpetamise alus ning tuvastamisnõudele üleminek ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja teabenõue on praeguseks rahuldatud, kaebaja on soovitud dokumendi vanglalt saanud ning dokumendi väljastamisest keeldumise õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine ei ole praeguses asjas kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest see ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu. 5.3. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse kohustamisnõuet puudutavas osas.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 6. Kuna kohus tagastab kaebuse osaliselt ning ülejäänud osas asja menetlus lõpetatakse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja taotlusi tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning haldusorgani (Andmekaitse Inspektsioon) menetlusse kaasamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3