alusel Süüdistatav R V (ik XXX, elukoht XXX Advokaat Janek Valdma Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Lõpetada
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
1 1-23-3794 Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. MENETLUSE KÄIK 14.06.2023 saabus kohtusse süüdistusakt, milles R Vt süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas kohtule 27.06.2023 taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks R V suhtes
R Vle on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 03.03.2023 kella 21.30 kuni 21.45 paiku Haapsalu linnas xxx asuva maja juures tõukas mitmel korral oma endist elukaaslast ja lapse ema S Vi, püüdis kannatanust kinni haarata ja tekkinud rüseluse käigus vehkis kannatanu suunas kätega, mille tulemusena tabas kannatanu lõuga, vasaku käe pöialt ja käevart, samuti püüdis S Vi käega lüüa, kuid kaotas tasakaalu ja kukkus. Sellise tahtliku tegevusega tekitas R V kannatanu S Vile füüsilist valu ja lühemaajalise vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - marrastuse vasakul lõua piirkonnas. Sellise tegevusega pani R V toime valu tekitanud teise inimese tervise kahjustamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 järgi. R V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. R V poolt kasutatud füüsiline vägivald ei olnud intensiivne ning kannatanu ei vajanud haiglaravi. Kannatanu pole tsiviilhagi esitanud. R V on ennast kohtueelsel uurimisel ka süüdi tunnistanud ja kahetsenud, kuigi ei mäleta joobe tõttu juhtunut täpselt. Seetõttu esinevad karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R V on varem kriminaalkorras karistamata isik, kes ei tööta ja kelle tervislik seisund ei ole hea ning uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Käesoleval ajal R V S Viga koos ei ela ning suhtlevad omavahel harva. R V elab Soome Vabariigis, käib Eestis harva ning ei ole rohkem kannatanut tülitanud. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsjale makstud tasu 296,40 eurot. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka nõustamiseks vägivallast loobumise tugiliinile helistamise kohustuse panemisega. R.Vle on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: lõpetada kriminaalasjas menetlus R V suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning määrata R Vle kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest: helistada hiljemalt 07.juulil 2023 vägivallast loobumise tugiliini nõustajale konsultatsiooniks telefonil 6606077, leppides nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava. Nõustamine toimub vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale nii telefoni, Skype teel kui nõustajaga kohtudes. Nõustaja võib nõustatava suunata edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud (vt ka 2 1-23-3794 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/tugi-vagivallastloobumiseks). Samuti määrata kohustuseks hüvitada kriminaalmenetluse kulu 296,40 eurot. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et R Vle esitatud süüdistus on põhjendatud. R Vt süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 1 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et R.Valtu süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on R Vle prokuröri poolt taotletud kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 296,40 eurot /II k tl 53-55/.
lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. R V on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustustega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel R Vle pandavate kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – hüvitama kriminaalmenetluse kulud ja helistama vägivallas loobumise tugiliini nõustajale ning osalema nõustamisel, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks R V suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o
3 1-23-3794 Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, 7, lg 3, lg 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse R V suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi ja määrab R Vle prokuröri taotluses märgitud kohustused.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.