← Eesti

4-20-618/33

Obsah (9)§ 29§ 107§ 146§ 149§ 148§ 147§ 151§ 153§ 111

4-20-618 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-618 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi

§ 29lg 1 p 1 alusel. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada E.I süüdi Kar

S § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahatrahv 100 (sada) trahviühikut, s.o summas 400 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga) on

§ 107

lg 3 kohaselt kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse E.I-le eraldi dokumendina. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 4. Apellatsioon rahuldada. 1

(10)4-20-618 OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus lõpetas 16. märtsi 2020 otsusega väärteomenetluse E.I väärteoasjas KarS § 262 lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus määras säilitada väärteomaterjali juurde lisatud asitõend – CD plaadi – peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures. Otsusest nähtub, et väärteoprotokolli nr 2317,19,012284 kohaselt tekitas E.I

  1. detsembril 2019 ajavahemikul 04.30-05.30 kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas XXX, kuulates väga valjult muusikat. Sellega häiris E.I oluliselt naabrite CC ja YY rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
  2. Väärteoprotokolli nr 2317,19,012676 kohaselt tekitas E.I
  3. detsembril 2019 ajavahemikul 20.00-23.15 kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas XXX, kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris E.I oluliselt naabri YY rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
  4. Väärteoprotokolli nr 2317,20,000325 kohaselt tekitas E.I
  5. jaanuaril 2020 ajavahemikul 04.40-05.30 kestvalt lärmi Tallinnas XXX, kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris E.I oluliselt naabri YY rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
  6. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 nõudeid ja rikkumine kvalifitseeriti väärteoprotokollides KarS § 262 lg 1 järgi. Maakohus märkis, et KarS § 262 lg 1 objektiivsed tunnused on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed tunnused avalik koht ja käitumise üldnõuded sisustatakse korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et sellega rikuti mõnda KorS §-des 55 või 56 kirjeldatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Tuvastada tuleb seegi, et teoga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid (
  7. juuni
  8. a RKKKo asjas nr 3-1-1-15-17, p-d 21-24). Subjektiivsete tunnustena võib esineda kas ettevaatamatus või tahtlus süükoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. Maakohtu hinnangul tõendavad
  9. detsembri
  10. a (pühapäev) episoodis tunnistaja YY kohtuistungil antud ütlused ja tunnistaja CC avaldatud ütlused, et
  11. detsembri
  12. a varahommikul alates 04.30 kostus Tallinnas, XXX korterist valju ning tunnistajate und häirivat muusikat. Mõlemad tunnistajad kutsusid välja politsei. Tunnistaja AA avaldatud ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna
  13. detsembril 2019 aadressile Tallinnas, XXX 2

(10)4-20-618 tehtud väljakutsele. Ta jõudis kohale kell 05.31 ning maja koridori sisenedes oli kuulda valju muusikat, mis tuli korterist nr X. Korteri ukse avas E.I, kes ütles, et tal on sünnipäev. E.I lubas muusikat mitte enam valjuks panna, kuid ajal, mil politsei võttis avaldust väljakutse tegijalt, pani ta uuesti muusika valjult mängima. Seepeale otsustasid politseiametnikud võtta korterist nr X kaasa bassikõlari.
  1. detsembri
  2. a vallasasja hoiule võtmise protokolli kohaselt võeti E.I-lt nimetatud kuupäeval hoiule kõlar, mis tagastati talle
  3. jaanuaril
  4. Maakohus leidis, et nende tõenditega on tuvastatud, et E.I tegi
  5. detsembril 2019 ajavahemikul 04.30-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas, XXX, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega häiris ta oluliselt majanaabrite CC ja YY rahu.
  6. detsembri
  7. a (esmaspäev) episoodis tõendavad tunnistaja YY kohtuistungil antud ütlused, et
  8. detsembril 2019 õhtusel ajal kostus Tallinnas, XXX korterist väga valju muusikat, mida oli kuulda korterist ja trepikojast. Tunnistaja kutsus politseipatrulli. Tunnistaja EE ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna
  9. detsembril 2019 aadressile Tallinnas, XXX tehtud väljakutsele. Kutse sisu oli öörahu rikkumine, kõva muusika. Kohale jõudis tunnistaja kell 23.
  10. Teataja tegi fonoluku kaudu tunnistajale ukse lahti ja kui tunnistaja sisenes trepikotta, oli alt kuulda bassi ja kõva muusikat. Tunnistaja lülitas sisse vormikaamera ja koputas korteriuksele, sest uksekell ei töötanud. Lõpuks uks avati. Korteris kuulas muusika joobes E.I , õllepurk käes. Tema elukaaslane ja väike laps olid voodis ning hakkasid magama minema. Tunnistaja palus mitu korda, et E.I paneks muusika vaiksemaks, kuna see häirib naabreid ja oma pereliikmeid. Vestlus politseiametnike ja E.I vahel kestis 1 tund, kuid kokkuleppele ei saadud. Politseiametnikud otsustasid võta hoiule keskkonsooli, mille abil E.I muusikat kuulas.
  11. detsembri
  12. a vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt võeti hoiule Logitec helisüsteemi kontrollpult. See tagastati E.I-le
  13. jaanuaril
  14. DVD-plaadil olevast esimesest vormikaamera salvestusest ilmneb, et
  15. detsembril 2019 oli korteri nr X ukse taga kuulda muusika. Korteri köögis kuulas muusikat E.I . Salvestiselt nähtub, et E.I viidi politseijaoskonda. Muusika kuulamist kinnitavad ka E.I menetlusaluse isikuna
  16. detsembri
  17. a kella 00.19 ajal Rahumäe tee 6/1, Tallinnas antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused. Neis selgitas E.I , et ta kuulas muusikat. Naaber helistas ja ta keeras muusika vaiksemaks. Kohus leidis, et nimetatud tõenditega on tuvastatud, et E.I tegi
  18. detsembril 2019 ajavahemikul 20.0023.15 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas, XXX, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega häiris ta oluliselt majanaabri YY rahu.
  19. jaanuari
  20. a (teisipäev) episoodis tõendavad tunnistaja YY kohtuistungil antud ütlused, et
  21. jaanuari
  22. a varahommikul pani naaber muusika nii kõvasti mängima, et tunnistaja ärkas. Ta kutsus politseipatrulli. Tunnistaja UU ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna
  23. jaanuaril 2020 aadressile Tallinnas, XXX tehtud väljakutsele. Sündmuskohale jõudes oli õues kuulda kõva muusikat. Trepikotta sisenedes tegi tunnistaja kindlaks, et vali muusika tuli korterist nr
  24. Uksele koputamise peale keerati muusika lõpuks vaiksemaks. Esialgu ust ei avatud, kuid korterist oli kuulda mehe ja naise vahelist sõnelemist. Lõpuks avas naisterahvas korteri ukse ja näitas, et müra tekitas alkoholijoobes E.I . Politsei toimetas E.I Lääne-Harju politseijaoskonda. E.I sündmuskohal 3
(10)4-20-618 kinnipidamist näitab
  1. jaanuari
  2. a tema suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist tuleneb, et E.I tuli
  3. jaanuaril 2020 suust tugevat alkoholi lõhna. E.I viibimine pärast toimunut politseijaoskonnas nähtub
  4. jaanuari
  5. a kiirabikaardilt.
  6. jaanuari
  7. a DVD-plaadil olevast teisest vormikaamera salvestusest ilmneb, et
  8. jaanuaril 2020 oli korteri nr 5 ukse taha kuulda muusika. Korteri köögis kuulas muusikat E.I . E.I ei soovinud
  9. jaanuaril
  10. a menetlusaluse isikuna ütlusi anda. Maakohus leidis, et nende tõenditega on tuvastatud, et E.I tegi
  11. jaanuaril 2020 ajavahemikul 04.40-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas, XXX, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega häiris ta oluliselt majanaabri YY rahu. Kuigi hilisõhtusel ja öisel ajal valju muusika pikka aega mängimine nii, et seda kuulevad majanaabrid, on käsitatav kestvalt teist isikut (majanaabreid) oluliselt häiriva müra tekitamisena KorS § 56 lg 2 mõttes, leidis maakohus, et E.I-le ei ole võimalik inkrimineerida KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärtegu. KarS § 262 lg 1 koosseis eeldab käitumise üldnõuete rikkumist avalikus kohas (KorS § 54), kuid E.I tekitas kestvat valju ja teisi majaelanikke häirivat muusikat enda kasutatavas korteris. Korter ei ole avalik koht, sest seda saavad kasutada ainult selleks õigustatud isikud. Kohaks, kuhu heli E.I korterist kandus ja kus see häiris teisi asjasse puutumatuid isikuid, oli teiste majanaabrite korterid ja koridor, mis ei ole samuti avalikud kohad. Korterelamu koridor on tunnistaja YY ja tunnistaja EE ütlustest nähtuvalt suletud fonolukuga, mistõttu ei ole see ligipääsetav määratlemata ringile isikutele. Kohus möönis, et KorS § 56 lg 2 alusel lasub ka korteriomanikel ja -kasutajatel keeld oma eravalduses teha kestvat või korduvat teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00ni. Samas näeb KarS § 262 lg 1 ette karistatava teona üksnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Kohus ei pidanud võimalikuks tõlgendada KarS § 262 lg-s 1 märgitud avalikku kohta laiendavalt menetlusvälise isiku kahjuks ja lugeda koosseisuga hõlmatuks eravaldus. See oleks vastuolus KarS § 2 lg-ga 2 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lg-ga
  12. Kohtu hinnangul on KorS § 56 lg-st 2 tulenev keeld KarS § 262 lg 1 teokirjelduse ja sanktsiooniga katmata. XXX korteriühistu liikmed või korteriomanikud saavad panna oma õiguse rahule ja vaikusele maksma läbi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lg
  13. Maakohus lõpetas väärteomenetluse E.I väärteoasjas KarS § 262 lg 1 järgi

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kohtus tõendamist leidnud käitumise üldnõudete rikkumine E.I poolt ei toimunud avalikus kohas. 2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja, kes palub maakohtu otsus tühistada ja mõista E.I süüdi KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kohtuvälise menetleja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. KorS § 56 lg 2 sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-6.00, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-07.00, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Seega laiendab antud säte avalikus kohas käitumise üldnõudeid ka KarS § 262 kohaldamisala ka mittevalikule kohale. Arutatavas asjas ongi tegemist mujal kui avalikus kohas 4

(10)4-20-618 (korteris) öisel ajal kestvalt tekitatud teist isikut oluliselt häiriva müraga, mida on ka menetlusalusele isikule ette heidetud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (
  1. mai
  2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-7-07 ja
  3. aprilli
  4. a RKKKo asjas nr 3-1-1-29-10). Iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärte ona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (
  5. septembri
  6. a RKKKo asjas nr 3-1-1-102-03, p 9). Seega ei piirdu avaliku koha mõiste üksnes klassikalise arusaamaga. KorS § 57 kohaselt lähtutakse käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust, mitte rikkuja enda isikust, ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse.
  7. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a puuduste kõrvaldamise määrusele teatas kohtuväline menetleja, et ta nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
  10. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu
  11. aprilli
  12. a päringule teatas E.I , et ta nõustub apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja kohtuvälise menetleja apellatsiooni motiividega, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu. 6.

§ 146lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.

Kohtuvälise menetleja apellatsioonist lähtuvalt vaidlustatakse maakohtu otsust osaliselt, s.o osas, milles maakohus leidis, et E.I-le ei ole võimalik inkrimineerida KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärtegu ning lõpetas väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel. 7. Maakohus tuvastas otsuses, et E.I rikkus Kor

S § 56 lg-s 2 sätestatud nõudeid sellega, et tema, viibides enda elukohas Tallinnas XXX (s.o mitte avalikus kohas), tegi

  1. detsembril 2019 (pühapäev) kell 04.30-05.30,
  2. detsembril 2019 (esmaspäev) kell 20.0023.15 ja
  3. jaanuaril 2020 (teisipäev) kell 04.40-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi, kuulates väga valju muusikat, mis kandus väljapoole tema korteri piire. Samuti tuvastas maakohus, et selle tegevusega häiris E.I oluliselt majanaabrite YY ja/või CC rahu. Maakohus luges menetlusaluse isiku poolt KorS § 56 lg-s 2 sätestatud avaliku korra üldnõuete rikkumise tõendatuks:
  4. detsembri
  5. a episoodi osas tunnistaja YY kohtuistungil antud ütluste ja tunnistaja AA avaldatud ütlustega ning
  6. detsembri
  7. a vallasasja hoiule võtmise protokollis märgituga;
  8. detsembri
  9. a episoodi osas tunnistajate YY ja EE kohtuistungil antud ütlustega, E.I
  10. detsembril 2019 menetlusaluse isikuna antud ja kohtuistungil avaldatud 5

(10)4-20-618 ütlustega,
  1. detsembri
  2. a vallasasja hoiule võtmise protokollis märgituga ning DVD-plaadil oleva vormikaamera salvestusest nähtuvaga;
  3. jaanuari
  4. a episoodi osas tunnistajate YY ja UU kohtuistungil antud ütlustega, E.I sündmuskohal kinnipidamise protokollis märgituga, E.I
  5. jaanuari
  6. a ülekuulamise protokolliga,
  7. jaanuari
  8. a kiirabikaardiga ning DVD-plaadil oleva vormikaamera salvestusest nähtuvaga. Eeltoodust nähtuvalt tuvastas maakohus, et menetlusalune isik rikkus KorS § 56 lg 2 nõudeid
  9. detsembril 2019 (pühapäev) kell 04.30-05.30,
  10. detsembril 2019 (esmaspäev) kell 22.00-23.15 ja
  11. jaanuaril 2020 (teisipäev) kell 04.40-05.
  12. Kuivõrd apellatsioonis ei ole maakohtu sellekohast järeldust vaidlustatud ja arvestades

§ 146

lg-s 2 sätestatut, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu sellekohast seisukohta täiendavalt analüüsida.

  1. Olenemata asjaolust, et maakohus tuvastas menetlusaluse isiku poolt kolmel korral KorS § 56 lg-s 2 sätestatud nõuete rikkumise, asus kohus seisukohale, et E.I-le ei ole võimalik KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärtegu inkrimineerida. Kohtukolleegium maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Avalikku korda kaitsvate süütegude sisustamisel tuleb pöörduda eelkõige korrakaitseseaduse mõisteaparaadi poole. KorS
  2. peatüki
  3. jaos on sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded. KorS §-des 55 ja 56 on loetletud konkreetsed tegevused, mida tuleb eelkõige käsitleda häiriva või ohtu seadva tegevusena. Kuna KarS § 262 on blanketne süüteokoosseis, mille dispositsioon kasutab korrakaitseseaduse mõisteaparaati ning KorS
  4. peatüki
  5. jagu laiendab avalikus kohas käitumise üldnõuded teatud erandjuhtumitel ka kohtadele, mis ei ole avalikud KorS § 54 mõttes, siis on ka KarS § 262 sellistel erandjuhtumitel rakendatav. Arvestades, et KorS § 56 lg-s 2 on selgesõnaliselt sätestatud, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kell 22.00-06.00, puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00-07.00, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, siis tuleb juba seadusest lähtuvalt käsitleda sellist tegevust avaliku korra sisuks olevate normide ja reeglite rikkumisena. Kohtukolleegiumi sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt hõlmab KarS § 262 nii KorS § 56 lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kui rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (
  6. oktoobri
  7. a RKKKo asjas nr 4-16-6493/27, p-d 8.1 ja 8.2). Ringkonnakohtu hinnangul vastavad otsuse eelmises punktis kirjeldatud ja maakohtu poolt tuvastatud E.I teod kõik KorS § 56 lg 2 ja seeläbi ka KarS § 262 lg 1 tunnustele ning väärteo objektiivne koosseis on täidetud. Maakohus, lõpetades väärteomenetluse KarS § 262 lg 1 järgi E.I tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kohaldas valesti materiaalõigust

§ 149

p 1 mõttes.

§ 148

p-st 2 tulenevalt on tegemist kohtuotsuse tühistamise alusega ning maakohtu otsus tuleb tühistada

§ 147lg 1 p 4 alusel osaliselt, s.o Kar

S § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas.

§ 151

lg 3 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus kohtuvälise menetleja apellatsiooni alusel tühistada maakohtu otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta ja teha süüdimõistva otsuse. Seega on kohtukolleegiumil pädevus teha menetlusaluse isiku osas raskendav otsus. 6

(10)4-20-618
  1. Järgnevalt tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas E.I süüdistuses KarS § 262 lg 1 järgi on täidetud ka süüteo subjektiivne koosseis. Asja materjalide kohaselt kuulas E.I
  2. detsembri
  3. a varahommikul kell 04.3005.30 valju muusikat, mis kostus nii maja trepikotta kui ka naabrite korteristesse (tl 30 pöördel, 31 pöördel ja 53 pöördel). Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et isegi pärast seda, kui politseiametnikud olid korterist lahkunud ja menetlusalune isik oli teadlik sellest, et vali muusika häirib naabrite rahu, jätkas ta müra tekitamist, pannes muusika uuesti valjult mängima (tl 31 pöördel). Seega pidi E.I võimalikuks pidama ja möönma, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid. Igal juhul pidi menetlusalusel isikul selline arusaam tekkima pärast seda, kui politsei oli talle teada andnud, et ta segab valju muusika kuulamisega oma naabreid, kuid ta jätkas sellest hoolimata müra tekitamist seni, kuni politseinikud võtsid korterist endaga kaasa basskõlari (tl 32-33). E.I kuulas valju muusikat ka
  4. detsembril 2019 õhtusel ajal kell 20.00-23.15, mis kostus taas nii maja trepikotta kui ka naabri YY korterisse (tl 53 pöördel ja 54). Menetlusalune isik keeldus muusikat vaiksemaks panemast ka pärast seda, kui ta oli teadlik, et vali muusika häirib naabreid. Samuti ei andnud politseiga toimunud pea ühe tunni pikkune vestlus tulemust, mistõttu oli politsei sunnitud müra vähendamise eesmärgil hoiule võtma keskkonsooli, mille abil E.I muusikat kuulas (tl 24-25 ja 54). Eeltoodust tulenevalt pidi menetlusalune isik võimalikuks ja möönis, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid.
  5. jaanuaril 2020 kuulas E.I taas valju muusikat varahommikul kell 04.40-05.30, mis kostus nii maja trepikotta kui ka naabri YY korterisse (tl 53 pöördel ja 54). Arvestades asjaolu, et teo toimepanemisele eelneva kuu jooksul on menetlusalusel isikul olnud juba liigse müra tekitamise tõttu nii naabritega kui ka politseiga kaks kokkupuudet ning seda, et politseiametnikust tunnistaja UU ütluste kohaselt oli muusika nii vali, et see kostus ka õue (tl 54 pöördel), pidi E.I võimalikuks ja möönis, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et menetlusalune isik tegutses kõigi kolme temale etteheidetava väärteo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
  6. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei esine. E.I on süüvõimeline, s.t ta oli temale etteheidetavate tegude toimepanemise ajal ning on ka praegusel ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (tl 13). Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks. Eeltoodud põhjustel leiab kohtukolleegium, et E.I on pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 262 lg 1 järgi.
  7. Kuna ringkonnakohus leiab, et E.I on väärteod toime pannud, siis tuleb mõista ka karistus. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks (
  8. septembri
  9. a RKKKo asjas nr 3-1-1-38-07, p 19). Kuna käesoleva 7
(10)4-20-618 väärteomenetluse esemesse kuulusid E.I kolm tegu, mis kõik vastasid avaliku korra rikkumise koosseisule, tuleb ringkonnakohtul mõista menetlusalusele isikule üks karistus. KarS § 262 lg 1 näeb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. Karistuse määramise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüd väärtegude toimepanemisel tuleb pidada suureks. E.I, pannes ühe kuu jooksul toime kolm samalaadset väärtegu vähemalt kaudse tahtlusega, on sellise käitumisega näidanud üles äärmist lugupidamatust kehtivate reeglite vastu. Oluline on seegi, et asja materjalide juures olevatest ning maakohtu poolt refereeritud tõenditest nähtuvalt oli menetlusaluse isiku käitumine täiesti ükskõikne ja üleolev, kusjuures isik ei reageerinud
  1. detsembri
  2. a episoodi puhul isegi politsei korraldustele, jätkates pärast politsei lahkumist müra/lärmi tekitamist (tl 32 pöördel). Müra tekitamise takistamiseks oli politsei sunnitud korterist kaasa võtma basskõlari (tl 32-33). Samuti ei soostunud E.I
  3. detsembril 2019 muusikat vaiksemaks panema ka siis, kui ta oli politseiga juba pea tund aega vestelnud (tl 54) ja teadis, et tema tegevus häirib naabrite öörahu. Seetõttu oli politsei taas müra edasise tekitamise takistamiseks enda kätte hoiule võtma keskkonsooli, mille abil menetlusalune isik muusikat kuulas (tl 24-25 ja 54). Kuigi kõigi kolme episoodi puhul kaebasid müra üle ainult E.I naabrid YY ja/või CC, andsid politseiametnikest tunnistajad ütlusi selle kohta, et juba maja trepikotta sisenedes oli kuulda valju muusikat ja bassi (tl 27 pöördel; 54 ja 54 pöördel) ning
  4. jaanuaril 2020 kostus kõva muusika isegi õue (tl 54 pöördel). Seega saab hinnata müra häirivaks ja intensiivseks. Tunnistajate ütlustest järeldub, et müra kestis kõigil kolmel juhul vähemalt pea tund aega ning kahel korral tekitas E.I müra varahommikul. Eelkirjeldatud käitumine näitab kohtukolleegiumi hinnangul üheselt seda, et menetlusalune isik on kaaskodanike suhtes täiesti vastutustundetu ja ükskõikne. Märgitut kinnitab ka asjaolu, et avaliku korra rikkumise on E.I toime pannud ka varem, mille eest on teda
  5. veebruari
  6. a otsusega karistatud rahatrahviga. E.I suhtes karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei esine.
  7. Mis puudutab üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, siis E.I on
  8. veebruari
  9. a otsusega karistatud KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et menetlusalust isikut on
  10. mai
  11. a otsusega (jõustunud
  12. juunil 2015) karistatud KarS § 278 lg 1 järgi 800 euro suuruse rahatrahviga ning
  13. juuli
  14. a otsusega (alaealisena toimepandud süütegu, jõustunud
  15. augustil 2011) KarS § 218 lg 1 järgi 11,5 euro suuruse rahatrahviga. Viimase kahe otsustega arvestamist ringkonnakohus aga võimalikuks ei pea. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Vaadeldaval juhul puuduvad 8
(10)4-20-618 andmed
  1. a ja
  2. a väärteootsuste täitmise aegumise peatumise aluse esinemise kohta, mistõttu ei ole nimetatud otsuste alusel mõistetud karistusi võimalik enam KarS § 82 lg 4 alusel sisse nõuda. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 11 ja lg 2 p 9 sätestavad, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le
  3. Märgitust tuleneb omakorda, et
  4. a ja
  5. a aasta otsuste andmed peaksid olema arhiveeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (
  6. novembri
  7. a RKKKo asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka väärteoasjadele. Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb KarS § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (
  8. oktoobri
  9. a RKKKo asjas nr 3-1-1-70-16, p 10). Eelneva kokkuvõtteks nendib kohtukolleegium, et E.I on isikuks, kellel on üks kehtiv väärteokaristus.
  10. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et E.I puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga, kuid ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Menetlusalune isik on küll varasemalt pannud toime praeguses väärteoasjas arutluse all olevate tegudega samalaadse rikkumise, kuid seejuures ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et varasema rikkumise eest karistati E.I oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra jääva rahatrahviga (30 trahviühikut). Kuigi nimetatud karistus ei ole mõjutanud menetlusalust isikut edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma ja karistusregistris puudub varasemalt määratud karistuse täitmise info, on kohtukolleegium seisukohal, et arutataval juhul on võimalik menetlusaluse isiku suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi, kuid seekord sanktsiooni ülemmääras. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlusalusel olemas töökoht (tl 3, 6, 18, 22) ja seeläbi ka regulaarne legaalne sissetulek, mistõttu on ta võimeline rahatrahvi tasuma. Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada rahatrahvi sanktsiooni ülemmääras proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Nimetatud karistuse määr võimaldab E.I teha talle mõistetavast karistusest vajalikud järeldused, sest sellises suurusjärgus rahatrahvi tasumine ei ole isikule mugav ja selleks tuleb loobuda muude kulutuste tegemisest. Ringkonnakohus on veendunud, et rahatrahv sanktsiooni ülemmääras aitab E.I mõjutada edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest ja järgima korrakaitseseaduses sätestatud keeldusid. Kõike eeltoodut arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et menetlusalust isikut tuleb karistada KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga sanktsiooni ülemmääras ning mõistab E.I-le karistuseks rahatrahvi 100 (sada) trahviühikut ehk 400 (nelisada) eurot.
  11. Kohtukolleegium märgib, et

§ 153

lg 1 kohaselt juhindub ringkonnakohus kohtuotsust tehes

§-dest 107 ja 109-111, arvestades

§ 153

lg-tes 2-4 ettenähtud erisusi.

§ 107

lg-s 3 sätestatust tulenevalt on rahatrahvi tasumiseks vajalikud makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga) kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse E.I-le eraldi.

§ 111lg 10 sätestab, et rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on 9

(10)4-20-618 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 15. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p 4, § 148 p 2, § 149 p 1, § 151 lg 3 p 2 rahuldab ringkonnakohus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna apellatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu 16. märtsi 2020. a otsuse osaliselt, s.o KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas

§ 29lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab R. polakese süüdi Kar

S § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõistab talle karistuseks rahatrahvi 100 (sada) trahviühikut, s.o summas 400 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.