2-22-8409/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8409 Tsiviilasi L V hagi R H vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1890 eurot Hageja L V, isikukood XXX, elukoht XXX; Hageja seaduslik esindaja E V, isikukood XXX, elukoht XXX; Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, e-post andrus@hugo.legal; Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja R H, isikukood XXX, elukoht XXX; Kostja lepinguline esindaja Päivi Margna, e-post paivi.margna@lmp.ee. Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2023 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada osaliselt L V hagi R H vastu elatise nõudes.
4. Välja mõista kostjalt R H hageja L V kasuks igakuine elatis summas 165 eurot alates 03.06.2022 kuni hageja L Vu täisealiseks saamiseni xxx.
5. Jooksev elatis tuleb maksta R Hul iga kalendrikuu eest ette, so. iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval E Vi (V) arvelduskontole nr EExxxx, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 1
6. Võtta vastu L Vu hagist osaline loobumine R Hu vastu elatise nõudes igakuiselt summas 45 eurot elatise nõudes perioodil 03.06.2022 kuni hageja L Vu täisealiseks saamiseni xxx.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja kanda jäävad kostja menetluskulud summas 3379,20 eurot.
8. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
9. 03.06.2022 esitas hageja L V Pärnu Maakohtule hagi kostja R Hu vastu igakuise elatise nõudes. Hageja palus välja mõista elatise alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni xxx igakuiselt summas 210 eurot. Kohus võttis hagiavalduse 09.06.2022 määrusega menetlusse. Kohtuistungil 06.03.2023 vähendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatise alates 03.06.2022 igakuiselt 165 eurot kuus.
10. Hagiavalduse kohaselt on hageja L V E Vi ja kostja R H ühine alaealine laps, mida tõendab hageja sünni tõend ja nimevahetuse tõend (hagiavalduse lisad 1-2) ning kostja ei täida hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja on püüdnud kostjale ülalpidamise kohustust lapse vajaduste rahuldamiseks selgitada ja lahendada asja kohtuväliselt, kuid kostja ei tasu hagejale elatist vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja eluasemekulud 250 eurot kuus. Toidule kulub 120 eurot. Kulud tervishoiule on 25 eurot ja hügieenitarvetele 20 eurot. Koolikohustuse täitmiseks ja huvitegevuseks kulud on kokku 80 eurot. Riietele ja jalanõudele kulub 50 eurot. Vabaaja kulud on 20 eurot. Kodukeemiale on kulud 3 eurot ja kodutehnikale samuti 3 eurot ning muud kulud, milleks on eelkõige transpordikulud 25 eurot kuus.
11. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
12. Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu. Kostja ei ole hageja isa perekonnaseaduse (PKS) mõttes ning see asjaolu oli kostja seisukohalt hageja seaduslikult esindajale E Vile teada juba hageja sünnil. Hageja sünnitunnistusele on kostja isana kantud ekslikult ja pettuse teel ning sellest ei teki põlvnemist. 11.02.2016 tegi kostja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA testi, et kindlaks määrata hageja põlvnemine kostjast. Testi tulemuse kohaselt ei ole R H L Vu bioloogiline isa. Kuna hageja seaduslikule esindajale oli eelnimetatud asjaolu teada, on kostja hinnangul hagi esitamine kostja vastu hea usu põhimõttega vastuolus. 05.09.2022 seisukohas kostja lisas, et hageja seaduslik esindaja on hageja nimel kostja vastu elatise nõude esitanud ka varem, 12.11.2015, kui tsiviilasi lõpetati hagi läbi vaatamata jätmisega, kuna hageja seaduslik esindaja võttis hagi tagasi põhjendusega, et kostja ei ole 2 hageja isa. Seega teadis hageja seaduslik esindaja enne eelnimetatud kuupäeva ja ka enne DNA ekspertiisi uuringut, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Vaatamata eelnevale ja DNA uuringu tulemusele, esitas hageja seaduslik esindaja hageja nimel taaskord elatise hagi kostja vastu. Hageja seadusliku esindaja käitumine on kostja seisukohalt pahauskne, kuna hageja seaduslikul esindajal on võimalik esitada elatise hagi hageja tegeliku, bioloogilise isa vastu. Kostja märgib seisukohas, et ei ole hagejat kasvatanud sisuliselt alates hageja sünnist, kuni kinnituse saamiseni, et kostja ei ole lapse isa. Kostja abistas hageja seaduslikku esindajat ja nõustus enda nime kandmisega sünnitunnistusele, kuna kostjal puudus siis alus hageja seaduslikus esindajas kahelda. Kostja on esitanud
13. aastal kohtusse hagi isaduse vaidlustamiseks, kuid hagi jäeti käiguta ning kostjal ei olnud tol ajal rahalist võimekust täiendava riigilõivu tasumiseks ega juriidilise abi palkamiseks. Kostja on seisukohal, et perekonnaseisukanne hageja rahvastikuregistris on ekslik ning see ei tekita põlvnemist. Hageja kulutused hagiavalduses on kostja arvates ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele, mistõttu kostja vaidleb nendele vastu.
14. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
15. Esmalt võtab kohus vastu osalise hagist loobumise. Hageja loobus elatise nõudest alates hagi esitamisest igakuiselt summas 45 eurot /dtl 117-118/. TsMS § 430 lg 1 ja 2 alusel võtab kohus hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas menetluse. Seega on kohtu menetluses hageja nõue kostja vastu elatise nõudes summas 165 eurot alates 03.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
16. Hageja nõue on kvalifitseeritav perekonnaseaduse (PKS) §-de 96, 97 punktist 1 ja tuleneva nõudena, so. ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
17. Hageja L V on sündinud xxx. Hageja ema on E V ja isa R H. Hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.
18. Kostja on vaidlustanud hageja nõude, kuna kostja ei ole hageja bioloogiline isa ja kostja ei ole kohustatud isikuks PKS § 96 lg 1 mõttes. Kostja on kohtule esitanud tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 02.03.2016 väljastatud DNA uuringuakti nr 16T-GL0012, mille kohaselt kostja R H ei saa uuringu tulemusena olla L Vu bioloogiline isa /dtl 32-33/. Kostja on kohtule avaldanud, et rahvastikuregistri kanne, kus kostja on märgitud hageja isana, oli hageja seadusliku esindaja poolt tahtlik kostja eksitusse viimine. Ekslikud rahvastikuregistri kanded ei tekita ega lõpeta põlvnemissuhet /dtl 61, 96, 102/. Kostja tugineb Riigikohtu lahendile nr 2-191719 punktidele 14-
19. Hageja kostja väitega ei nõustu, selgitades, et kostja on isaduse omaks võtnud PKS § 84 lg 1 p 2 tähenduses, mistõttu on kostja kantud rahvastikuregistrisse hageja isana, kostja ei ole DNA uuringu tulemuste järel isadust vaidlustanud PKS § 93 lg 1 kohaselt (sh vaidlustamise tähtaeg on möödunud) ning sellest tulenevalt on kostjal seadusest tulenevad vanema õigused ja kohustused, sh PKS § 96 järgi ülalpidamiskohustus /dtl 48/. Hageja viitab 16.01.2023 seisukohas perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 punktile 5, mille kohaselt eeldatakse, et rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on õiged ning §-le 11 ja 13, mis käsitlevad rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmete muutmise ja parandamise põhimõtteid /dtl 91/. Hageja selgitas 06.03.2023 kohtuistungil, et hageja seadusliku esindaja tegelik esimene teadmine, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, tuli
20. aastal läbi viidud DNA ekspertiisiga 3 ning hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid koos enne hageja sündi
21. aastast. Lapse sündides oldi perena koos. Hageja ei nõustu, et kostja võttis isaduse omaks pettuse või kelmusega, kostja ei ole ka sellekohaseid tõendeid esitanud /dtl 111/. Riigikohus on lahendis 2-19-1719 (punktid 14 ja 15) selgitanud, et põlvnemine on perekonnaõiguslik õigussuhe, mille tekkimine ega lõppemine ei ole seotud rahvastikuregistri kandega, viimasel on üksnes tõenduslik tähendus. Suguluse aluseks oleks põlvnemine tekib põlvnemise kindlakstegemisega mõnel seaduses lubatud viisil, sh molekulaargeneetilise uuringuga tuvastatud põlvnemine on väljaspool seaduses sätestatud korda põlvnemise tuvastamise viis, millest õiguslikult põlvnemissuhet ei teki.
22. Kohus leiab, et poolte avaldatust lähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et kostja R H on isaduse omaks võtnud PKS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Seega tuleneb hageja sünniaktile märgitud kanne R Hu isaduse osas seadusest. Pooled vaidlevad rahvastikuregistri kande õigsuse üle. Kostja väidab, et tulenevalt E Vi tegevusest on kostja isaduse omaks võtnud pettuse teel. Hageja vaidleb väitele vastu ja avaldab, et kostja poolt isaduse omavõtmise ajal E V ja kostja ei teadnud, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, teada saadi sellest hiljem testiga /dtl 78/. Seega on poolte väited isaduse omaksvõtu osas vastanduvad. Kostja on jätnud tõendamata oma tõendamiskoormuse vastavalt TsMS § 5 lg-le 2, et isaduse omaksvõtt on toimunud pettuse teel või kelmuse eesmärgil. Kohus leiab, et kostja poolt isaduse omaksvõtt seaduses sätestatu kohaselt, ei anna põhjust rahvastikuregistri kannet isaduse osas ebaõigeks kandeks pidada.
23. Kostja R H on vaidlustanud hageja nõude, kuna see on hea usu põhimõttega vastuolus TsÜS § 138 ja VÕS § 6 kohaselt, sest E Vile on teada, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, kuid E V on sellegipoolest teadlikult ja kostjale kahju tekitamise eesmärgil esitanud elatise hagi isiku vastu, kes ei ole kohustatud isikuks. Kohtule on esitatud tõendid, millele kostja tugineb oma väidetes, et hageja seaduslik esindaja on olnud teadlik, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa. Nimetatud tõenditeks on punktis
24. nimetatud DNA uuring, mis väljastati 02.03.2016 /dtl 32-33/, 20.01.2016 kohtumäärus tsiviilasjas 2-1517101 hagi läbi vaatamata jätmise kohta, kuna hageja seaduslik esindaja võttis kohtule esitatud elatise hagi tagasi põhjendusega, et R H ei ole hageja isa /dtl 63-64/, E Vi 12.09.2013 avaldus kohtule L Vu (avaldusel perekonnanimeks H) osas ainuhooldusõiguse määramiseks E Vile /dtl 66/, 12.11.2013 kohtuistungi protokoll tsiviilasjas 2-13-42356, mille kohaselt kostja väitel pooled olid siis teadlikud, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa /dtl 98-99/. Hageja on seisukohal, et teadmine DNA uuringuaktist ei muuda hageja nõuet pahauskseks, kuna kostja on isaduse omaks võtnud ja kostja ei ole isadust vaidlustanud. Hageja esitas 04.01.2023 kohtuistungil tõendina 10.04.2018 määruse, millest nähtub, et R H on 02.04.2018 kohtusse esitanud avalduse isaduse vaidlustamise nõudes, kuid 10.04.2018 on R H esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks /dtl 86-87/. Hageja on õiguslikult kostja laps /dtl 90-91/. 04.01.2023 kohtuistungil avaldas E V, et tsiviilasjas 2-15-17101 võttis ta hageja nimel elatise hagi tagasi enda teadmatusest ja vihahoos. Hageja seaduslik esindaja lähtub lapse huvidest ja varem ta ei teadnud, kuidas neid asju ajada. Kostja isaduse osas avaldas E V, et ta sai isadustestiga teada, et R H ei ole hageja bioloogiline isa. Sisimas E V enda sõnul kahtlustas ja oli kahevahel, kuid ei teadnud, et R H ei ole hageja isa. Kes lapse bioloogiline isa on, E V ei tea /dtl 73, 78, 80-81/. 06.03.2023 kohtuistungil avaldas hageja vastuse kostja esitatud tõendi kohta (so. 12.11.2013 4 istungi protokoll), et E V esitas avalduse ainuhooldusõiguse temale määramiseks sellepärast, et kostjaga enam koos perena ei elatud, kostja last ei toetanud, elatist ei tasunud ja kostja ei andnud nõusolekuid /dtl 111-112/.
25. Kohus leiab, kostja vastuväited, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Käesolevalt punktis
26. nimetatud tõendite ja seisukohtade põhjal nähtub, et E V ja R H on mõlemad hageja isaduse osas kahtlusi väljendanud, oma väidetest tulenevalt enne lapse sündi ja lapse sünnist alates. Kohus on seisukohal, et vanemate kahtluste tõttu isaduse osas, ei saa lugeda hageja seadusliku esindaja poolt hageja huvide eest (sh ülalpidamine) seismist pahatahtlikuks käitumiseks. E V on tõenditest nähtuvalt korduvalt avaldanud ja ka käesolevas menetluses kohtule, et tegelik teadmine sellest, et R H ei ole L Vu bioloogiline isa, tekkis DNA uuringuakti tulemustest /dtl 78/. Kohtu jaoks on eelnimetatud seisukoht mõlema poole teadmise osas eluliselt usutav ja veenev. Kostja heidab hageja seaduslikule esindajale ette kahtlusi (kostja seisukohalt kindlat teadmist, mis on käesolevas menetluses tõendamata asjaolu) hageja bioloogilise isa isiku osas. Käesolevas menetluses on kostja avaldanud ka enda kahtlusi, mis tekkisid varsti pärast lapse sündi. Kostja poolt esitatud tõendist, milleks on protokoll tsiviilasjas 2-13-42356 ja kostja kinnitus kohtule 04.01.2023 kohtuistungil, nähtub, et kostja sai tegelikult aru, et ei ole hageja isa DNA uuringuakti tulemustest, kuna see oli siis selgelt kirjas /dtl 98/. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on mõlemad avaldanud, et kummagi jaoks kindel teadmine hageja bioloogilise isa osas tekkis DNA uuringuakti tulemusest. Seetõttu leiab kohus, et kummalegi vanemale ei saa käesolevas menetluses avaldatu põhjal ette heita kindla teadmise puudumist enne uuringuakti tulemuste selgumist. Pärast teadmist, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, ei ole kostja vaidlustanud isadust. Seega on R H isaduse omaks võtnud seaduses sätestatud viisil, mis nähtub ka hageja L Vu sünniaktist.
27. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi alaealisele lapsele elatise väljamõistmiseks ei ole käesoleval juhul hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja on hea usu põhimõtte vastuolu osas viidanud kirjalikes seisukohtades erinevatele Riigikohtu lahenditele, kuid kohtu hinnangul viidatud lahendid käesolevas vaidluses kostja seisukohta ei kinnita. Viidatud lahenditest nähtub, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi pooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Hageja seaduslik esindaja on hageja nimel esitanud kostja vastu ülalpidamise nõude ning kostja on PKS § 96 kohaselt kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Asjaolu, et kostja ei ole molekulaargeneetilise testi tulemuse kohaselt hageja eostanud, ei muuda põlvnemissuhet, mille õiguslik tähendus tuleneb sellest, et kostja on isaduse omaks võtnud, pärast uuringu tulemust isaduse vaidlustamata jätnud ning praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja seaduslik esindaja hagejale elatise väljamõistmise hagiga oma õigusi kuritarvitaks, kui õiguslikult saab eeldada, et kostja on aktsepteerinud isaduse omaksvõttu. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et vähem kui kuu enne molekulaargeneetilise testi sooritamist hageja elatise hagi kohtust tagasi võttis /dtl 63-64/. Hagi tagasivõtmine on TsMS § 424 lg-st 1 tulenevalt hageja õigus. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja esitas elatise nõude kostja vastu pärast molekulaargeneetilise testi tulemuste vastust ja pärast isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, ei anna alust asuda seisukohale, nõue on esitatud pahausklikult ning eesmärgiga kostjale kahju tekitada. Hageja ei ole nõudnud kostjalt elatist tagasiulatuvalt. Hagis ja ka 5 06.03.2023 vähendatud elatise nõue on igakuiselt madalamas määras kui seaduses sätestatud elatise miinimum.
28. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuiselt summas 165 eurot alates 03.06.
29. Pooltel ei ole vaidlust igakuise elatise suuruse osas summas 165 eurot /dtl 117-118/. Hageja nõuab kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas 165 eurot alates hagi esitamisest, so. alates 03.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so. xxx. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja E Vi arveldusarvele nr EExxxx iga kuu eest ette ehk järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
30. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatist 210 eurot kuus. Seega on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 1890 eurot.
31. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda, kuna hagi on rahuldatud osaliselt ning hageja on osaliselt hagist loobunud. Tsiviilasja materjalide kohaselt hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja kanda jäävad menetluskulud summas 3379,
32. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6