2-21-13926/11

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13926 FlightClaims OÜ (registrikood 14344660, asukoht Järva tn 9c, 80023 Pärnu) hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) vastu võla nõudes 7 610,02 eurot Tsiviilasi Tsiviilasja hind RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 2. Jätta menetluskulud FlightClaims OÜ kanda.

3.Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja selle põhjendused 1. Hageja nõue:

•lennuhüvitised kogusummas 5 600 eurot (800 eurot kliendi kohta edasilükatud lendude eest);

•kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena 840 eurot (kohtuväline õigusabikulu);

•võla sissenõudmiskulud 560 eurot (80 eurot kliendi kohta, kuna iga klient omaks kahte lennuhüvitise nõuet ja seega kaks viivisenõuet ja ka kaks võla sissenõudmiskulude nõuet);

•seadusjärgne viivis lennuhüvitistelt (5600 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.04.2021 (hagi esitamise seisuga 162,02 eurot) 2. J Š, M Š, M Š (seaduslik esindaja J Š), N Š, I M (seaduslik esindaja O M), O S ja M M (kokku seitse inimest, edaspidi koos hageja kliendid/kliendid) on ajavahemikus 19.08.2021-21.08.2021 sõlmitud lepinguga loovutanud nõuded hagejale.

1 3. Hageja klientidel olid broneeritud kostja tšarterlennud MYX557 TLL-NBE 23.08.2020 ja MYX558 NBE-TLL 30.08.2020 (edaspidi lennud). MYX557 pidi algselt kavandatud graafiku järgi väljuma 23.08.2020 kell 04:30 ning MYX558 30.08.2020 kell 08:00.

20.08.2020 kell 16:46 said hageja kliendid reisikorraldajalt NovaTours SMS-teavituse, mille kohaselt MYX557 väljumisaeg oli muudetud oluliselt hilisemaks: uue graafiku järgi pidi MYX557 väljuma 23.08.2020 kell 11:50 ehk algselt plaanitust seitse tundi ja 20 minutit hiljem. Analoogilise teavituse MYX558 kohta said hageja kliendid 21.08.2020 kell 12:31: uue graafiku järgi pidi MYX558 väljuma 30.08.2020 kell 13:30 ehk viis tundi ja 30 minutit hiljem. Lennugraafikute oluliselt hilisemaks muutmise tõttu jõudsid hageja kliendid kostja lendudega oma lennureiside (TLLNBE ja NBE-TLL) lõppsihtkohtadesse (NBE ja TLL) hilinemisega rohkem kui kolm tundi.

Seoses sellega tekkis neil õigus nõuda kostjalt lennuhüvitisi summas 800 eurot kliendi kohta (400 eurot lennu MYX557 edasilükkamise eest ja 400 eurot lennu MYX558 edasilükkamise eest), kuivõrd on 2796 km suurringjoone mõõtmise meetodi järgi.

Kostja ei teavitanud hageja kliente nende õigustest, rikkudes seega määruse 261/2004 artikli 14.

4.Ajavahemikus 21.04.2021-22.04.2021 volitasid kliendid hagejat oma lepinguliseks esindajaks lennuhüvitiste nõudmiseks, andes oma volikirjadega hagejale muuseas õiguse saada teenustasuna 25% (200 eurot kliendi kohta ilma käibemaksuta ) saadud lennuhüvitiste summast.

5.Hageja esitas kostjale klientide lennuhüvitiste nõuded koos lisadega e-posti teel 24.04.2021.

Kostja nõuetele ei vastanud ja neid ei rahuldanud. 25.06.2021 pöördus hageja klientide avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni, kes väljastas 01.07.2021 menetluse algatamise teate. 28.07.2021 teatas kostja komisjonile, et ta ei ole nõus nõudeid rahuldama kuna lennud ei hilinenud ja lendude graafikud olid muudetud reisikorraldaja poolt. 03.08.2021 saatis hageja kostjale e-kirja koos viitega Tarbijavaidluste komisjoni otsusele xxx, mida kostja jättis täitmata, ning Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas xxx, mis oli tehtud kostja kahjuks. Kostja vastas kirjale 16.08.2021. 23.08.2021 esitas hageja kostjale kõrvalnõuded. 27.08.2021 vastas kostja hagejale.

6.Hageja kliendid sõlmisid reisikorraldajaga NovaTours läbi reisibüroo Narva Tour OÜ pakettreisilepingud nr TN320173, TN320162, TN320176 VÕS § 866 lg 1 tähenduses, mille üheks teenuse osutaja pooleks oli kostja hageja klientide tšarterlennuvedaja rollis. Määrus 261/2004 kohaldub ka selliste reisijate suhtes, kes on ostnud reisipaketi reisikorraldajalt ja kellele lennuettevõtja osutab tšartertransporditeenust.

Kõnealustel juhtudel olid täidetud määruse 261/2004 artikli 3 lõike 2 tingimused, s.t. hageja klientidel olid kinnitatud broneeringud mõlemale lennule ning nad ilmusid registreerimistele ajaks, mille reisikorraldaja on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud. Määrusega 261/2004 on kindlaks määratud ja reguleeritud kolm intsidenti, milledeks on reisijate lennureisist mahajätmine, lendude tühistamine ja pikaajaline hilinemine. Lähtudes asjaolust, et lennuaegade muudatuste tõttu hageja kliendid jõudsid oma lennureiside lõppsihtkohtadesse suurte hilinemistega võib lennuaja muudatust analoogia korras tõlgendada hilinemisena (Euroopa Kohtu otsus p 61 liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07), kuivõrd lennud ikkagi toimusid. Harju Maakohus rahuldas 10.05.2019 tehtud otsusega nr xxx hageja hüvitisnõude lennu hilinemise eest määruse 261/2004 artikli 7 alusel olukorras, kus reisiagentuur teavitas neli päeva enne lennu väljumisaega reisijaid lennuaja muudatusest, mille kohaselt muudeti lennu väljumisaeg kuue tunni võrra hilisemaks.

Määruse 261/2004 artikkel 13 annab igale lennufirmale õiguse kahju hüvitamisele: See tähendab, et kostja saab reisikorraldajalt hiljem sisse nõuda käesoleva hagiga nõutud ja kostja poolt tasutud lennuhüvitisi, kui lendude graafikute hilisemaks muutmises on tõesti süüdi reisikorraldaja (kostja ei ole ka selle kohta ühtegi tõendit kordagi hagejale esitanud).

2 7. Hageja nõuab viivist lennuhüvitistelt alates kostjale hageja klientide lennuhüvitiste nõuete esitamise kuupäevale järgnevast päevast (25.04.2021) kuni rahalise kohustuse täitmiseni.

8.Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt lennuhüvitiste tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist, on hagejal ka õigus nõuda VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 560 eurot (80 eurot kliendi kohta - kaks lennuhüvitist kliendi kohta, kokku seitse klienti ja õigus nõuda iga lennuhüvitise pealt viivist).

9.Hageja ja tema kliendid leppisid kokku, et kõnealuste lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 25% saadud lennuhüvitiste summast (ehk 1400 eurot kokku) osutatud õigusabi eest lennuhüvitiste nõudmisel. See tähendab, et lennuhüvitiste saamisel tekib hageja klientidel otsene varaline kahju summas 200 eurot kliendi kohta seoses nende lennuhüvitiste nõudmisega. Kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 tuleb sellest summast maha arvutada seadusjärgsed võla (lennuhüvitiste) sissenõudmiskulusid kogusummas 560 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab eraldi. Klientidele faktiliselt osutatud kohtuvälise õigusabi maht moodustas kokku vähemalt seitse tundi (vähemalt üks tund iga kliendi kohta) bruto tunnitasuga 120 eurot.

Kostja vastus hagile 10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

11.Hageja on esitanud kostja vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi „Määrus“) artiklite 5, 6 ja 7 alusel hüvitise nõude. Hageja tugineb: (i) seonduvalt lennuga MYX557 Määruse artiklile 5(1)(c)(iii), mille kohaselt on reisijatel alusel õigus saada lennu tühistamise korral lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega; (ii) seonduvalt lennuga MYX558 Määruse artiklile 5(1)(c)(ii), mille kohaselt on reisijatel alusel õigus saada lennu tühistamise korral lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Hageja heidab kokkuvõtvalt kostjale ette, et kostja ei ole reisijaid lennu tühistamisest Määruse kohaselt teavitanud ning hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu vaidlusaluste lendudega seonduvalt Määruse artikli 7 kohane hüvitisnõue summas 5600 eurot (millele lisanduvad sissenõudmiskuludeja viivisenõue).

12.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub Määruse artikli 5(3) mõttes õigus hüvitise nõudmiseks.

Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

13.Kõnealuste lendude väljumise aega muudeti ning lendude väljumisaja muutmine toimus reisibüroo Novatours algatusel. Novatoursi poolt 20.08.2020 kostjale saadetud kirjast nähtub, et Novatours soovib muuta 30.08.2020 (30AUG) lennu aega. Kirjast nähtub samuti, et varasemalt on muudetud ka 23.08.2020 (23AUG) lennu aega. Vastav muudatus tehti päev enne ehk 19.08.2020, samuti Novatoursi algatusel.

3 Reisibürool kui tšarterlennu tellijal on õigus otsustada, kas reis toimub planeeritud ajal või lükkub see edasi ning lennugraafiku muutmine ei ole tingitud kostja soovist või algatusest. Seega lennuaegade muutmine oli tingitud asjaolust, mis ei ole kostja kontrolli all. Tuleb vahet teha nö liinilennul ja tšarterlennul, mida tellivad paljuski reisibürood. Kui liinilennu graafiku üle otsustab lennuettevõtja, siis tšarterlennu väljumise aja üle otsustab reisibüroo. Kui reisibüroo otsustab tšarterlennu edasi lükata, siis lennuettevõtja järgib neid juhiseid.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et lennuaegasid muutmise põhjustasid Määruse artikli 5(3) mõttes erakorralised asjaolud, mis ei olnud kostja kontrolli all.

14.Samuti on täidetud Määruse artiklis 5(3) toodud teine eeldus - kõikide vajalike meetmete kasutuselevõtt.

Esiteks, arvestades, et lennu väljumisaega muudeti reisibüroo algatusel alles 19.08.2020 (MYX557) ja 21.08.2020 (MYX558) ning lennud pidid toimuma vastavalt 23.08.2020 ja 30.08.2020, siis ei saanud kostja isegi mitte teoreetiliselt teavitada reisijaid lennuaegade muudatusest 2 nädalat enne lennu algselt kavandatud väljumisaega, s.o Määruse artiklist 5(1)(c)(i) tulenev etteteatamisaeg, mille järgimisel ei ole reisijatel õigust nõuda hüvitise tasumist. Samuti puudus kostjal informatsioon, et reisijaid ei ole võimalikest muudatustest väljumisajas teavitatud juba varem, kuna suhtlus reisijatega seonduvalt lendudega toimus reisibüroo ja reisijate vahel. Kostjal puudusid isegi reisijate kontaktandmed.

Teiseks on oluline märkida, et reisibüroo poolt lennugraafikute muutmine toimub eelduslikult reisijate huvides. See tähendab ühtlasi, et lennu teostamine algselt planeeritud graafiku järgselt ei oleks olnud Määruse artikkel 5(3) mõttes „mõistlik“, kuivõrd Määruse eesmärgiks on eelkõige kaitsta reisijate huve.

Kui kostja võtab kasutusele meetmed, mis ei taga reisijate eeldatavaid huve (st kostja oleks antud juhul lennu siiski teostanud), siis ei oleks Määruse mõttes tegemist mõistlike meetmetega. Seega kostjal ei olnud võimalik kasutusele võtta mistahes mõistlikke meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, kuna kostja võis eeldada, et reisibüroo korralduse järgne lennugraafiku muutmine on reisijate huvidest lähtudes kõige mõistlikum teguviis.

Juhul, kui lennuettevõtja ei täida reisibüroo ehk tšarterlennu tellija juhiseid ja teostaks vaatamata reisibüroo soovile lennu algse graafiku kohaselt, siis tekib absurdne olukord, kus kannatajateks on eelkõige reisijad. Näiteks juhul, kui reisibüroo korraldatud turismireisil tekib vahetult enne lendu (sellise aja jooksul enne lendu, mis ei võimalda Määruse järgse teavitamiskohustuse täitmist) probleem, mis takistab reisijatel õigeaegselt lennule jõudmist, siis hageja käsitluse kohaselt peaks lennuettevõtja lennu ikkagi teostama (kas või tühja lennukiga) – üksnes selliselt on lennuettevõtjal võimalik vältida hüvitise tasumist, kuna lend teostataks vastavalt algsele graafikule. Alternatiivselt on lennuettevõtjal võimalik järgida reisibüroo (kes esindab reisijate huve) juhiseid ja lükata lend edasi, et reisijad võimalikult kiiresti ja täiendavate kuludeta sihtkohta toimetada, kuid sellise lahenduse korral tuleb hageja käsitluse kohaselt kostjal tasuda reisijatele hüvitist, kuna neid ei oldud lennuaja muutumisest Määruse kohaselt ette teavitatud. Seega, kui kohus peaks hageja nõude rahuldama, siis kannatavad sellest vastava praktika loomisel eelkõige reisijad. Toodud näite puhul on lennuettevõtjatel oluliselt riskivabam teostada lend tühja lennukiga, kui et tulla vastu reisibüroole ja reisijatele ning teostada lend reisijatele sobival ajal.

15.Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kuivõrd lennu väljumisaega muudeti reisibüroost tulenevalt, siis on väljumisaja muutmine põhjustatud erakorralisest asjaolust Määruse artikli 5(3) mõttes. Kostja ei saanud reisibüroo algatusel toimunud väljumisaja muutmise järgselt kasutusele võtta ühtegi meedet, mis võimaldaks järgida Määruse artiklist 5(3) tulenevalt 2 nädala pikkust etteteatamistähtaega. Kuna reisibüroo teavitas kostjat väljumisaja muudatustest ette väga lühikese 4 etteteatamisega, siis ei saanud kostjalt mõistlikult oodata ka reisijatele asenduslendude pakkumist.

Mõistlikult võttes ei olnud kostjal samuti võimalik lendu plaanipäraselt teostada, kuna lennu plaanipärane teostamine kahjustanuks reisijate huve (mida kostja võis eeldada, kuna reisibüroo kui tšarterlennu tellija tegutseb reisijate huvides).

16.Kuna kostja on seisukohal, et hagejal puudub hüvitise nõue, siis tuleb rahuldamata jätta ka sissenõudmiskulude, õigusabikulude ja viivise nõuded. Isegi juhul, kui kohus hagi rahuldab, siis hagejal puudub õigusabikulude ja sissenõudmiskulude nõue. Hageja on ise hagis välja toonud, et teenustasu 25% lennuhüvitiste summast on reisijad kohustatud tasuma lennuhüvitiste saamisel.

Seega kohtumenetluse ajal reisijatel õigusabikulusid (mis on olemuselt hageja teenustasu 25% lennuhüvitistelt) ei ole tekkinud ja selliseid nõudeid ei ole ühtlasi hagejale loovutatud. Reisijatel saab tekkida hagejale edasi loovutatav õigusabikulude nõue üksnes lennuhüvitiste saamisel. Seega sisuliselt nõuab hageja kohtumenetluses sellise nõude rahuldamist, mida ei ole olemas (rääkimata sellest, et reisijad on vastava nõude hagejale loovutanud).

Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hagejale ei ole hagiavalduses toodud õigusabi- ja sissenõudmiskulude nõuet loovutatud (nõuet ei ole olemas/tekkinud), siis hagejal vastav nõue puudub.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas 17. Esiteks leiab hageja, et kuivõrd hageja klientide lennud ikkagi toimusid ning toimusid tõenäoliselt samade lennukitega, mis oli esialgselt plaanis kasutada, siis mõlemad lennuintsidendid tuleb võrdsustada mitte tühistamisega, vaid hilinemisega. Sama seisukohta avaldas hageja hagiavalduses. Seega kostja väide, et hageja sõnul oli tegemist mõlemal korral lennu tühistamisega, on väär. Sel põhjusel peab jätma arvestamata kõik selle seisukohaga seotud kostja põhjendused.

18.Hageja ei saa nõustuda kostja seisukohaga, milles kostja leidub, et hagejal üldse puudub õigus lennuhüvitiste nõudmiseks. Mõlema lennuintsidendi puhul on täidetud kõik seadusjärgsed eeldused lennuhüvitiste nõudmiseks ning seda sõltumata sellest, kuidas on õige käsitleda kõnealuseid kahte vahejuhtumit määruse 261/2004 mõistes. Seega oli igal hageja kliendil seadusjärgne õigus kahele võrdsele lennuhüvitisele. Hageja kliendid loovutasid need nõuded hagejale. Sel põhjusel on hagejal õigus kõnealuseid lennuhüvitisi nõuda.

19.Hageja soovib toonitada, et Harju Maakohus oli varasemalt juba käsitlenud sarnast olukorda hagimenetluses nr xxx ning 10.05.2019 tegi otsuse reisijate kasuks. Tegemist on jõustunud otsusega.

Euroopa Kohus asus liidetud kohtuasjade C-402/07 ja C-432/07 otsuse punktis 48 seisukohale, et kõiki Euroopa Liidu õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas kogu esmase õigusega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega, mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Kõnealused lennuintsidendid (olukorrad), mille eest hageja lennuhüvitisi nõuab, on sarnased olukorrale, mida Harju Maakohus oli varasemalt käsitlenud tsiviilasjas xxx ning mille osas jõustus otsus reisijate kasuks. Hageja hinnangul kõnealuste lennuintsidentide osas ei esinenud ühtegi erakorralist asjaolu määruse 261/2004 mõistes. Pealegi pole kostja tõendanud, et ta oli võtnud kõik mõistlikud meetmed edasilükkamiste vältimiseks, sealhulgas, et ta pidas reisibürooga läbirääkimisi lendude edasilükkamiste vältimiseks. Seega antud juhul ei ole objektiivselt põhjendatud käsitleda erinevalt kõnealust kaks lennuintsidenti ja lennuintsidenti, mida Harju Maakohus oli varasemalt käsitlenud tsiviilasjas xxx. Sel põhjusel peab nimetatud olukordi käsitlema ühtemoodi.

20.Hageja ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et tuleb teha vahet nö liinilennul ehk regulaarsel lennul ja tšarterlennul ehk mitteregulaarsel lennul. See väide on otseses vastuolus määruse 261/2004 preambula punktiga viis.

5 21. Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga, et lennuaegade muutmist põhjustasid erakorralised asjaolud määruse 261/2004 mõistes. Antud juhtudel oleks see nii olnud, kui reisibüroo/kostja oleks mõlemal korral muutnud kõnealuste lendude graafikuid määruse 261/2004 mõistes erakorralise sündmuse, näiteks vulkaani purskamise, tõttu, mis erakorralist asjaolu, näiteks lennukeelu, oleks esile kutsunud. Kuid ühtegi võimaliketest erakorralistest sündmustest lähtudes kostja esitatud kirjavahetusest reisibürooga ei esinenud. Nimetatud e-kirjas reisibüroo hoopis küsib kostja arvamust lennugraafikute muutmise ettepaneku kohta. Samuti käib esitatud e-kirjas jutt ainult lendude MYX557/8 30.08.2020 kohta, s.t et lennu MYX557 23.08.2020 osas, mille hilinemise eest hageja samuti lennuhüvitisi nõuab, teave puudub. Kostja esitatud e-kirjast hoopis selgub, et reisibüroo ja kostja lihtsalt otsustasid lende edasi lükata nendest endast tulenevatel põhjustel. Hageja saab aru, et aset leidis mingi probleem lennukitega. Siinkohal ei saa hageja täpsemaid selgitusi anda, kuna kostja pole esitanud selle kirjavahetuse tõlget eesti keelde ning hageja ei hakka seda kostja eest tegema.

22.Hageja ei saa nõustuda kostja seisukohaga, mille järgi reisibüroo muudab graafikuid eelduslikult reisijate huvides. Ilmselge on, et iga reisija huvi on reisida tema ostetud reisipaketis märgitud kuupäevadel ja kellaajal, sellest mitte varem ega hiljem. Vastasel korral poleks reisija seda reisipaketi soetanud. Kui reisija ostab reisipaketti, siis on ta teadlik, täpselt millises ajavahemikus toimub tema puhkus ning teeb kooskõlas sellega enda plaane. Antud juhul pidi reisijate puhkusereis kestma tervenisti seitse päeva. Kui reisija lend märkimisväärselt hilineb, siis ilmselgelt toob see igale reisijale kaasa lisaks väärtuslikule ajakaotusele ka sunniviisiliselt reisija tehtud plaanide muutmist ning seda sõltumata sellest, kas reisija on tavatööline, töötu või ettevõtja. Reisija võib näiteks hilineda tööle, magada oluliselt vähem kui tavaliselt ning see avaldada negatiivset mõju nii tervise seisundile/enesetundele kui ka järgmisel päeval tehtud plaanidele, rääkimata juba lastega reisijatest ja lastest reisijatest. Teisisõnu on niisugused ja iga reisija jaoks ootamatud ja soovimatud muudatused alati stressirohked, kuna need paratamatult toovad sisse eluplaanide muutusi. Seda kinnitab ka määruse 261/2004 preambula 2. punkt: "(2) Lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust."

Ka reisibüroo, kellega kostja teeb pidevalt koostööd, peab olema teadlik oma klientide, kes on lennureisijad, õigustest ning seega ka iga lennu osas tehtavate muudatustega kaasnevatest tagajärjedest. Sama kehtib ka kostja suhtes. Sellest mitteteadmine või sellesse hooletu suhtumine ei vabasta vastutusest, mis antud juhtudel lasub kostja õlgadel. Antud juhtudel oli reisibürool ja kostjal võimalik jätta lendude graafikuid muutmata või teha omal soovil muudatused selliselt, et uued saabumisajad ei ületaks kaks tundi ja 59 minutit võrreldes algsete saabumisaegadega. Kuid paraku jõudsid nii reisibüroo kui ka kostja teisele otsusele lennukitega seotud murede tõttu. Nii saab hageja kostja esitatud ja eesti keelde tõlkimata jäänud e-kirja sisust aru. Seetõttu ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed lendude graafikute mitte muutmiseks.

Kostja ei ole seda kuidagi tõendanud ning hageja arvamusel ei võtnud ta vastu ühtegi vajalikku meedet. Pealegi pole ta esitanud kohtule täispikka kirjavahetust reisibürooga ning ka selle tõlget eesti keelde.

23.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga viivise, õigusabi- ja sissenõudmiskulude nõuete osas.

Sõltumata sellest, kas talle on loovutatud viivise ja seadusjärgsete võla sissenõudmiskulude hüvitiste nõuded või mitte, saab hageja ikkagi antud juhul nõuda iga lennuhüvitise tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist ja sellega otseselt seotud seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud. Mis puudutab kohtuväliste õigusabikulude nõuet, siis hageja ei ole nõus kostja seisukohaga, et niisugust nõuet ei ole hagejal olemas, kuna seda ei ole tekkinud. VÕS § 128 lg 3 annab võimaluse nõuda ka tulevikus nii tekkiva otsese varalise kahju hüvitamist kui ka selle kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh kulud hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused 6 24. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 kohaselt võib asja lahendada kirjalikus menetluses.

25.Hagis esile toodud faktilised asjaolud:

1.Kostja tšarterlennud MYX557 TLL-NBE 23.08.2020 ja MYX558 NBE-TLL 30.08.2020 olid broneeritud järgmistel reisijatel (hagiavalduse lisa 1):

JŠ MŠ MŠ NŠ IM OS MM 2. MYX557 pidi algse graafiku järgi väljuma 23.08.2020 kell 04:30 ning MYX558 30.08.2020 kell 08:00 (hagiavalduse lisa 1).

3.20.08.2020 kell 16:46 said reisijad reisikorraldajalt NovaTours SMS-teavituse, mille kohaselt MYX557 väljumisaeg oli muudetud: uue graafiku järgi pidi MYX557 väljuma 23.08.2020 kell 11:50 (algselt plaanitust seitse tundi ja 20 minutit hiljem).

21.08.2020 kell 12:31 said hageja kliendid teavituse MYX558 kohta: uue graafiku järgi pidi MYX558 väljuma 30.08.2020 kell 13:30 (viis tundi ja 30 minutit hiljem; hagiavalduse lisa 2-3).

4.Lennugraafikute oluliselt hilisemaks muutmise tõttu jõudsid hageja kliendid kostja lendudega oma lennureiside (TLL-NBE ja NBE-TLL) lõppsihtkohtadesse (NBE ja TLL) hilinemisega rohkem kui kolm tundi (hagiavalduse lisad 4 ja 9).

5.Ajavahemikus 21-22.04.2021 volitasid kliendid hagejat oma lepinguliseks esindajaks lennuhüvitiste nõudmiseks (hagiavalduse lisa 5).

6.24.04.2021 esitas hageja kostjale oma klientide lennuhüvitiste nõuded e-posti teel (hagiavalduse lisa 6).

7.25.06.2021 pöördus hageja klientide avaldusega eesti Tarbijavaidluste komisjoni poole (hagiavalduse lisa 7). 01.07.2021 väljastas komisjon hagejale menetluse alustamise teate 2107908 (hagiavalduse lisa 8). 28.07.2021 vastas kostja komisjonile e-posti teel (hagiavalduse lisa 9).

8.03.08.2021 saatis hageja kostja lepingulisele esindajale e-posti teel kirja (hagiavalduse lisa

10), milles andis tähtaja nõuete tasumiseks.

9.16.08.2021 kostja lepinguline esindaja edastas hagejale vastuse, mille järgi kostja peab õigeks oodata kuniks komisjon teeb asjas otsuse (hagiavalduse lisa 11).

10.Ajavahemikus 19-21.08.2021 loovutasid kliendid nõuded hagejale (hagiavalduse lisa 12).

11.23.08.2021 vastas hageja kostja lepingulise esindaja e-kirjale (hagiavalduse lisa 13), esitades kostjale lisaks kaks kõrvalnõuet (hageja klientide kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise nõude 1400 eurot ning seadusjärgse viivise nõude).

12.27.08.2021 kostja lepinguline esindaja teatas, et kostja vastus on lõplik ning kordas kostja algset, komisjonile antud vastuse sisu (hagiavalduse lisa 14).

Nendes faktilistes asjaoludes puudub pooltel vaidlus. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

26.Lennureisija hüvitiste väljamõistmist käsitleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 261/2004 11. veebruarist 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi ka Määrus).

Hageja tugineb sellele, et reisijate kahe lennu (mõlema lähte- ja sihtkoha kaugus on 2796 km) väljumisaeg lükati edasi ning seetõttu jõudsid reisijad mõlema lennu sihtkohtadesse rohkem kui kolm 7 tundi hiljem. Seetõttu on hageja seisukohal, et reisijatel tekkis õigus nõuda kummagi lennu hilinemise tõttu hüvitist 400 eurot (s.o igal reisijal 2x400 eurot) vastavalt Määruse artikkel 7 lg 1 punktile b.

Kostja ei ole vaidlustanud seda, et reisijad jõudsid sihtkohtadesse rohkem kui kolm tundi hiljem, kuna lendude algusajad lükati edasi.

Vastavalt Euroopa kohtu praktikale on reisijatel õigus põhimõtteliselt saada hüvitist Määruse alusel, kui lend hilineb saabumisel rohkem kui kolm tundi (nt lahendid C-402/07 ja C-432/07). Pikaajaline hilinemine on kohtupraktikas võrdsustatud lennu tühistamisega selles mõttes, et kohaldub ka artikkel 5, mis käsitleb lennu tühistamist, ning seal viidatud artikkel 7, mis näeb ette hüvitiste maksmise tühistatud lennu korral.

Määruse artikkel 5 reguleerib lennuettevõtja kohustusi lennu tühistamise korral, sh õigus saada hüvitist vastavalt artiklile 7. Määruse artikkel 7 lg 1 punkt b kohaselt on reisijal õigus hüvitisele 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.

27.Kostja tugineb sellele, et esinesid erakorralised asjaolud, mille tõttu ta vabaneb hüvitise tasumise kohustusest.

Määruse artikkel 5 lg 3 sätestab: „Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed“.

Kostja hinnangul on erakorraline asjaolu see, et lendude väljumisaja muutus toimus reisibüroo Novatours algatusel. Lendude näol oli tegu tšarterlendudega, milliste väljumise aja üle otsustab reisibüroo (erinevalt liinilennust, mille graafiku üle otsustab lennuettevõtja) ning kui reisibüroo otsustab tšarterlennu edasi lükata, siis lennuettevõtja järgib neid juhiseid. Eelduslikult toimub reisbüroo poolt graafikute muutmine reisijate huvides ning seega ei oleks lennu teostamine algse graafiku järgi mõistlik, kuna Määruse eesmärk on eelkõige kaitsta reisijate huve.

Kostja on esitanud reisibüroo poolt kostjale 20.08.2020 saadetud e-kirja (kostja vastuse lisa), milles sisaldub palve muuta TLL-NBE-TLL 30.08 graafikut, samuti viide sellele, et muudetud on 23.08 lennu graafikut. Samas kirjas on viide ka sellele 30.08 lennul on samad reisijad kui 23.08 lennul, et 30.08 neil teisi lende ei ole ja ehk oleks võimalik parandada reisijate reisitingimusi.

Kohus on seisukohal, et kuna tegu oli tšarterlennuga ning lendude ajad muudeti reisifirma taotlusel, siis ei vastuta kostja kui lennuettevõtja reisi hilinemise eest. Seetõttu ei ole kostja kohustatud tasuma Määruses märgitud hüvitisi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras kus reisi tellinud reisibüroo palub muuta lennu väljumise aega, oleks kostja poolt sellest keeldumine ebamõistlik.

Samuti võib nõustuda ka sellega, et kui reisibüroo soovib muuta lennuaegu, siis on see eelduslikult reisijate kollektiivsetes huvides (ka juhul, kui võib-olla mõne konkreetse reisija huvides see ei ole).

Kui reisijatele on tekkinud kahju lendude edasilükkamise tõttu, siis võib neil olla õigus esitada nõue reisibüroo vastu.

Arvestades, et reisibüroo teatas soovist muuta lennuaega vähem kui kaks nädalat enne reise, siis ei saa kostjale ette heita, et sellest teatati vähem kui kaks nädalat enne.

Hageja on toonud esile, et Määrust kohaldatakse ka tšarterlendude puhul ning kohus nõustub, et see nii on, kuid seda juhul, kui lennu tühistamine või hilinemine on tingitud lennuettevõtjast tulenevast põhjusest.

8 Kohtu seisukohta ei muuda Määruse artiklis 13 sätestatud põhimõte, et kui lennuettevõtja tasub hüvitisi/kannab kulusid, siis ei ole tal piiratud esitada omakorda nõue kolmanda isiku vastu. Kohus ei nõustu sellega, et igal juhul peaks kostja maksma hüvitise välja (kuigi lendude hilisem sihtkohta jõudmine ei olnud põhjustatud kostjast) ja siis pärast kostja võib nõuda selle omakorda kelleltki teiselt see välja.

28.Kohus jätab hageja põhinõude 5600 eurot (lennuhüvitised) rahuldamata.

Hageja ülejäänud nõuded on kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena 840 eurot, võla sissenõudmiskulu 560 eurot ja viivis põhinõudelt. Kuna need nõuded on seotud põhinõudega, siis jäävad ka need nõuded rahuldamata.

29.Kohus märgib täiendavalt järgmist.

Hageja on korduvalt viidanud maakohtu lahendile asjas nr xxx põhjendusega, et selles asjas hagi rahuldati olukorras, kus reisiagentuur teavitas neli päeva enne lennu väljumisaega reisijaid lennuaja muudatusest, mille kohaselt muudeti lennu väljumisaeg kuue tunni võrra hilisemaks. Hageja hinnangul on käesoleva asja aluseks olevad intsidendid sarnased olukorrale, mida Harju Maakohus on nimetatud asjas varasemalt käsitlenud ja mille osas jõustus otsus reisijate kasuks. Seega peab hageja hinnangul olukordi käsitlema ühtemoodi.

Nimetatud otsusesse märgitud asjaolude kohaselt tõi hageja muuhulgas välja asjaolu, et reisibüroo teatas lennuaja muutmisest. Samas ei nähtu otsuse asjaoludest ega põhjendustest, et selles menetluses oleks olnud kohtu poolt lahendatud vaidlusküsimuseks, mis põhjusel lennuaega muudeti (s.o kas see oli reisibüroo initsiatiivil või lennuettevõtja tõttu). Reisibüroo võib teatada ka lennuettevõtjast tulenevast lennuaja muutumisest. Kostja vastuväited olid teistes küsimustes ja lennu toimumise aja muutmisega seonduvat otsuses ei käsitletud. Kui kostja sellekohaseid vastuväiteid ei esitanud, siis kohus omal algatusel selliseid küsimusi ei lahenda. Seega ei tehtud tsiviilasjas otsust xxx sarnaste asjaolude/vaidlusküsimuste kohta.

Peale selle ei ole kohtule siduv mõnes teises kohtuasjas tehtud lahend. Kohtule on siduv üksnes samas menetluses tehtud kõrgema astme kohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

Hageja poolt toodud loetelu, kui palju on tehtud lahendeid kostja kahjuks, ning üldised etteheited kostja tegevusele ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kuna kohus lahendab konkreetset nõuet.

30.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik osaliselt tühistatud 03.03.2023 TRK lahendiga 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.