Obsah (7)

§ 75§ 200§ 64§ 65§ 871§ 74§ 3314

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtujurist Christina Jõesaar Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk -

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Talis Boldõrevit asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest.

1. Käitumiskontrolli rakendamiseks peab Talis Boldõrev ilmuma vangla kriminaalhooldusosakonna teavituse alusel kriminaalhooldusosakonda.
2. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 17.10.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7091 tunnistati Talis Boldõrev süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 8, § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12 2016.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusosa – 2 kuud ja 13 päeva – võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat 8 kuud ja 13 päeva. 17.03.2023 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid Talis Boldõrevi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Talis Boldõrev rääkis kohtuistungil, et pole taotlusega nõus. Süüdimõistetul on kavatsus Eestist lahkuda ja elama asuda xxx. Prokuröri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik ja võimalik, karistusjärgse käitumiskontrolli pikkus võiks olla 2 aastat, nagu vanglalgi ettepaneku tegi. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Talis Boldõrevi ja prokuröri, leiab, et T. Boldõrevi suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871

lg 1 punkti 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega karistusseadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. T. Boldõrevit on käesolevalt karistatud muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 200lg 2 p 4, 8) nelja aasta pikkuse vangistusega.

Kuritegude kogumi eest mõisteti isikule

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 13.12 2016.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusosa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 8 kuud ja 13 päeva. Seega on teda karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 871

lg 1 p-st 2 tulenevalt on nõutav, et isik on kandnud mõistetud vangistuse ära täies ulatuses. Kuna käitumiskontrolli kohaldatakse vabanemise järgselt ehk pärast vangistust, siis on ka see eeldus täidetud. Kohaldades karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871

lg 1 alusel vastavalt

§-le 75, siis tuleb hinnata ka sellest tulenevaid eeldusi. T. Boldõrev on varasemalt ennetähtaegse vabanemise menetluse raames avaldanud soovi minna vabanedes elama oma xxx juurde aadressile xxx. Paarisuhe on loodud kinnipidamisasutuses ja isikud varem koos elanud ei ole. Kriminaalhooldusametnik teostas 03.11.2022 antud aadressile kodukülastuse ning selgitas välja, et tegemist on 1-toalise keldrikorrusel asuva korraliku üürikorteriga, kus kinnipeetava xxx XXX elab üksi. Üürileping on kinnipeetava xxx nimel ning XXX kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et korteri omanik on teadlik sellest, et T. Boldõrev vabanedes korterisse elama asub. Hiljem on XXX andnud vanglale märku, et ei soovi T. Boldõreviga vabanedes koos elama asuda, kuid mõni päev hiljem andnud taas teada, et T. Boldõrevil siiski on koht olemas kuhu vabanedes elama asuda. T. Boldõrev 10.03.2023 vestlusel kinnitas, et vabanedes on tal elukoht olemas ka juhul, kui xxx ei ole head suhted, sest xxx pidavat T. Boldõrevi vajadusel toetama. Kinnipeetava poolt avaldati 10.05.2023 kohtuistungil, et tema ja XXX on otsustanud xxx ja kumbki on pöördunud iseseisvalt nõudega kohtu poole. Kohtu infosüsteem seda kinnitab. Seega ei saa kindel olla, et T.Boldõrev XXX poolt üüritud eluruumis elada saab või et XXX eluruumi kasutamist võimaldab. Kuna kinnipeetav ei ole avaldanud ühtki kindlat kontrollitud elukohta, tuleb kohtu hinnangul lähtuda

§ 871lg-st 21.

Eelnimetatud sätte kohaselt, kui isikul puudub

§ 75

lg 1 p 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada isikut teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule käesoleva seadustiku § 75 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Seega ei sõltu T.Boldõrev suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine formaalsete eelduste poolest sellest, kas tal on vanglast vabanemisel Eestis kindel elukoht olemas või mitte. Järgnevalt analüüsib kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu vaagides tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (

§ 871lg 1 p 3).

Kohtu arvates on ka see alus antud juhul täidetud. Tulenevalt Talis Boldõrev varasemast käitumisest esineb reaalne oht, et ta võib ka edaspidi kuritegusid toime panna. Selles osas jääb kohus ka samade seisukohtade juurde, mida viimati väljendas Tartu Maakohus oma 14.02.2023 määruses, millega jättis ta ennetähtaegselt vabastamata. Tartu Ringkonnakohus 13.03.2023 määruses väljendas maakohtuga analoogset seisukohta. Positiivne on süüdlase puhul küll see, et T. Boldõrev on osalenud vangistuse ajal rehabiliteerivates tegevustes, tal on olemas vabanemisjärgne töökoht ja lähedaste toetus. Vangistuse ajal on süüdimõistetu olnud majandustööga hõivatud erinevatel perioodidel ja 13.12.2021 – 04.10.2022 töötas soodustuse korras väljaspool vanglat asuvas OÜ-s M.. Hetkel on taas hõivatud vangla majandustöödega, sest paigutati 26.10.2022 tagasi vangla kinnisesse eluosakonda. Perioodil 27.06.2019 – 16.09.2019 läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. 11.10.2021 viis psühholoog kinnipeetavaga läbi struktureeritud vestlused „Eluviisitreeningu“ ja „Agressiivsuse asendamise treeningu“ teemadel. Tagasiside läbitud taasühiskonnastavatele tegevustele on olnud positiivne. Avavanglas viibides on kinnipeetav käinud lühiajalistel väljasõitudel oma xxx juures ning kinnises eluosakonnas viibides on toimunud lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised xxx, lisaks suhtleb igapäevaselt telefoni teel xxx. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine on tõenäoline tulenevalt isiku varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest. Kinnipeetav kannab küll esimest reaalset vangistust, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on koguni neli. Isik on pannud toime nii varavastaseid kui ka vägivaldseid kuritegusid. Viimased kuriteod olid röövimine kasutades vägivalda ja relvana kasutatavat eset, süstemaatiline vargus ja omastamine. Kuritegude ajendiks oli vangla hinnangul rahalise kasu saamine, impulsiivsus ja puudulikud probleemilahenduse oskused, samuti valikuline ühiskonnas kehtivate reeglite tunnistamine. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks, kuna varasemad kuriteod on kehalised väärkohtlemised ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine vägivallaga, kuid viimase kuriteo puhul kasutas röövimisel lisaks vägivallale relvana kasutatavat eset. Siit saab järeldada, et tema teod on muutunud ajas raskemaks ning mõistetud karistused ei ole käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Kinnipeetava elukäigust ilmneb, et vabaduses on ta järjepidevalt jätkanud kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega ja 18.12.2014 otsusega karistati Talis Boldõrevit vangistusega, mille kandmisest ta

§ 74alusel tingimisi täielikult vabastati.

Süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 13.12.2016 otsusega, liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 21.06.2017 määrusega pöörati osaliselt ärakandamata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele seoses üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisega ja käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. Seoses ÜKT tundide mittesooritamisega oli süüdimõistetu ka tagaotsitav. Peale selle pani süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel

1. aasta esimesel poolel toime uusi kuritegusid (rööv relva taolise esemega, avalik ja süstemaatilised vargused, omastamine), mille eest praegu karistust kannab. Kohtu hinnangul on ilmne, et ilma suunava toeta käitumiskontrolli näol, oleks pärast praeguse pikaajalise vangistuse ärakandmist vanglast vabanedes jätkuvalt kõrge risk, et isik võib oma varasema kriminaalse elustiili juurde naasta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuigi T. Boldõrev kandis 21.10.2021-26.10.2022 karistust Tartu Vangla avavanglas, paigutati ta seoses toimepandud süülise rikkumisega tagasi vangla kinnisesse osakonda. Käesolevalt on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik ei ole suuteline ka range järelevalve tingimustes reegleid järgima, vaid üritab reegleid painutada oma soovidele vastavaks. T. Boldõrevi käitumine annab alust arvata, et süüdimõistetu võib vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele jätkuvalt käituda ettearvamatult ja õigusvastaselt ning süüdimõistetu isikus ei ole karistuse kandmise ajal muutused veel kinnistunud. Vabaduses olles on T.Boldõrev töötanud, kuid kõik töötamised on jäänud lühiajalisteks. Kinnipeetav on tunnistanud, et tõmbas ühes töökohas töötamise ajal kanepit, mistõttu andis lahkumisavalduse, teiste töökohtade puhul on isiku sõnul töösuhe lõppenud motivatsiooni puudumise tõttu. Vangla andmetel ei olnud T. Boldõrevi majanduslik olukord enne vangistust hea. Seda kinnitab ka asjaolu, et Tartu Vangla 13.03.2023 K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata võlgnevusi summas 15874,47 eurot. Seega mõjutavad T. Boldõrevi majanduslikku toimetulekut vabaduses ka edaspidi suured rahalised nõuded. Ajal mil puudus sissetulek ja elamiseks oli vaja raha, hakkas varastama ja pani toime röövimisi. Saadud raha kulus nii pidutsemisele (Viru Vanglas on diagnoositud T.Boldõrevil sõltuvus narkootilistest ainetest) kui ka igapäevaelule. Seega on kindlal töökohal ja sissetulekul suur roll isiku edasisel majanduslikul hakkamasaamisel ning õigusvastaste tegude vältimisel
2. Vabanemisjärgseks töökohaks on T. Boldõrev varem märkinud M.OÜ, kus töötas ka avavanglas viibides. Ettevõtte esindaja on esitanud vanglale garantiikirja, mille kohaselt on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht lukksepana. Karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses ei ole isik vangla koostatud iseloomustuse kohaselt vabanemisjärgset töökohta enam välja toonud. 22.03.2023 on aga kohtule edastatud ettevõtte C. OY garantiikiri, mille kohaselt garanteerib ettevõte T. Boldõrevile töö müügiesindajana. Küll aga ei ole garantiikirjas märgitud, kas isik saab hakata töötama Eestis või Soomes. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, töösuhted on olnud vabaduses lühiajalised ning toimetulekut mõjutavad suured võlgnevused, siis saab karistusjärgne käitumiskontroll toetada ja motiveerida isikut asuma tööle ja säilitama püsivat töökohta ja sissetulekut, mis selgelt aitab vähendada ka uute kuritegude toimepanemise riski. T. Boldõrevi jätkuvale ohtlikkusele viitab kinnipidamisasutuse poolt isiku käitumise ja hoiakute kohta märgitu. Kinnipeetav on põhjendanud oma kriminaalset käitumist sellega, et viibis erikoolis ja sattus halba seltskonda, mistõttu hakkaski kuritegusid sooritama. Ei võta oma käitumise eest täielikku vastutust. Vägivallakuritegude puhul on väitnud, et ei löönud kedagi ilma asjata ning isikud olid selle oma käitumisega ära teeninud. Selgitanud on ka, et enda ära elatamiseks pidi panema toime kuriteod. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista enda süüd röövimistes. Kui isik ei ole ka pärast pikka vangistust mõistnud oma süüd toimepandud kuritegudes ega tunnista, et tal oleks olnud ka alternatiivseid seaduskuulekaid käitumisvõimalusi, saab sellest järeldada vaid seda, et vangistuse ajal ei ole kuriteoriskid veel piisavalt maandatud. Kokkuvõttes ei anna eelkirjeldatu alust eeldada, et vangistus on toonud isikus kaasa niivõrd suured muutused paremuse suunas, et T. Boldõrevi poolt uute kuritegude toimepanemise riski saaks hinnata madalaks. Kohus on seisukohal, et selliselt iseloomustatud kurjategija puhul eksisteerib jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, mis ei ole käesolevaks hetkeks piisavalt maandatud. 1 Kiiduväärt on, et avavanglas viibimise ajal läbis isik autokoolis B-kategooria mootorsõidukijuhi kursused ning Töötukassa vahendusel rahvusvahelise tõstukijuhi kahepäevase koolituse. Lisaks on T. Boldõrev 21.02.2023 seisuga määratud õppima üldehitaja baaskoolitusel, milleks on olnud motiveeritud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtu hinnangul võrrelda a) olukorda, kus T. Boldõrev vabaneb vangistusest käitumiskontrolli alla ja b) olukorda, kus ta vabaneb vangistusest ilma käitumiskontrollita. On selge, et T. Boldõrevile käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem kui vabanemisel ilma käitumiskontrollita. Riik hoiab süüdimõistetul silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise jne kaudu, alkoholi tarvitamise keelamise jms teel). Seega karistusjärgne käitumiskontroll pakub pikaajalisele vangistatule vabanemisel paremaid võimalusi sotsiaalseks kohanemiseks ning on täiesti selge, et kinnipeetav tulenevalt tema iseloomustusest sellist tugisüsteemi ja kontrolli vajab. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et T. Boldõrevile on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Käitumiskontrolli kohaldab kohus T. Boldõrevi suhtes 1 aastaks, võttes arvesse kinnipeetava isikut ning retsidiivsusohu taset, mis on kõrge. Käitumiskontrolli ajaks on põhjendatud määrata süüdimõistetule kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Seadus ei sätesta seda, millal hakkab karistusjärgne käitumiskontroll kehtima. KrMS § 410 lg 1 tulenev üldreegel kriminaalmenetluses on, et kohtu otsustused hakkavad kehtima alles siis, kui kohtulahend jõustub. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas erandit ei ole. Seetõttu saab see hakata kõige varem kehtima seda kontrolli ette nägeva määruse jõustumise hetkest ehk momendist, mil seda lahendit ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (KrMS § 408 lg 1). Siiski võib kontroll alata ka hiljem. See on vajalik siis, kui süüdimõistetu on lahendi jõustumise hetkel veel vanglas. Vastasel korral asetaks riik inimesele muu hulgas selliseid kohustusi, mida tal pole võimalik täita. Kohus selgitab viimaks, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule (

§ 871

lg 4).

§ 3314

aga sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik