Obsah (5)

§ 204§ 123§ 133§ 29§ 30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Kaebuse lahendamine istungimenetlu

) § 132 p-st 2, §-st 133, §-st 134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P 08.03.2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,015601 osaliselt, s.o Serhiy Zymakilt kõne all oleva väärteootsusega välja mõistetud menetluskulude s.o ekspertiisikulude summas 413.- (nelisada kolmteist) eurot välja mõistmise ja põhikaristuse täitmise osas.
2. Teha põhikaristuse täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 223 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut s.o summas 300.- (kolmsada) eurot tuleb Serhiy Zymakil tasuda kassatsioonitähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud Rahandusministeeriumi arveldusarve(te)le, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Tühistada Serhiy Zymakilt menetluskuluna ekspertiisikulu summas 413.(nelisada kolmteist) eurot välja mõistmine, jättes väärteomenetluses nr 2302,21,015601 tekkinud menetluskulu summas 413.- (nelisada kolmteist) eurot riigi kanda.
2. Rahuldada Serhiy Zymak Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 22.03.2022.a esitatud kaebus osaliselt.
3. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja Serhiy Zymak ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni teatise saamisel on põhistusi sisaldav kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
4. märtsil 2023.a. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates põhistusi sisaldava otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P 08.03.2023.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,21,015601 karistati menetlusalust isikut Serhiy Zymak’i LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot, samuti mõisteti temalt välja menetluskulud – ekspertiisikulu summas 413.- eurot riigi tuludesse. Märgitud väärteootsuse kohaselt Serhiy Zymak 30.10.2021.a kella 13:40 ajal Hüübi tn 42 juures, Kristiine linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõites piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, möödudes pargitud sõidukist Opel reg. märgiga xxx ei hoidnud piisavat külgvahet, mille tõttu sõitis sellele pihta. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V L, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja vaatlusprotokollidega. Menetlusalusele isikule heidetakse ette LS § -de 16 lg 1; § 46 lg 3 nõuete rikkumist ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist (kohtutoimik tl 3-4, 13-14, originaaltoimik tl 57-58). Kaebuse sisu ja asjaolud: 22.03.2022.a esitas menetlusalune isik Serhiy Zymak Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises palus 08.03.2022.a. otsus väärteoasjas nr 2302,21,015601 täielikult tühistada. Kohtule esitatud kaebuses selle esitaja märgib, et esitatud kaebusega vaidlustatakse eelnimetatud otsus tervikuna. Serhiy Zymak annab kohtule teada, et tema registreeris juhtumi Politsei – ja Piirivalveameti telefoni teel, lisab ta kaebuse juurde sellekohase telefoni kõne väljatrüki. Kinnitab ta seda, et tal ei olnud võimalust auto omanikuga kohe ühendust võtta, politsei ei andnud talle ka omaniku telefoni numbrit. Automaniku leidis ta ise hiljem õhtul üles. Politsei ei andnud samuti ka viimasele tema kontakti. Serhiy Zymak kinnitab, et tema teavitas auto omaniku naabrile avariist ja ta ei teadnud ka, kelle auto see oli. Politseid ta kohale ei kutsunud, samuti ei teinud seda auto omanik. Mingit vaidlust neil omavahel ei tekkinud, kõik avariiga seotud küsimused lahendasidki nad korralikult ise. Auto omanikku polnud tal mõtet oodata, kuna auto seisis erasektoris, ridaelamute vahel ei olnud tal teada, millal omanik välja tuleb. 2 Serhiy Zymak selgitab kohtule esitatud kaebuses, et väärteomenetlus alustati autoomaniku naabrite politseisse pöördumise alusel, kes arvasid, et ta on sündmuskohalt lahkunud. Naabrite kõne politseisse oli kell 13:40, kell 13:41 oli ta sündmuskohal ja pildistas auto kahjustusi, kell 13:43 helistas ta ise politseisse ja teatas juhtunust, samuti helistas ta kindlustusfirmasse, kus selgitas ta juhtunu olukorda. Serhiy Zymak usub, et tema käitus vastavalt seadusele ja ei rikkunud midagi (kohtutoimik tl 1-12). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas: Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluse korras sisuliselt 20.06.2022, 20.09.2022.a, 21.10.2022.a, 13.12.2022.a ja 16.01.2023.a toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 24-37, 44-46, 61-62, 77-82, 88-90, 91). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 20.06.2022.a. toimunud kohtuistungil Serhiy Zymak jäi täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kohtutoimik 34 pöördel) andes selgitusi selle kohta, et tema helistas sel päeval mitmel korral politseile numbril 6123000 ning andis viimastele igast oma toimingust teada ja politsei ütles talle, et kõik on tema poolt õigesti tehtud. Alguses prooviti teda trahvida selle eest, et ta on sündmuskohalt põgenenud. Serhiy Zymak kinnitas kohtus, et ta ise registreeris ja allkirjastas kindlustusjuhtumi, politsei teda ei aidanud. Kohtuvälise menetelja esitatud küsimustele selgitas Serhiy Zymak, et tema sõitis Hüübi tn seetõttu, et elab seal, tuli ta parasjagu garaažist välja ja tal oli vaja Maardusse sõita. Seal oli piirdeaed ja seal jooksid lapsed, ta püüdis tähelepanelikult sõita, aga kuna seal oli väga kitsas, autod ei olnud korrektselt pargitud, siis ta ei mäleta, kuhu ta sel hetkel vaatas, ilmselt piirdeaia poole ja ta kuulis raginat ja vajutas järsult pidurile. Ta tuli autost välja ja nägi, et tema ees seisis Opel, mis oli saanud kõva löögi. Sellest hoovist, kust jooksevad tavaliselt välja lapsed, tuli välja ka üks naine. Ta küsis viimase tema käest, et kas te tunneb selle sõiduki omanikku. Naine ütles, et ta ei tunne, aga teab, et elab kuskil sealkandis. Kuna see naine rääkis eesti keeles, seetõttu ei saanud ta temaga kuigi pikalt rääkida. Ta läks selles suunas, kuhu naine talle näitas, andis uksekella. Keegi ust ei avanud. Ta tuli tagasi, tegi fotod ja helistas politseisse, pildistas Opelit. Politseist öeldi talle, et ta võib ära sõita. Kui ma hakkas ära sõitma, helistas talle politsei tagasi ja talle öeldi, et ta jääks ikkagi kohapeale ja ta tuli tagasi. Saabus politsei, registreeris kogu olukorra. Ta küsis viimaste käest, et mida ta peab tegema. Ta palusin sõidukiomaniku telefoninumbrit, nad ei andnud talle seda. Ta palus, et nad registreeriksid selle sündmuse ja kui sõidukiomanik välja ilmub, võtaks temaga ühendust. Politseile ütles ta, et on olukord, milles ta ei kinnita oma süüd, kuna ta kuulis raginat ja vajutas järsult pidurit. Serhiy Zymak kinnitas kohtus, et tema sõidukil polnud mitte ühtegi isegi kõige väiksemat kriimustust. Ta ütles viimastele, et tal oleks vaja sõiduki omanikku, et temaga selgitada seda juhtumit. Serhiy Zymak kinnitas kohtus, et tema süüd 100% ei olnud, kui siis 50/
5. Serhiy Zymak märkis kohtus, et tema ei saa süüd omaks võtta, kui ta ei ole kindel selles, et kas seda sõidukit oli vigastatud enne teda, seda märkis ta ka oma avalduses. Ta kahtlustab, et see sõiduk võis löögi saada veel enne tema sõitmist. Serhiy Zymak kinnitas kohtus, et ta võis tekitada autole mingi kahju teist korda. Tal oli vaja sõidukiomaniku kinnitust selle kohta, et sõiduk oli ilma vigastusteta siis, kui ta selle sinna parkis, kuna ei tema ega politsei ei näinud sellel sõidukil mingeid ilmseid avariitunnuseid. Peale seda, kui ta võttis ühendust sõidukiomanikuga, siis viimane kinnitas talle, et sõiduk oli terve. Tema - Serhiy Zymak kutsus välja eksperdi, kelle nimi on P Opeli keskusest, Sõpruse pst-lt, aadressi täpselt ta ei mäleta, aga viimane tuli kohapeale, registreeris selle sündmuse ja vaatas, kuidas see võis juhtuda. Ekspert selgitas talle, et kui ta kuulis raksatust ja, kui ta vajutas järsult pidurit, siis sõiduk võis rattast eemale põrkuda. Kuna tema sõiduk on raske ja teine sõiduk kerge, siis tema - Serhiy Zymak pidurdamisel võis seda lööki mitte tunda. Pärast seda, kui ekspert ja sõidukiomanik talle kinnitasid seda, siis ta allkirjastas kokkuleppe ja vormistas kindlustusjuhtumi. 3 Kaebuse esitaja Serhiy Zymak kinnitas kohtus, et temale ei olnud teiste autoomanikuga omavahel mingit vaidlust ja kui poolte vahel pole vaidlust, siis politsei ei saa teha mingit otsust. Kui üks pooltest poleks olnud nõus, et oleks olnud vaidlus ja selle alusel oleks politsei teinud otsuse. Serhiy Zymak märkis, et ta ei tahtnud 100%-liselt nõustuda oma süüga seni, kuni ta polnud veendunud, et omanik oli parkinud oma sõiduki sinna ilma vigastusteta (kohtutoimik tl 34 pöördel kuni 37).. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 16.01.2023.a. toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Serhiy Zymak märiks, et tema sooviks, et talle määratud rahatrahv täies ulatuses tühistataks (kohtutoimik tl 89 – 89 pöördel). Kohtuvälise menetleja ametnik J P asus kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et Serhiy Zymak on toime pannud temale etteheidetud väärteo. Pealiskaudsest uurimisest rääkida ei saa, Sündmus algas sellest, et kaebaja sõitis oma suure sõiduautoga puruks väikese Opeli. Kuidas kaebaja ei saanud aru, et ta teisele autole otsa sõitis, jäi kohtuvälisele menetljale arusaamatuks. Vaadates väärteoasjas kogutud fotosid on ilmselge, et vigastused on tekitatud kaebaja autoga. Sellel hetkel oleks asi võinud lõppeda, kui kaebaja ise oleks helistanud politseisse ja oma süüd tunnistanud, kuna läbi menetluse kaebaja oma süüd tunnistanud ei ole, siis ei jäänud politseil muud üle, kui asja uurida. 30.10.2021.a on kaebaja kinnitanud, et tema ei pea ennast süüdlaseks, politsei peabki välja selgitama, et need tõendid, mis viitavad Serhiy Zymaki süüle, on olemas või ei ole. Sellest tulenevalt määratigi asjas liiklustehniline ekspertiis. Toimik saadeti Eesti kohtuekspertiisi instituuti ja ekspert andis vastuse, et Serhiy Zymak on sellele Opelile otsa sõitnud, see tähendab seda, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud. Kohtuväline menetleja pidi otsustama, et kuidas Serhiy Zymaki teole reageerida, milline karistus määrata. Liiklusseadus § 223 lg 1, näeb ette, et karistuse liiklusõnnetuse põhjustamise eest siis on seadusandja on maksimaalse karistusena ettenähtud rahatrahv 1200 eurot, juhtimisõiguse äravõtmine või siis arest. Otsuse tegija ongi leidnud, et kõige mõistlikum on Serhiy Zymaki karistada rahatrahviga sanktsiooni alumises kolmandikus. See rahatrahv on täiesti põhjendatud suuruses. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul puudub otsuse tühistamiseks või karistuse vähendamiseks alus. Läbivalt on Serhiy Zymak oma süüd eitanud ja asjas ei ole ka mitte ühtegi süüd kergendavat asjaolu. Märgitust tulenevalt palus kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata (kohtutoimik tl 89 pöördel). Kaebuse esitaja repliigi korras märkis, et tema ei pidanudki politseiga nõustuma, ta tahis selgust saada. Serhiy Zymak kinnitas, et ta ei eitagi avarii toimumist, kuid ta oli vastu võtta kogu avarii enda peale, ta ei ole midagi rikkunud, ta teavitas juhtunust politseid ja tema käitumine on olnud õiguspärane (kohtutoimik tl 90). Kohtuvälise menetleja esindaja J P märkis repliigi korras, et tema nõustub sellega, et menetlusalune isik ei peagi oma süüga nõus olema, aga kui viimane süüga ei nõutu, siis päädibki asja lahendamine menetlusega. Kui menetlust alustataks, peab see jõudma mingi lahendini (kohtutoimik tl 90). Kaebemenetluse käigus uuriti järgmisi dokumentaalseid, k.a digitaalseid ja menetluslikke tõendeid: • • • • Serhiy Zymak Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitatud kaebust ja selle juurde lisatud dokumentaalseid tõendeid (kohtutoimik tl 1-2, 5-9, 11-12); Eesti keelset tõlget Serhiy Zymak seletusest vaidlustatud ja toimunud liiklusõnnetuse asjaolude osas (kohtutoimik tl 23, 27, originaaltoimik tl 49-50); Eesti keelset tõlget R Z (teises liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omaniku) seletusest selle kohta, et temal ei ole liiklusõnnetuses põhjustaja vastu mingit pretensiooni kuna asi lahendati kindlustusfirma kaudu (kohtutoimik tl 25, 27, originaaltoimik tl 48); Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.09.2022.a. Politsei – ja Piirivalveameti põhja prefektuurile ja 23.09.2022.a. tehtud järelpäringuid Serhiy Zymak poolt politseile ja 4 • • • • • • • • • • • • Häirekeskusele tehtud kõnede osas 31.10.2021.a ja 01.11.2021.a. telefoni numbritele 112 ja 612 3000 (kohtutoimik tl 49-50, 51-52); Häirekeskuse 26.09.2022.a edastatud vastust kohtu teabenõudele ja Häirekeskuse väljastatud kõnesalvestusi (kohtutoimik tl 53-57, 61-62); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vastust järelepärimisele (kohtutoimik tl 59-60). Serhiy Zymak esitatud taotlust kuulata tunnistajana üle isik, kes 31.10.2021.a peale tema veel helistas politseisse (kohtutoimik tl 69-70); Serhiy Zymak kohtule esitatud P P ja A A AS M M ja Serhiy Zymak kirjavahetusest 2 pilti (kohtutoimik tl 71-76) Isikuliste tõenditena uuriti s.t kohtus kuulati üle kaebuse esitaja Serhiy Zymak, tunnistajatena R A, M K, R Z, K L, U L (kohtutoimik tl 34-37, 43a-46, 77-82); 30.10.2021.a. kell 14:25 Politsei – ja Piirivalveameti avariipolitseiniku koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse akti ning sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevaid fototabeleid (originaaltoimik tl 1-3, 4-10); 30.10.2021.a. koostud sõiduki Hummer H3 reg nr xxx osas koostatud vaatlusprotokolli ja protokolli lisaks olevaid fototabeleid (originaaltoimik tl 11-26); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja M. K koostatud päringut tuvastamaks, kas vaidluse all olev liiklusõnnetus võis jääda sündmuskoha vahetus läheduses olnud videokaamerate vaatevälja ja vastust päringule (originaaltoimik tl 35-36); Liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) 25.01.2022.a. ekspertiisiakti nr xxx, millise ekspertarvamuse kohaselt sõiduautol Opel Astra reg. Märk xxx vigastused vasakpoolsel esinurgal ja vasakpoolsel esitiival võivad olla tekkinud kontaktreerumisel sõiduauto Hummer reg.märk xxx esitange vasakpoolse osaga ja vasakpoolse esirattaga. Ekspertiis läks maksma 413.- eurot (originaaltoimik tl 38-41); Politsei – ja Piirvalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja M. K väärteoajas nr 2302,21,015601 koostatud väärteoprotokolli xxx millisest nähtub, et Serhiy Zymakile heidetakse ette seda, et tema 30.10.2021.a kella 13:40 ajal Harju maakonnas, Hüübi 42, Tallinnas juhtis mootorsõidukit Hummer reg nr xxx, ei olnud sõites piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, möödudes pargitud sõidukist Opel Astra reg märk xxx ei hoidunud piisavat külgvahet, mille tõttu sõitis sellele pihta. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V Lle, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja vaatlusprotokollidega. Serhiy Zymak rikkus selliselt LS §-de 16 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi (originaaltoimik tl 47); Serhiy Zymak telefoni väljavõtted tehtud kõnede osas ja pilt sõidukist, millise reg numbrina on näha tähti xxx, märgitud tõendite META andmetest fikseeriti 30.10.2021.a kell 13:41 (originaaltoimik tl 51-56); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P 08.03.2023.a koostatud otsust väärteoasjas nr 2302,21,015601, millisest nähtub, et Serhiy Zymak’i karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot, samuti mõisteti viimaselt välja menetluskulud – ekspertiisikulu summas 413.- eurot riigi tuludesse. Märgitud väärteootsuse kohaselt Serhiy Zymak 30.10.2021.a kella 13:40 ajal Hüübi tn 42 juures, Kristiine linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõites piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, möödudes pargitud sõidukist Opel reg märgiga xxx ei hoidnud 5 piisavat külgvahet, mille tõttu sõitis sellele pihta. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V L, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja vaatlusprotokollidega. Oma sellise tegevusega heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § -de 16 lg 1; § 46 lg 3 nõuete rikkumist ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist (originaaltoimik tl 57-58); Kohtuotsuse motiivid:

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid, menetluslikke ning digitaalseid tõendeid nendel olevat teavet kogumis, asub seisukohale, et Serhiy Zymak esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Puutuvalt menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Käesolevas väärteoasjas puudub sisuline vaidlus selles, et kohaselt 30.10.2021.a kella 13:40 ajal Hüübi tn 42 juures, Kristiine linnaosas, Tallinnas, toimus liiklusõnnetus, mille üheks osaliseks oli Serhiy Zymaki poolt juhitud mootorsõiduk HMG Hummer H3 reg. Märgiga xxx ja Hüübi tänav 42 maja juurde pargitud sõiduk Opel reg. märgiga xxx, mis kuulus V L (originaaltoimik tl 1). Väärteoprotokolli kohaselt ei olnud Serhiy Zymak sõites piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, möödudes pargitud sõidukist ei hoidnud piisavat külgvahet, mille tõttu sõitis sellele pihta. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V Lle, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja vaatlusprotokollidega. Serhiy Zymaki ütlustest nähtub, et ta ei uskunud algul, et olukorras, kus tema sõidukil puuduvad nähtavad vigastused, võis Opelile tekitatud kahju olla nii ulatuslik, nagu see sündmuskoha fotodel kajastatud oli. Seega arvas ta, et pargitud Opel oli juba eelnevalt avariiline ning tema ei ole sellist kahju põhjustanud. Kokkupõrge Opeliga, kui seda üldse oli, oli väga kerge. Ta jäi sündmuskohale, tegi pilte, helistas politseisse. Politseisse helistas esimesena aga kõrvalmajas elav eestlasest naisterahvas, kes arvas, et ta lahkus sündmuskohalt. 6 Selles osas haakuvad Serhiy Zymaki ütlused kohtus tunnistajatena üle kuulatud K ja U L ütlused. Nii on K L andnud ütlusi selles, 30.oktoobril 2021.a oli ta koos abikaasaga kodus, oma ridaelamu köögis, rõduuks võis olla lahti ja ta kuulis väga kõva pauku, vaatas aknast välja. Kannatada saanud auto, must Opel, seisis otse tema vaateväljas, sõiduki esi-või tagaosa oli sodiks sõidetud. Teist sõidukit ta aknast ei näinud. Otsustas minna välja vaatama, sel ajal helistas abikaasa politseisse. Õues nägi, et teise auto juht oli oma sõidukiga tagurdanud nii, et seda ei olnud aknast näha. Meesterahvas rääkis telefoniga, kuid tunnistaja ei tea, kas politseiga või kellega. Küsis, kas tunnistaja on sõiduki omanik, tunnistaja eitas seda ja osutas käega suunas, kus Opeli omanik elada võis. Rohkem nad ei suhelnud, sest ta ei oska vene keelt. Läks tuppa tagasi, hakkas lapsega tegelema. Tunnistajana on üle kuulatud U L, kes andis ütlusi selles, et tema ei kuulnud tugevat pauku, abikaasa oli teravama kuulmisega ja nägi midagi, mida tema ei näinud. Kui tema akna juurde jõudis, nägi sõidukit, millele oli otsa sõidetud, aga mingit muud liikumist või tegevust ta seal ümber ei märganud. Politseisse helistas pärast seda, kui abikaasa tuli tuppa ja ütles talle teise sõiduki margi ja numbri. Tunnistaja U L politseisse tehtud kõne aega ei olnud kohtul võimalik tuvastada, kuid kohtule on esitatud tõendid selles, et Serhiy Zymak on politsei lühinumbril 112 helistanud 30.10.2021 kell 13:43 ja 17:17 ning järgmisel päeval 01.11.2021 kahel korral politsei infoliinile 6123000 (kell 09:33 ja 09:48) ning ühel korral lühinumbrile 112 (kell13:57) (kohtutoimik tl 6-7). Serhiy Zymak tegi sündmuskohal ka fotosid kannatanu autost, mille ta on politseile edastanud. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud ka sõiduki Opel omaniku V L poeg R Z (kohtutoimik tl 80 jj). Politsei helistas temale, kuna ta on sõiduki registreerimistunnistusele kantud kui kasutaja. Ema selle teemaga üldse ei tegelenud, politsei ja teise osapoolega suhtles ainult tunnistaja. Kui politsei helistas, et Opel on avariiline, siis ta läks auto juurde. Seal oli politseipatrull ja avariibuss. Temalt küsiti, kas sõiduk oli parkimise hetkel terve, ta kinnitas seda. Hiljem helistas talle õnnetuse teine osapool, menetlusalune isik Sergei, kellega nad leppisid kokku, et lähevad esmaspäeval teenindusse, A, Sõpruse puiesteel. Sõiduk on remonditud, kuigi kindlustusfirma pakkus algul, et nad ostavad selle 2000 euro eest välja, kuna arvasid, et remont võib minna kallimaks. Tunnistaja kinnitab, et politsei ei andnud talle teise sõiduki omaniku telefoninumbrit. Serhiy Zymak on kohtule tõenditena esitanud P P ja A A AS M M ja Serhiy Zymak kirjavahetusest 2 pilti (kohtutoimik tl 71-76), neist tõenditest nähtub, et AS A A keretööde nõustaja P Pu poole on 01.11.2021.a pöördunud Serhiy Zymak, kes esitas küsimusi seoses sõidukiga Opel Astra xxx enne 30.10.2021 toimunud liiklusõnnetuste kohta ning küsis ka seda, kas on võimalik, et sõidukiga Hummer võis tekitada nii suurt kahju, nagu oli fotode järgi tekitatud sõidukile Opel Astra. Pärast P Pu poolt sõiduki ülevaatust, hinnangut ja selgitust, et Hummer võis tõepoolest nii suure kahju põhjustada Opel Astrale sai tehtud teade liiklusõnnetusest 1.11.2021.a. A AS Müügijärgse teeninduse direktor M M kinnitas, et P P oli 1.11.2021.a A As tööl keretööde nõunikuna. Menetlusalune isik Serhiy Zymak on kohtmenetluse jooksul korduvalt väitnud, et talle öeldi politseist, et tema suhtes on tehtud vale otsus ja ta peab pöörduma kohtu poole, et see tühistataks. Menetlusaluse isiku taotlusel on üle kuulatud politseiametnikud R A ja M K. Tunnistajana üle kuulatud R A on andnud ütlusi selles, et tema selle konkreetse väärteoasja menetlemisega seotud ei olnud, kuid menetlusalune isik on tema poole pöördunud. Tunnistaja kinnitab, et ta ei ole menetlusalusele isikule lubanud, et kui too annab lisaselgitusi, siis tema suhtes menetlus lõpetatakse. On tavapärane, et kui isik ei ole väärteoprotokolliga nõus, siis 7 soovitatakse tal 15 päeva jooksul panna kirja omapoolsed selgitused, taotlused, kuid väita seda, et tunnistaja oleks lubanud menetluse lõpetada, ei ole õige, sest menetluse lõpetamine ei sõltu kuidagi temast. Tunnistaja A möönis, et võis menetlusaluse isikuga kohtuda, kuid neid õnnetusi ja inimesi on igapäevaselt kümneid, seega konkreetne vestlus ei meenu. Tunnistaja kinnitab, et võis anda menetlusalusele isikule nõu, et kõik vastuväited tuleb esitada kirjalikult, kuid seda, kas menetlus mingis osas lõpetatakse ja kui palju arvestatakse vastulauses öelduga, otsustab ikkagi asja lahendav ametnik, mitte tema. Tunnistajana üle kuulatud M K on andnud ütlusi selles, et tema on tööalaselt kohtunud menetlusaluse isiku Serhiy Zymakiga, olles selles avariiasjas menetleja. Ta kogus asjas tõendeid, pärast ekspertiisi selgus, et Serhiy Zymak on selle liiklusõnnetuse põhjustanud. Tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks öelnud menetlusalusele isikule, et ta on selle asja uurimisel teinud mingi vea ja menetlus lõpetatakse. Vastuseks kaebuse esitaja küsimustele selgitas tunnistaja, et ta ei mäleta, et oleks olnud algul üks protokoll ja pärast teine. Kohtule esitatud väärteoasja originaalmaterjalidest nähtub, et Serhiy Zymak on üle kuulatud tunnistajana 30.10.2021 kella 16.00 ajal Maardus, Ringi tänaval. Kirjeldab oma liikumist samal päeval 13.00 paiku Hüübi tänaval, oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises eitab. 24.11.2021 on kohtuväline menetleja määranud liiklustehnilise ekspertiisi ning ekspertiisiakt on valminud 25.01.2022.a Väärteoasja originaaltoimikust nähtub, et kohtuvälisele menetlejale ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid vahepeal toimunud arengutest, kohtumisest teise sõiduki kasutaja Z, pöördumisest A A poole, avalduse esitamisest kindlustusfirmale jm. Järgmine menetlustoiming Serhiy Zymaki osavõtul on toimunud 07.02.2022, selleks on menetlusaluse isiku ülekuulamine, mida on toimetanud väärteomenetleja M K ajavahemikus 12.42 kuni 13.

1. Serhiy Zymak on ütlusi andnud vene keeles omakäeliselt (originaaltoimik tl 44). Peale menetlusaluse isiku ülekuulamist on koostatud väärteoprotokoll (originaaltoimik tl 47). Pärast protokolli koostamist on omapoolse selgituse politseile esitanud ka S Z, kuid see on allkirjastamata ja kuupäevata (originaaltoimik tl 48) ning Serhiy Zymak on esitanud 14.02.2022 e-kirjas täiendava selgituse koos lisadega. Selle ajalise raamistiku pinnalt võib kohus teha järelduse, et Serhiy Zymaki kohtumine M K, millest menetlusalune isik oma ülekuulamisel rääkis, võis toimuda tema ülekuulamise päeval s.o 7.02.2022 ning kohtumine tunnistajana üle kuulatud R Aga ajavahemikus pärast väärteoprotokolli koostamist kuni vastulause esitamiseni 14.02.
2. Kohtule jääb arusaamatuks, millise vea on kohtuväline menetleja selles menetluses väidetavalt teinud, mille osas tekkis menetlusalusel isikul arusaam, et menetlus lõpetatakse. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja selles asjas kohtuvälist menetlust läbi viies rikkunud menetlusnorme. Menetlusalusele isikule ei ole esitatud süüdistust avarii sündmuskohalt lahkumises. Tunnistaja K L küll algselt arvas, et avarii põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud, kuna ta teda oma aknast ei näinud, kuid välja minnes märkas ta, et teise sõiduki juht on oma sõidukit liigutanud mõne meetri ning räägib telefoniga, tunnistaja eeldas, et helistab politseisse. Seda, et Serhiy Zymak ka tegelikult kohe pärast õnnetuse juhtumist politseisse helistas, kinnitab tema kõnede väljatrükk. Seega ei oma asjas sisulist tähtsust, kelle kõne numbrile 112 toimus 8 esimesena – kas menetlusaluse isiku või K L abikaasa kõne. Igal juhul saab väita, et vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist teavitati sellest politseid ning üheks isikuks, kes politseid teavitas, oli menetlusalune isik Serhiy Zymak. Menetlusalune isik algselt oma süüd ei tunnistanud, kuna arvas, et sõiduk Opel Astra oli varasemalt avariiline, sest kokkupõrge kahe sõiduki vahel oli väheintensiivne, nii et ta ei tundnud kokkupõrget, kuulis ainult raginat. Need menetlusaluse isiku ütlused on aga vastuolus tunnistajana üle kuulatud K L ütlustega, kes viibides oma eramu köögis, kus aken oli lahti, kuulis tänavalt väga kõva pauku ja vaatas aknast välja. Kannatada saanud auto, must Opel, seisis otse tema vaateväljas, sõiduki esi-või tagaosa oli sodiks sõidetud. Seega võib teha ühese järelduse, et erapooletu tunnistaja tajus sõidukite kokkupõrget kui väga kõva pauku ning märkas koheselt, et sõiduki Opeli üks ots oli sodiks sõidetud. Sellises situatsioonis ei peaks isegi sõiduki Hummeri mitmekordne mass võrreldes sõiduki Opel Astraga võimaldama juhil väita, et kokkupõrge oli väheintensiivne. Menetlusaluse isiku Serhiy Zymaki positsiooni selles väärteoasjas olnud väga keeruline mõista läbi kogu menetluse. Temapoolne suhtlus teise sõiduki omaniku esindajaga ei ole jõudnud kohtuvälise menetleja teadmisesse enne, kui alles vastulauses 14.02.
3. Seega pole alust väita, et kohtuvälise menetleja poolne tõendite kogumine ja ekspertiisi määramine enne seda on olnud põhjendamatu. Isik on algselt oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises eitanud, seega on alustatud väärteomenetlust, mis on toimetatud loogilise lõpuni, kohtuvälise menetleja otsuseni. Mingit viga või eksimust kohtuvälise menetleja tegevuses kohus ei tuvastanud. Menetlusalune isik Serhiy Zymak on ka läbi kogu kohtumenetluse selgitanud oma positsiooni selles asjas väga keeruliselt, viidates näiteks korduvalt, et politsei on alustanud tema vastu sõda või et Eesti Politseis kehtib reegel – tulime kohale ja nüüd makske (vt nt kohtutoimik tl 89 pöördel ja 90). Ka kohtumenetluses on olnud keeruline tema positsioonist aru saada, kuni selleni, et kohtutõlgid ei ole suutnud tema sõnavalangut tõlkida. Õnneks on asja arutanud kohtuniku näol tegu nö vana-kooli kohtunikuga, kes isiku poolt vene keeles antud ütlustest täielikult aru sai ning need ka kohtuistungi protokolli jaoks ise tõlkis. Kõike eelpool öeldut kokku võttes väidab kohus, et selles väärteoasjas on tõendamist leidnud, et Serhiy Zymak 30.10.2021.a kella 13:40 ajal Hüübi tn 42 juures, Kristiine linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõites piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, möödudes pargitud sõidukist Opel reg. märgiga xxx ei hoidnud piisavat külgvahet, mille tõttu sõitis sellele pihta. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V Lle, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja vaatlusprotokollidega. Kohtuvälise menetleja 08.03.2023.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,21,015601 karistati Serhiy Zymaki LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.eurot, samuti mõisteti temalt välja menetluskulud – ekspertiisikulu summas 413.- eurot riigi tuludesse. Kohtu hinnangul ei olnud kohtuvälisele menetlejale enne ekspertiisi määramist ja väärteoprotokolli koostamist teada, et menetlusalune isik ja sõiduki Opel Astra vastutav kasutaja olid liiklusõnnetuse põhjustaja osas kokkuleppele jõudnud, seega oli tõendite kogumine selles väärteoasjas politsei hinnangul vajalik ja põhjendatud. 9 Menetlusaluse isiku Serhiy Zymaki positsioonist selles väärteoasjas ei olnud võimalik lõplikult aru saada ka kohtumenetluse lõpuks, seega ei heida kohus kohtuvälise menetleja ametnikele ette, et nad ei taibanud, et mingis menetluse faasis on menetlusalune isik oma süü omaks võtnud. Sisuliselt ei väljendanud ta seda positsiooni ka mitte kohtulikes vaidlustes. Määratud karistus vastab kohtu hinnangul süü suurusele ja karistuspraktikale, selle vähendamiseks või tühistamiseks alus puudub. Ainus koht, kus kohus saab kaaluda Serhiy Zymakile mõistetud mõjutusvahendite kergendamist, on temalt välja mõistetud liiklustehnilise ekspertiisi tasu jätmist riigi kanda. Selles osas märgib kohus, et kui väärteomenetluse seadustik võimaldaks menetlusosalistega suhelda mitte ainult menetluse alguses (esmased toimingud) ja menetluse lõpus (menetlusaluse isiku ülekuulamine ja väärteoprotokolli ja otsuse koostamine), vaid ka menetluse keskel, siis oleks võimalik olnud saada infot selle kohta, et liiklusõnnetuse osapooled, kes alguses üksteist ei tundnud ja kontakti ei saanud, on nüüd kontakti leidnud ja süüdlases kokku leppinud ning kindlustuse poole pöördunud vms. Seega jätab kohus liiklustehnilise ekspertiisi tasu riigi kanda. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 10