2-23-1696 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-1696 Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi D. F. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamis

§-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisikul esitada kohtule

§ 17

kohaselt tegevuse aruanne hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse tegemisest. Usaldusisik H. Villers esitas 07.04.2023 kohtule aruande, avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgade ümberkujundamise kavas arvestatud 7 võlausaldaja (sh kaks kohtutäiturit) nõuetega. Kokku on tuvastatud võlgnikul kohustusi summas 26 148,54 eurot, millest põhinõuded moodustavad 18 932,94 eurot. Kavas on kõikidel võlausaldajatel vähendatud intressi ja kõrvalkohustusi 100%. Kahele kohtutäiturile tasutakse täituritasu põhitasust 50%. Kokku tasub võlgnik 60 kuu jooksul ca 20 312,86 eurot. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajate nõuded igakuiste osamaksetena 60 kuu jooksul, arvates

1. aasta maikuust, soovitavalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku igakuine netosissetulek kava koostamise hetkel on ca 850 eurot. Võlgnik on vallaline ja ülalpeetavaid ei ole, igakuiste kohustuste summa moodustaks ca 338, eurot kuus. Tegemist ei ole pahatahtlikult tekitatud maksejõuetusega. Usaldusisiku hinnangul on kava koostamisel arvestatud nii võlausaldajate kui ka võlgniku huvidega. Usaldusisik edastas 19.03.2023 ümberkujundamiskava võlausaldajatele, millele võlausaldajad esitasid seisukohad. Võlausaldajad B. AS, X Eesti filiaal, X OÜ ja X OÜ nõustusid esitatud ümberkujundamiskavaga. Võlausaldajad X OÜ, kohtutäitur seisukohti/vastuväiteid ei esitanud. Natalja Malahhova ja kohtutäitur Andrei Krek 04.05.2023 kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde, märkides, et soovib just nimelt võlgade ümberkujundamist. Kuigi võlgnik on jäänud hetkel töötuks, saab ta töötuskindlustushüvitist, mis moodustab 700 eurot kuus. Võlgnik on nõus usaldusisiku poolt esitatud ümberkujundamiskavaga ja kohustub seda täitma, võlausaldajatele tuleks tasuda igakuiselt ca 350 eurot. Võlgnik ei olnud teadlik sellest, et tal tuleb hüvitada usaldusisiku tasu, kuid ta on nõus seda maksma. Võlgnik avaldas, et kohustub tasuma nii usaldusisiku tasu kui ka igakuised maksed võlausaldajatele, vastaval kavale. Usaldusisiku sõnul moodustavad võlgniku igakuised maksed võlausaldajatele 338,55 eurot kuus. Usaldusisiku tasu moodustab 1 368 eurot, usaldusisik on nõus sellega, et võlgnik tasub selle osade kaupa, 6 kuu jooksul, summas 228 eurot kuus. 08.05.2023 määrusega määras kohus D. F. võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 1 368 eurot. Kohus kohustas D. F.t tasuma deposiidina kokku 1 368 eurot osamaksetena, so 6 osamaksena, iga kuu 23-ks kuupäevaks summas 228 eurot kuus. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on 23.05.2023, viimase osamakse tasumise tähtaeg on 23.10.
2. D. F. tasus esimese osamakse summas 228 eurot 22.05.
3. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (

), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.

jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus.

§ 68

lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse pärast

jõustumist, siis tuleb käesolevalt võlgade ümberkujundamisele kohaldada

-i. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. 3

§ 25

lg 3 kohaselt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüsis võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Viis ümberkujundatavat nõuet on C nõuded, 2 nõuet on D nõuded (kohtutäiturite nõuded). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 26 148,54 eurot.

§ 26

lg 1 kohaselt kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kokku on võlgnikul 7 võlausaldajat, võlausaldajad vastuväiteid kavale ei esitanud. Võlgnik nõustus kavaga.

§ 26

lg 2 kohaselt, kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete (100% ulatuses) osadena tasumist.

§ 26

lg 3 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 100% (va kohtutäiturid). Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete täielik tasumine igati mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgnik on makseraskustes. Arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 700-800 eurot kuus (neto). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 338,57 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekut oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. 4

§ 26lg 2 eeldused täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (

§ 41

). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud

§-des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes

§-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt

§-st

1. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas
2. maiks. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. Menetluskulude jaotus

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1368 eurot (9,5h määraga 120€/h+km).

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 5

§ 54

lg 5 kohaselt usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on seega 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 9,5h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1368 eurot (sh käibemaks). Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 120 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks, kava enda koostamiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 100 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1368 eurot, millest 228 eurot tuleb välja maksta D. F. poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr. EEXXX Swedbank AS-s; tasu summas 1 140 eurot (5x228) kuulub usaldusisikule väljamaksmisele pärast 08.05.2023 määrusega nõutud osamaksete laekumist kohtu deposiiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6