Obsah (6)

§ 76§ 424§ 75§ 65§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mail 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-21-5376 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu MÄÄRAS: Jätta Aleksei Brazinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni taotlus Aleksei Brazinski’le osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 194,40 eurot (sh 54 eurot materjalidega tutvumine, 108 eurot kohtuistungil osalemine, 32,40 eurot käibemaks). Välja mõista Aleksei Brazinski’lt kriminaalmenetluse kulud summas 194,40 eurot, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Aleksei Brazinskil tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700017821 ning selgitusse märkida „Aleksei Brazinski 1-21-5376 menetluskulud“. 1/6 Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 03.05.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Aleksei Brazinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksei Brazinski tunnistati süüdi Viru Maakohtu 7. septembri 2021 kohtuotsusega

§ 424lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Karistust suurendati Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on

1. juuni 2021 ja lõpptähtaeg saabub
2. novembril
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 04.05.
4. Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 19.04.
5. Vanglale esitatud materjalide hulgas oli kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud 8-l korral, nendest 2 karistust on kehtivad. Vangistuses viibib teist korda. Viimased kuriteod on pandud toime ette planeerimata puuduliku probleemilahendusoskuse ning alkoholi kuritarvitamise tõttu. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmise ja vangistuses käitumise kohta on iseloomustuses toodud välja järgmist. Kinnipeetav omandab alates 03.09.2022 riigikeelt A2 tasemel. 17.08.202204.10.2022 osales programmis Eluviisitreening. Kokkuvõtlikult on süüdimõistetu seisukohal, et tema tarbimisharjumused elu ei sega ning keskenduma peaks õigusrikkumiste vältimisele. Läbiviija hinnangul on jätkutegevused vajalikud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Enne vangistust elas isik xxx, mis on ka tema rahvastikuregistri järgne elukoht. Soovib asuda samasse elukohta ka võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral. Tegemist on üürikorteriga, mille leping on sõlmitud kuni 20.03.
6. Korteris elavad kinnipeetava abikaasa ja täisealine poeg. Korterisse on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet, nii korteri omanik kui ka korteris elavad isikud on nõus süüdimõistetu elama asumisega nimetatud elukohta ning elektroonilise valve kohaldamisega antud korteris. Töötamise registri kohaselt on süüdimõistetu töötanud vaid lühiajaliselt, maksimaalne ametlik hõivatus on olnud umbes 2 kuud. Enne vangistust oli registreeritud Töötukassas töötuna alates 16.03.
7. Varasemate andmete kohaselt moodustasid sissetuleku lapsetoetused, sissetulek või Töötukassa toetus ning abikaasa töövõimetuspension. Isik väidab, et tal on olemas erinevad oskused, mis aitavad töö leidmisele kaasa ning töö leidmine keeruline ei ole. Vangistuses töötanud ei ole, tuues ettekäändeks tervislikud põhjused. Samas Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav hinnatud töövõimeliseks. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda 2/6 tööle ettevõttesse OÜ X. Ettevõtte põhitegevusala on kaubavedu maanteel. Ettevõtte esindaja kinnitas, et on valmis kinnipeetava tööle võtma laoametniku ametikohale. Esindaja väitel on isik ettevõttes ka varem töötanud. Kinnipeetavat on varem karistatud kuritegude eest, mis on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on 30.03.2023 seisuga K-Raha andmetel rahalisi nõudeid 67 775 euro ulatuses. Vangistuses kinnipeetaval stabiilne sissetulek puudub, toetab abikaasa. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja kaks last eelmisest abielust. Lapsed elavad koos emaga, kinnipeetava sõnul on suhted lastega head, veetis enne vangistust lastega koos aega. Lastega kokkusaamisi toimunud ei ole. Kinnipeetav ei ole täitnud elatiskohustust. Viimase kuriteo toimepanemisel viibis süüdimõistetu poolt juhitud sõidukis ka abikaasa, kes oli samuti alkoholijoobes. Süüdimõistetu motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks on pigem vähene. Viimased kuriteod on sooritatud väikese vahega, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole oma vigadest õppinud ega oma motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Kinnipeetav on seadnud eesmärkideks kodu ehitamise, äriga alustamise ning laste toetamise ja aitamise, kuid ei ole välja toonud reaalseid samme eesmärkide täitmiseks. Lisaks pole seadnud eesmärke seoses kuriteo põhjusriskidega. Arvestades Aleksei Brazinski ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla toetab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Aleksei Brazinski tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 27.11.
8. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata katseajaks järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2- mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4- asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75lg 2 p 9- alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 2 kuud. Prokurör teatas, et lähtuvalt Kr

MS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Aleksei Brazinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Aleksei Brazinski ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Aleksei Brazinski selgitas kohtuistungil, et vanglas ei ole ta tööle määratud, samuti ei ole talle võimaldatud avavanglasse, sest vanglas töötab tema endine elukaaskane ja avavanglasse paigutamisel oleks riske ei ta kontakteeruks endise elukaaslasega. Ta leiab, et vabaduses ta saaks vajadusel läbida programme, kui seda peetakse vajalikuks. Töökoht on tagatud. Süüdimõistetu esitas kohtule motivatsioonikirja, millega on kohus tutvunud KISs. Kirjas isik selgitab asjaolusid, et ta oleks vabaduses hõivatud kasuliku tegevusega, tal oleks võimalik remontida maja ja korterit. Samuti isik selgitab, et tema hoiakud on muutunud ja kuritegude toimepanemiseks ei oleks tema elus enam kohta. Tööhõivega ei oleks proböleemi. Kaitsja leidis, et karistuse eesmärgid on tegelikult juba saavutatud. See. Et vanglas isik ei ole tööga hõivatud, pole isiku süü. Isiku käitumine vanglas on hea. Isik osales prpgrammis innukalt ja oli motiveeritud. Isikul on elu- ja töökoht olemas. Edasise vangistuse täideviimine ei ole vajalik, kuna eesmärgid on saavutatud. 3/6 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksei Brazinski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksei Brazinski kannab karistust Viru Maakohtu 07.09.2021 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohu 12.04.2021 kohtuotsusega nr 1-21-1568 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 30.06.2021. Seega kannab Aleksei Brazinski karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76

lg-st 1.

§ 76

lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 31.08.2022 määrusega jäeti Aleksei Brazinski tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. VangS § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Viru Maakohtu 31.08.2022 määrus jõustus 04.11.2022. Seega uus võimalus otsustada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimust saabus 04.05.2023, mis tähendab, et formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtub, et Aleksei Brazinskil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 12.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1568 mõisteti Aleksei Brazinski süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 68

lg 1 kohaldades 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1-3, § 424 lg 4 p 1 alusel pöörati mõistetud karistusest kohesele täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 10 kuud ja 28 päeva, jäeti isiku suhtes tingimisi täitmisele 4/6 pööramata koos käitumiskontrolliga 2-aastase katseajaga. Katseajaks määrati isikule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Katseaja alguseks loeti 12.04.

1. Juba 26.04.2021 juhtis isik taas sõidukit seisundis, kus tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,35 mg/g kohta. Kohtu hinnangul on uue kuriteo toimepanemine vaid mõni nädal pärast kohtuotsuse kuulutamist märgiline, näitamaks varasema karistatuse mõju isiku käitumisele ja kuritegelikele hoiakutele. Karistuse kandmine vabaduses ja varasem korduv karistatus ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnudisiku kuritegelikku käitumist sai peatada vaid reaalse vangistusega. Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sõltuvusprobleemidega tegelemisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on pigem madal. Isiku seatud eesmärgid on pigem suunatud õigusrikkumiste vältimisele, mitte kuritegude põhjusprobleemidega tegelemisele. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul vajab süüdimõistetu programmi jätkutegevusi. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on
2. aastal planeeritud riskipõhised vestlused ühiskonnaliikmeks olemisest, teistega arvestamisest ning arendamaks probleemilahendusoskust. Samas kohus hindab positiivselt, et isikul on see programm läbitud, see annab isikule täiendavaid teadmised, kuidas vabaduses oma käitumist suunata ja vältida seaduserikkumisi. Süüdimõistetul pole vangistuses kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et vähemalt kinnipidamisasutuse range järelevalve tingimustes on isik suuteline rahuldavalt käituma ja enda üle kehtestatud korrale alluma. Isik läbib vangistuses riigikeele õpet, mis on samuti positiivne. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et isik ei soovi vanglas töötada ja seeläbi sissetulekut teenida. Isikul on hulgaliselt rahalisi nõudeid, mille tasumine on võimalik vaid sissetulekut teenides ning selline võimalus on ka kinnipidamisasutuses viibivatel isikutel. Samas märgib kohus, et kui vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, oleks mõistlik suunata isik avavanglasse, kui selleks eeldused täidetud, sest just see võimalus töötada mitte vangla režiimis, annab isikule võimaluse valmistuda vabanemisele. Isik vanglas tööle ei olnud määratud, isik aga väljendas valmisolekut olla tööga hõivatud. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Vabanemise järgselt soovib isik asuda elama oma endisesse elukohta aadressil XXX kus käesoleval ajal elab süüdimõistetu abikaasa koos oma täisealise pojaga. On positiivne, et süüdimõistetul on säilinud toetavad suhted lähedastega, vangla iseloomustusest nähtuvalt toetab abikaasa süüdimõistetut vangistuses ka rahaliselt. Süüdimõistetul on vabaduses võimalik asuda tööle ettevõttesse OÜ X, seega oleks tööle minemise korral süüdimõistetul ka kindel sissetulek. Samas Töötamise registri kohaselt ei ole isikul pikaajalise ametliku töö kogemust, ka enne vangistust elas isik enda sõnul toetustest ja abikaasa sissetulekust. Samas on isikul märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid, mistõttu on vabaduses oht sattuda materiaalselt raskesse olukorda. Viimasest suurem oht seisneb aga alkoholi liigtarvitamises, millest loobumise motivatsiooni süüdimõistetu käitumisest veel ei nähtu. Isiku kehtivad karistused on seotud sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik alkoholi tarvitamise järgselt pannud toime ka vägivallakuriteo. Vangistuses läbitud sotsiaalprogrammi tagasisidet arvesse võttes leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole alkoholi liigtarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise risk maandatud. Seejuures alkoholi tarvitamist ja sellele järgneda võivaid tegevusi ei hoia mingilgi määral ära ka elektroonilise valve kohaldamine, mistõttu ei ole kohtu hinnangul ka elektrooniline valve süüdimõistetu jaoks käesoleval ajal piisavalt mõjus kriminaalhoolduslik meede uute kuritegude ärahoidmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et isiku vabanemisjärgsed tingimused ei erine suures plaanis sellest, milline oli süüdimõistetu elu enne vangistust- isikul oli ka enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht ja toetav abikaasa. Kohtu hinnangul ei motiveerinud need positiivsed asjaolud juba varem 5/6 karistatud süüdimõistetut piisavalt, et kanda temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust vabaduses. Vaid mõned nädalad pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist tabati süüdimõistetu sõiduki juhtimiselt seisundis, mis ületab kuriteo piiritlemiseks seadusega sätestatud alkoholisisalduse määra veres kahekordselt, ehk tegemist ei olnud juhusliku vahelejäämisega nii öelda jääknähuga, vaid sõiduki juhtimisega seisundis, mis paneb liikluses ohtu nii isiku enda kui ka teiste liikluses osalejate tervise ja vara. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toime pandud kuriteo asjaolud, aga ka tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul esineb oluline oht uue kuriteo toimepanemiseks. Eelkõige tekitab sellist veendumust kohtul tema viimaste kuritegude ajaline sagedus ning kuriteo toimepanemise katseajal, mis viitab väljakujunenud kuritegelikule käitumismustrile. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem käitumine katseajal, tema vabanemisjärgsed võimalused ja risk sõltuvusainete jätkuva tarvitamise osas on need, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud enne karistusaja lõppu. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Samuti märgib kohus, et Riigikohtu varasemast praktikast nähtuvalt loetakse vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu subjektiivseks õiguseks nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Aleksei Brazinski vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Brazinski temale Viru Maakohtu 07.09.2022 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6