4-20-618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Ist

§ 262lg 1 järgi.

I.T, isikukood: XXX kodakondsus: xxxx elukoht: xxxx telefon: xxxx töökoht: G OÜ karistatus: karistusregistri kohaselt 3 kehtivat väärteokaristust Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskond aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 e-post: ppa@politsei.ee Menetlusalune isik I.T Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna esindaja Katrin Vizel Juhindudes VTMS 107 lg 1 p 2, § 108, § 109, § 111, § 113, § 136 - §139 kohus o t s u s t a s:

1. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Asitõend – CD plaat – milline on lisatud väärteomaterjali juurde, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures.
3. Otsuse koopia edastada I.T-le ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev otsus on kuulutatud lõpposana. Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Tähtaegselt esitatud apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis aadressil Lubja 4, Tallinn 15 päeva peale apellatsiooniteate esitamist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE Väärteoprotokolli nr 2317,19,012284 kohaselt tekitas I.T 15.12.2019 ajavahemikul 04.30-05.30 kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris I.T oluliselt naabrite S S ja J D rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
4. Väärteoprotokolli nr 2317,19,012676 kohaselt tekitas I.T 30.12.2019 ajavahemikul 20.00-23.15 kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris I.T oluliselt naabri J D rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
5. Väärteoprotokolli nr 2317,20,000325 kohaselt tekitas I.T 14.01.2020 ajavahemikul 04.40-05.30 kestvalt lärmi xxxx , kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris I.T oluliselt naabri J D rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00 07.
6. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ning rikkumine kvalifitseeriti väärteoprotokollides

§ 262lg 1 järgi.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUMENETLUSES 1. Harju Maakohtus 16.03.2020 toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja I.T

§ 262lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada arestiga 6 päeva.

1. I.T kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud ka istungi edasilükkamist, kuigi oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Kohus arutas väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud kogumis kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid leiab, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad, tunnistajate ütlused usaldusväärsed.
3. 14.01.2020 koostatud väärteoprotokollides heidetakse I.T-le ette kolmel korral, s.o 15.12.2019, 30.12.2019 ja 14.01.2020,

§ 262lg 1 rikkumist.

Viidatud säte näeb ette väärteokaristuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seega tuleb kontrollida, kas I.T väärteoprotokollides kirjeldatud tegu vastab koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. 5.

§ 262lg 1 objektiivsed tunnused on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine.

Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed tunnused avalik koht ning käitumise üldnõuded sisustatakse korrakaitseseaduse (KorS) sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas. Samuti tuleb tuvastada, et selle teoga rikuti mõnda KorS § 55 või § 56 kirjeldatud avalikus kohas käitumise üldnõuet, antud kaasuses väärteoprotokollide kohaselt KorS § 56 lg 2 tulenevat käitumise üldnõuet. Riigikohtu praktikast (v.t 3-1-1-15-17 p. 21-24) tulenevalt on vaja tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid. Subjektiivsete tunnustena võib esineda kas ettevaatamatus või tahtlus süükoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.

1. 15.12.2019 (pühapäev) episoodis tõendavad tunnistaja J D kohtuistungil antud ütlused ning tunnistaja S S avaldatud ütlused, et 15.12.2019 varahommikul alates 04.30 kostus xxxx korterist valju ning tunnistajate und häirivat muusikat. Mõlemad tunnistajad kutsusid välja politsei. Tunnistaja M K (K) avaldatud ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 15.12.2019 aadressile xxxx tehtud väljakutsele. Ta jõudis k ohale kell 05.31 ning maja koridori sisenedes oli kuulda valju muusikat, mis tuli korterist nr xxxx. Korteri ukse avas I.T, kes ütles, et tal on sünnipäev. I.T lubas muusikat mitte enam valjuks panna, kuid ajal, mil politsei võttis 2 avaldust väljakutse tegijalt, pani ta uuesti muusika valjult mängima. Seepeale otsustasid politseiametnikud võtta korterist nr xxxx kaasa bassikõlari. 15.12.2019 vallasasja hoiule võtmise protokollist nähtubki, et I.T-lt võeti sel kuupäeval hoiule kõlar, mis tagastati talle 14.01.
2. Kohus leiab, et nende tõenditega on tuvastatud, et I.T 15.12.2019 ajavahemikul 04.30-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega ta häiris oluliselt majanaabrite S S ja J D rahu.
3. 30.12.2019 (esmaspäev) episoodis tõendavad tunnistaja J D kohtuistungil antud ütlused, et 30.12.2019 õhtusel ajal kostus xxxx korterist väga valju muusikat, mida oli kuulda korterist ja trepikojast. Tunnistaja kutsus politseipatrulli. Tunnistaja S V (V) ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 30.12.2019 aadressile xxxx tehtud väljakutsele. Kutse sisu oli öörahu rikkumine, kõva muusika. Kohale jõudis tunnistaja kell 23.
4. Teataja tegi fonoluku kaudu tunnistajale ukse lahti ja kui tunnistaja sisenes trepikotta, oli alt kuulda bassi. Oli kuulda kõva muusikat. Tunnistaja lülitas sisse vormikaamera ja koputas korteriuksele, sest uksekell ei töötanud. Lõpuks uks avati. Korteris kuulas I.T muusikat. I.T oli joobes, õllepurk käes. Tema elukaaslane ja väike laps olid voodis, hakkasid magama minema. Tunnistaja palus mitu korda, et I.T paneks muusika vaiksemaks, kuna see häirib naabreid ning oma pereliikmeid. Vestlus politseiametnike ja I.T vahel leidis aset 1 tund või 50 minutit, kuid ikka ei saadud kokkuleppele. Siis otsustasid politseiametnikud võta hoiule keskkonsooli, mille abil I.T kuulas muusikat. 31.12.2019 vallasasja hoiulevõtmise protokoll näitabki Logitec helisüsteemi kontrollpuldi hoiulevõtmist. Kontrollpult tagastati I.T-le 14.01.
5. DVD-plaadil olevast esimesest vormikaamera salvestusest ilmneb, et see käib 30.12.2019 episoodi kohta. Korteri nr xxxx ukse taha on kuulda muusika. Korteris sees on näha, et muusikat kuulab köögis I.T. Salvestis näitab, et I.T viidi politseijaoskonda. Muusika kuulamist kinnitavad ka I.T menetlusaluse isikuna 31.12.2019 kella 00.19 ajal Rahumäe tee 6/1, Tallinnas antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused. Neis I.T selgitas, et kuulas muusikat, naaber helistas ja keeras vaiksemaks. Kohus leiab, et nende tõenditega on tuvastatud, et I.T 30.12.2019 ajavahemikul 20.00-23.15 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega ta häiris oluliselt majanaabri J D rahu.
6. 14.01.2020 (teisipäev) episoodis tõendavad tunnistaja J D kohtuistungil antud ütlused , et 14.01.2020 varahommikul pani naaber muusika nii kõvasti mängima, et tunnistaja ärkas. Tunnistaja kutsus politseipatrulli. Tunnistaja M M (M) ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 14.01.2020 aadressile xxxx tehtud väljakutsele. Mindi sündmuskohale. Õues oli kuulda kõva muusikat, siseneti trepikotta. Tunnistaja tegi kindlaks, millisest korterist muusika tuleb. Koputati uksele, mille peale keerati lõpuks muusika vaiksemaks. Esialgu ust ei avatud. Korterist oli kuulda mehe ja naise vahelist sõnelemist. Lõpuks avas naisterahvas korteri ukse ja näitas, kus on müraallikas ehk mees. I.T oli alkoholi joobes. Otse ta politsei küsimustele ei vastanud. Politsei toimetas I.T Lääne-Harju politseijaoskonda. I.T sündmuskohal kinnipidamist näitab 14.01.2020 tema suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist tuleneb, et I.T oli 14.01.2020 muuhulgas tugev alkoholi lõhn suust. I.T viibimine pärast toimunut jaoskonnas ehk aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinnas, nähtub 14.01.2020 kiirabikaardilt. DVD-plaadil olevast teisest vormikaamera salvestusest ilmneb, et see käib 14.01.2020 episoodi kohta. Korteri nr xxxx ukse taha on kuulda muusika. Korteris sees on näha, et muusikat kuulab köögis I.T. I.T menetlusaluse isikuna 14.01.2020 kell 13.35 ülekuulamisel Rahumäe tee 6/1, Tallinnas ei soovinud ütlusi anda. Kohus leiab, et nende tõenditega on tuvastatud, et I.T 14.01.2020 ajavahemikul 04.40-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega ta häiris oluliselt majanaabri J D rahu.
7. Kohus leiab, et hilisõhtusel ja öisel ajal valju muusika pikka aega mängimine nii, et seda kuulevad majanaabrid, on kahtlemata käsitatav kestvalt teist isikut (majanaabreid) oluliselt häiriva müra tekitamisena KorS § 56 lg 2 mõttes. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et praegusel 3 juhul ei ole võimalik I.T-le inkrimineerida

§ 262lg 1 ettenähtud väärtegu.

Seda põhjusel, et

§ 262lg 1 koosseis eeldab käitumise üldnõuete rikkumist avalikus kohas.

Avalik koht on tunnus, mis tuleb obligatoorselt tuvastada. Avaliku koha mõiste avab KorS § 54, mille kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Praegusel juhul tekitas I.T kestvat valju ja teisi majaelanikke häirivat muusikat enda kasutatavas korteris. Korterit ei saa käsitada avaliku kohana, kuivõrd see ei ole koht, mida saaks kasutada määratlemata ring isikuid. Korterit saavad kasutada ainult selleks õigustatud isikud (korteriomanik või üüriline, nende lähedased ning nende kutsutud külalised). Korteri puhul on tegemist eravaldusega. Kohus märgib, et kohaks, kuhu heli I.T kasutatavast korterist kandus ja kus heli häiris teisi asjasse puutumatuid isikuid, oli teiste majanaabrite korterid ja koridor. Ka need kohad – naabrite korter ja koridor - ei ole avalikud kohad. Korterelamu koridor on tunnistaja J.D ja tunnistaja S V ütlustest nähtuvalt suletud fonolukuga. Järelikult ka kõnealune koridor ei ole ligipääsetav määratlemata ringile isikutele. Korterelamu koridori ja sealt edasi korteritesse pääsevad võõrad üksnes korteriomanike või korterikasutajate loal ning tegevuse läbi - fonolukku avades. Kohus möönab, et KorS § 56 lg 2 on säte, mis laiendab avalikus kohas käitumise üldreegleid mujale kui avalikku kohta. Selle sätte alusel lasub ka korteriomanikel ja -kasutajatel keeld oma eravalduses teha kestvat või korduvat teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Samas ei saa aga mööda vaadata

§ 2

lg 2, mille kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 262lg 1 näeb ette karistatava teona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise.

Kohus ei pea võimalikuks tõlgendada

§ 262

lg 1 märgitud avalikku kohta laiendavalt menetlusvälise isiku kahjuks ja lugeda koosseisuga hõlmatuks eravaldus. See oleks vastuolus eelviidatud

§ 2

lg 2, aga ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lg 1 tuleneva määratletusnõudega, mis muuhulgas nõuab, et tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, oleks seaduses selgelt määratletud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul KorS § 56 lg 2 tulenev keeld

§ 262lg 1 teok irjelduse ja sanktsiooniga katmata.

Selleks, et eravalduses käitumise üldreegleid oluliselt eirav isik vastutusele võtta, tuleks kohtu arvates muuta

§ 262

pealkirja ja sõnastust, lisades sättesse avaliku koha kõrvale ka muus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Xxxx korteriühistu liikmed või korteriomanikud saavad praegusel juhul panna oma õiguse rahule ja vaikusele maksma läbi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Tunnistaja J D ütlustest nähtub, et seda võimalust juba ka kasutatakse. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 2 kohus lõpetab väärteomenetluse I.T väärteoasjas

§ 262

lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kohtus tõendamist leidnud käitumise üldnõudete rikkumine I.T poolt ei toimunud avalikus kohas. 11. Väärteoasja toimikus on CD-plaat politsei vormikaamera salvestustega 30.12.2019 ja 14.01.2010 episoodide osas. Tegemist on objektiga, millele on talletatud väärteoasjas tõenduslik teave ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde VTMS § 2, § 108 p 7 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. / Katrin Mikenberg Kohtunik / Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.03.2020 kohtuotsus. 4