Obsah (6)

§ 101§ 100§ 99§ 217§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-4467 Tsiviilasi A Me hagia

§ 101lg 6 alusel elatise summat vähendanud.

Hageja palub kohtul arvestada asjaoluga, et kostjate ema varaline seis on oluliselt parem kui hagejal. Kostjad viibivad ka hageja juures ning hagejal on samuti kulutusi lastega seoses- hageja on üürinud korteri, arvestusega, et lastel on omaette tuba, hageja on kostjatega külastanud hageja vanemaid, mil hageja on kostjaid transportinud oma kuludega ning hageja on pidanud tegema lisakulutusi lastele riiete ja vaba aja veetmise vahendite soetamiseks (summas 690,82 eurot), mis tuleneb sellest, et kostjate ema ei ole neid asju lastele hageja juurde minnes kaasa andnud. Seejuures selgitab hageja, et on lisakulutuste juures ka korrektselt kostjatele elatist tasunud. Hageja vaidleb vastu kostjate väidetele 01.07.2022 hagivastuses ning leiab, et kostjate kulutused on ülepaisutatud ning täpsustamata ja kostjate emal tuleb esitada tõendid enda sissetulekute kohta, mis annaks võimaluse hinnata, kui suures osas kostjate ema laste ülalpidamisse panustab.

1. 16.01.2023 seisukohas esitas hageja vastuväited kostjate 20.12.2022 esitatud igakuistele kulutustele. Kostjate esitatud kulutuste arvestuste ja tõendite põhjal leiab hageja, et kummagi kostja igakuiseks põhjendatud kuluks kokku on 488,77 eurot, millest hageja lahutas riigipoolse lastetoetuse ning jagades saadu kahega, saab hageja ühe vanema osaks poole kulu kandmisel 214,39 eurot.
2. Vastuses kostjate vastuhagile jääb hageja varasemalt esitatud seisukohtade juurde, palub vastuhagi jätta rahuldamata ning vastuhagis esitatud kostjate igakuiste kulutuste ja tõendite põhjal peab põhjendatud kulutusteks K Me osas 470,87 eurot, millest maha arvestades riigipoolne lastetoetus, jääb ühe vanema osaks poole kulu kandmisel 205,44 eurot. Samamoodi arvestades M Me kulutusi, peab hageja põhjendatuks kulutusi summas 485,49 eurot, ühe vanema osaks 212,75 eurot. 2 Kostjate seisukohad, vastuhagi
3. Kostjad oma 01.07.2022 hagivastuses esitatud hagi õigeks ei võta ning vaidlevad hageja esitatud nõuetele vastu. Hageja on alates veebruarist 2021 kohtu poolt väljamõistetud ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millised asjaolud hagi esitamisest alates on muutunud, miks hageja ülalpidamiskohustuse vähendamist taotleb. Hageja ei vaielnud vastu elatise suuruse osas summas 292 eurot kummagi kostja osas maksekäsu kiirmenetluses ning on hagivastuse koostamiseni nimetatud summas ülalpidamiskohustust täitnud. Seega peab hageja vajalikuks ja enda poolt võimalikuks tasuda kostjatele igakuist elatist summas 292 eurot kummagi kostja osas. Kostjad ei nõustu hageja nõudega elatise vähendamiseks alates 01.04.2022, kuna selliselt tekib kostjatel hageja ees võlgnevus juba saadud ja ära tarvitatud elatise arvelt. Kostjate esindaja selgitab, et suurema osa ajast (92%) on kostjad olnud koos emaga, millest tulenevalt ei ole usutav hageja väide, et hageja panus kostjate ülalpidamisse on suurem kostjate ema panusest, arvestades ka laste rahaliselt mittemõõdetavaid kasvatuskulusid. Hageja väited, et kostjatele makstava elatise suurus on hagejale koormav, ei võimalda hagejale enda ülalpidamist lastega ühetaoliselt, on tõendamata. Kostjate seaduslik esindaja selgitab, et on hageja nõudmisel kostjatele kaasa pakkinud hageja ja tema vanemate juures viibimisajaks vajalikud magamis- ja vahetusriided. Hageja nõudmiste kasvamisel on kostjate ema asjade kaasa pakkimisest ka keeldunud, kuna leiab, et hädatarvilikud esemed peaksid laste kummaski kodus olemas olema. Lisaks on vanemad 19.04.2022 sõlminud vanemate ja kostjate suhtlemise korra ajutise kokkuleppe, mille kohaselt kannab ja tagab vanem, kelle juures lapsed viibivad, laste ülalpidamisvahendid ja -kulud, ilma teisele poolele nõudeid esitamata. Kostjate esindaja selgitab, et vanemate abielu lahutamisel ja ühisvara jagamisel lepiti kokku, et arvestatakse seda, et kostjate elamistingimused eluaseme ja transpordi osas jäävad kostjate huvides muutumatuks. Hageja ei ole arvesse võtnud kostjate vajadusi, tavalist elulaadi ja kasvatuskulutusi.
4. 16.11.2022 seisukohas vaidlevad kostjad vastu hageja kulutustele hageja ülalpidamise osas ning leiavad, et olukorras, kus hagejal ei ole võimalik tasuda kostjatele ülalpidamiseks määratud summat, puuduvad hagejal põhjendused kasutada kallist elamispinda. Hageja töötasu juures summas 1544,77 eurot tasus hageja kummalegi kostjale igakuiselt elatist 292 eurot kuus. Olukorras, kus alates hagi esitamisest on hageja keskmine igakuine töötasu olnud summas 1839,49 eurot, ei ole hageja tõendanud ega põhjendanud elatissumma vähendamist. Kostjate seisukohalt on hageja nimetatud kulutused kostjatele (sh jalgrattad, kiivrid) põhjendamatud ja ebavajalikud kulutused. Kostjad esitasid seisukohaga täiendavad tõendid kostjate kulutuste, kostjate ema sissetulekute ja vanemate ning laste suhtluskorra kohta.
5. 24.11.2022 kohtu eelistungil määras kohus kostjatele tähtaja kostjate reaalsete kulutuste esitamiseks alates hagi esitamise kuupäevast. Kostjad esitasid seisukoha ja täiendavad tõendid kohtule 20.12.
6. Kostjate kulutused on arvestatud perioodi 27.03.2022-17.12.2022 kohta, 8,5 kuu keskmisena. Nimetatud perioodi osas on kummagi kostja reaalne kulu ühes kuus olnud 712,09 eurot, so. kulud toidule ja majapidamistarvetele 146,76 eurot, eluasemele 199,11 eurot, transpordile 102,84 eurot sidevahenditele 21,99 eurot, vabale ajale 47,44 eurot, raviteenusteks 21,21 eurot, olmevahenditeks 93,24 eurot, riieteks ja jalanõudeks 65,22 eurot, koolitarveteks 14,28 eurot. Lisaks on kostjatel kulutused huvihariduses (kummagi kostja osas kunstikoolis 24 eurot kuus ja muusikakoolis 30 eurot kuus). M Mel on vajadus breketite järele, mida Haigekassa ei kompenseeri ja millise kulu suuruseks on vähemalt 2600 eurot. Kostjad on seisukohal, et kuna hagejalt on märtsis 2021 kostjate kasuks elatis välja mõistetud kindlas suuruses, mitte muutuvas ja kuna 01.01.2022 õiguskord muutus muutuva suurusena määratud elatise arvutamise viisi suhtes, siis hagejal puudub alus pöörduda kohtusse tuginedes õiguskorra muutumisele. 3
7. 16.01.2023 esitasid kostjad vastuhagi A Me vastu 22.03.2021 kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise suurendamiseks. Vastuhagejad paluvad suurendada A Me ülalpidamiskohustust selliselt, et K Me ülalpidamiseks oleks välja mõistetav igakuine elatis alates 01.02.2023 kuni 05.06.2032 kindlas summas 360 eurot ja M Me ülalpidamiseks alates 01.02.2023 kuni 27.07.2030 kindlas summas 500 eurot. Elatise nõude suurendamise põhjuseks on vastuhagejate vajalike igakuiste kulude oluline suurenemine, mis on tingitud üleüldisest hinnatõusust. Vastuhagiga palutakse nõuda välja Maksu- ja Tolliametilt A Me varandusliku seisu kindlakstegemiseks tööandjate deklaratsioonide alusel koostatud maksuandmete tõendid perioodist 01.10.2022 kuni nende esitamiseni kohtule. Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus leiab, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
9. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et A M on K Me ja M Me isa /dtl 23 ja 25/. Pärnu Maakohtu 22.03.2021 maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21103833 on A Melt K Me ja M Me kasuks välja mõistetud elatis kummagi lapse osas 292 eurot kuus kuni vastavalt lapse täisealiseks saamiseni /dtl 5-6/.
10. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Hageja on esitanud kohtusse hagi tsiviilasjas nr 2-21-103833 Pärnu Maakohtu 22.03.2021 kohtumäärusega hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks alates 27.03.2022, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele alates 01.01.
2. Hageja palub elatise määramisel võtta igakuise elatise arvestamise aluseks

§ 101

lg-tes 3-7 muutuva suurusena miinimumelatise määr.

§ 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse 786 SE seletuskirja (Seletuskiri RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022) kohaselt puudutab rakendussäte (

§ 217

²) elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana. Tsiviilasjas 2-21-103833 Pärnu Maakohtu 22.03.2021 kohtumäärusega on A Melt K Me ja M Me kasuks välja mõistetud igakuine elatis fikseeritud summas 292 kummagi kostja osas, kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud õigusliku olukorra muutmisest tulenevalt. 4

1. Nii hagejal, kui kostjal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. Käesolevalt nõuab hageja igakuise elatise vähendamist ja kostjad vastuhagiga igakuise elatise suurendamist. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Tulenevalt sellest, et hagejalt on kostjate kasuks igakuine elatis välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu määrusega, mis põhineb esitatud avaldusel ja kus ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, siis tuleb mõlema poole nõuete lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kui suured on käesoleval ajal kostjate igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2. Vastuhagi kohaselt moodustavad K Me (kostja 1) igakuised kulud kokku 625,38 eurot ning M Me (kostja 2) igakuised kulud 735,74 eurot /dtl 338-341/. Igakuist elatist paluvad kostjad hagejalt välja mõista summas 500 eurot kostja 1 osas ja 360 eurot kostja 2 osas, kokku 860 eurot kohustatud vanema osa /dtl 337/. Kuna hageja on esitanud vastuväited kulude suuruse osas /dtl 457-461/, siis tuleb kohtul esmalt hinnata kostjate poolt väljatoodud igakuiste kulude suuruse mõistlikust ja põhjendatust. 14.
3. Kostjad on välja toonud toidukulud kostja 1 osas 131,94 eurot ja kostja 2 osas 155,22 eurot, kokku 287,16 eurot /dtl 341/. Asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohus märgib, et kostjate poolt viidatud konto väljavõtted ei kinnita kostjate reaalseid toidukulusid, esitatud tõenditest ei saa eristada kostjate toidukulusid /dtl 349-380/. 20.04.2023 kohtuistungil leppisid pooled kokku põhjendatud toidukulu suuruses 140 eurot kummagi kostja osas, so. kokku toidukuluks 280 eurot /dtl 512/. Kohtu hinnangul on 140 eurot toidukulu iga hageja osas eluliselt usutav ja põhjendatud. 14.
4. Kostjad on välja toonud oma igakuiste kuludena eluasemekulud kostja 1 osas 168,74 eurot ja kostja 2 osas 198,52 eurot /dtl 341/. Nimetatud kulu koosneb kommunaalkuludest (s.h elekter, vesi, prügi jms), eluaseme laenust, intressidest ja kindlustusmaksetest ning muudest 5 väljaminekutest seoses kostjate eluasemega /dtl 339/. Lisaks tuleb kohtu hinnangul eluaseme kulude juures käsitleda ka vastuhagis esitatud olmevahendite (mööbel, tekid, padjad jm) kulusid. Kostjate olmekuludeks on arvestatud kostja 1 osas 79,01 eurot kuus ja kostja 2 osas 92,95 eurot /dtl 341/. Kokku vastuhagist nähtuvalt eluasemega seonduvad kulud koos olmekuludega kosta 1 osas on 247,75 eurot ja kostja 2 osas 291,47 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p. 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus loeb tõendatuks järgmised kostjate igakuised keskmised eluaseme kulud: - igakuine keskmine eluaseme laenu ja intressi kulu on kostjatel kokku 153,47 eurot, so. kummagi kostja osas 76,735 eurot /dtl 384/; - eluaseme laenuga seotud kindlustuse kulud kostjatel kokku 14,71 eurot, so. kummagi kostja osas 7,355 eurot /dtl 385-386/; - kommunaalkulud korteriühistule keskmiselt 111,32 eurot kuus kostjatel kokku, so. 55,66 eurot kostjate osas eraldi /dtl 381/; - kulu elektrile keskmiselt 43,15 eurot kostjatel kokku, so. 21,57 eurot kostjate osas eraldi /dtl 382-383/. Eluaseme kuludes on kostjatel kuluna esitatud laenu tagasimaksed M Tle kummagi kostja osas keskmiselt 46,30 eurot kuus /dtl 339, 387/. Kostjate seaduslik esindaja võttis nimetatud laenu, et vanemate kooselu lõppemise järgselt täita vanemate kokkulepet ühisvara jagamisel tasuda hagejale tema osa eest ning võtta eluase ja sellega kaasnev laenukohustus enda nimele. Sellega säilitati kostjatele nende harjumuspärane elukeskkond vanemate kokkuleppel, pärast vanemate kooselu lõppemist /dtl 43/. 01.07.2022 hagivastusele on kostjatel lisatud tõend, millest nähtub M T ülekanne kostjate emale 09.02.2021 summas 9002,30 eurot, selgitusega „Hüvitis A Mle ½ korteri XXX eest“ /dtl 50/. Lisaks on esitatud kostjate poolt tõend, millest nähtub, et 09.02.2021 kandis kostjate ema 9000 eurot (+2,30 eurot teenustasu) samasuguse selgitusega notari kontole /dtl 63/. Hageja nõustub, et kostjate kõnealune kulu on kodule tehtud kulutus ja on asjakohane, kuid hageja ei nõustu selle kulu igakuise suurusega. Hageja nõustub kõnealuse kulu osas summaga kuni 75 eurot /dtl 512-513/. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud eluaseme soetamisele tehtud kuluga, mis kummagi kostja osas tuleb kogusummas 3000 eurot (9000:3). Kostjate seaduslik esindaja on avaldanud, et laenukohustus on võetud kuumaksega 150 eurot kuus, seega on tegemist laenuga, mis kestab 60 kuud. Kohus leiab, et kummagi kostja osas tuleb temale langev osa laenust jagada 60 kuuga ning lugeda ühe kuu laenu tagasimakse suurus põhjendatud eluaseme kulutuste hulka. Seega on K Me osas põhjendatud igakuise kuluna arvestada laenukohustuse tagasimakseteks M Tle 50 eurot (3000:60) ja M Me osas 50 eurot (3000:60). Kulud, mis on kostjate vastuhagis eluaseme kulutuste all nimetusega Bauhof ja Sambla /dtl 339/ ei ole kohtu hinnangul tõendatud, kostjate poolt viidatud konto väljavõtted ei kinnita kostjate vajalikke kulutusi eluasemele /dtl 388-389/. Kostjad on kulude tõenditena kohtule esitanud olmekulude all makseid IKEA, Magaziin, Jysk ja DLB Trading arvete tasumise osas, kokku summas 1547,72 eurot, mille kostjad on jaganud 9 kuuga ning arvestanud kostjate kuluks mööbli, tekkide-patjade jm olmevahendite kuluks keskmiselt 171,96 eurot kuus /dtl 340/. Kostjate seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli hädavajalik osta lastele uus mööbel, lapsed soovivad toas uuendust ja on harjunud seda saama /dtl 514/. Esmalt märgib kohus, et kodusisustuskulud ja tehnika kulud võivad olla igakuise elatise komponendiks üksnes minimaalses mahus, kuna tegemist on kuludega, mida saab 6 planeerida ja mis kestavad pikemat aega. Tegemist on ühekordsete kuludega, mida kostjate ema on teinud kodu sisustamiseks ning näiteks mööblit kasutatakse eelduslikult aastaid. Tõenditelt pangakontodelt sooritatud maksete kohta ei nähtu, mida konkreetselt ostetud on ja kellele /dtl 420-423/. Mööbli ja voodipesu jm vajalike esemete ostmist ei saa iseenesest pidada eluasemekuludena ebavajalikuks. Samas tuleb nimetatud kulu kohtu hinnangul jagada pikema perioodi peale ja jagada need kulutused kolmega, kuna kulud ei ole esitatud tõenditest isikustatavad. Kohus leiab, et põhjendatud on eelnimetatud kulutused keskmiselt jagada vähemalt kolme aasta peale, kuna mööbel peab eelduslikult ka kauemgi vastu ning magamisasju jm olmevahendeid on vähem kui kolme aasta jooksul vajalik soetada. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on tegemist kulutustega, mida saab enamasti ette planeerida. Seega keskmiseks kuluks ühes kuus on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada kostjate kulude põhjal 43 eurot (1547,72:36), mis ühe kostja osas teeb ühe kuu kuluks 14 eurot (43:3). Eelnevast tulenevalt peab kohus kostjate eluasemega seotud kulusid kokku koos olmekulutustega põhjendatuks summas 450,64 eurot, kummagi kostja osas eraldi 225,32 eurot. 14.
5. Kostjad on välja toonud igakuise keskmise transpordikulu 206,92 eurot (kostja 1 osas 95,07 eurot ja kostja 2 osas 111,85 eurot), mis koosneb sõiduki liisingumaksetest, sellele lisanduvast kohustusliku kindlustuse maksetest ja kaskokindlustuse maksetest ning maksetest kütusele /dtl 341/. Kostjad on esitanud kohtule tõenditena kostjate seadusliku esindaja konto väljavõtted, milles nähtuvad liisingu ja kindlustuste maksed jm transpordikulud /dtl 390-396/. Samas ei tõenda üksnes konto väljavõtted, et kõik antud kulud oleksid seotud kostjatega (sh. ei nähtu, et Alexela või Olerex kulud oleksid seotud üksnes kütuse ostmisega). Kostjad on kohtule esitanud ka Raunex-s sooritatud tasumise pangakontolt summas 27,54 eurot /dtl 396/. Hageja kostjate esitatud transpordikuludega ei nõustu, kuna laste vajaduseks ei ole liisida uut sõiduautot ning kool asub kodule lähedal (ca 900 m), kus lapsed saavad käia ka jalgsi või rattaga ning linnaga tihe bussiliiklus /dtl 458/. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad kostjatel igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kostjad on võimelised kasutama ka tasuta ühistransporti (mh asub kool laste elukohast alla kilomeetri kaugusel). Kohus on seisukohal, et kostjate poolt esitatud kulud transpordile on tõendamata ja põhjendamata kostjate nimetatud ulatuses /dtl 390-396/. Kohtu hinnangul ei ole laste esmavajaduste rahuldamise puhul põhjendatud kalli liisinguauto igakuine tasumise kohustus. Kulud kütusele, arvestades kostjate elukoha lähedust koolile, tuleb kuluna kohtu hinnangul arvestada väiksemas ulatuses kui kostjate arvestus ette näeb. Hageja on esitanud vastuses vastuhagile arvestuse kostjate esitatud kütusekulu osas ning peab mõistlikuks transpordikuluks kummagi kostja osas 25 eurot kuus /dtl 458/. Kostjad ei ole vajalike transpordikulude osa tõendanud ega kostjate vajadustest lähtuvalt kostjate suhtes eristatavalt välja toonud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus mõistlikuks transpordikuluks kummagi kostja puhul 25 eurot. 14.
6. Kostjad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kostja 1 puhul 56,13 eurot ja kostja 2 puhul 66,03 eurot /dtl 341/. Hageja peab kostjate kulutusi riietele ja jalanõudele mõistlikeks ja vajalikuks kuluks /dtl 460/. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostjad elavad kohas, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on kostja 1 puhul 56,13 eurot ja kostja 2 puhul 66,03 eurot eluliselt usutavad ja mõistlikud kulud. 7 14.
7. Kostjad on välja toonud ravikulud kostja 1 osas 17,97 eurot ning kostja 2 puhul 21,15 eurot /dtl 341/. Hageja peab kostjate kulutusi tervishoiule mõistlikeks ja vajalikuks kuluks /dtl 459/. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Kohtu hinnangul on kostjate ravikulude puhul tegemist mõistlike ja põhjendatud igakuise keskmise tervisekuluga. Kostjate seadusliku esindaja väitel kostja 2 osas on planeeritavaks kuluks ebaõigest hambumusest tulenev kulu breketite paigaldamisena, kulu suuruseks on hinnanguliselt 25003000 eurot ning sellele lisanduvad väljaspool Haapsalut asuva arsti visiidid transpordikuluna (vähemalt kuu keskmisena 50 eurot kuus). Haigekassa kostjate seadusliku esindaja väitel kostja 2 osas nimetatud kulu ei rahasta /dtl 341/. Hageja kostja 2 breketite kuluga elatise arvestamisel ei nõustu, kostjad ei ole seda kulu tõendanud ega sellega kaasnevat transpordikulu /dtl 515/. Kohus leiab, et kostja 2 planeeritavad kulud breketite osas ei ole põhjendatud elatise arvestuses, kuna tegemist ei ole käesolevalt reaalse kuluga ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et tegemist on meditsiiniliselt näidustatud vajaliku kuluga. 14.
8. Kostjad on välja toonud sidekulud kostjate puhul kokku summas 40,56 eurot /dtl 341/. Hageja avaldas 20.04.2023 kohtuistungil, et nõustub sidekulude osas nõustub kuluga 20 eurot, kostjate seaduslik esindaja sellega ei nõustunud, kuna kuluks on 20,28 eurot /dtl 459/. Kohtu hinnangul on vaidlus 28 sendi üle väiklane ning keskmiselt 20 eurot mõistlik ja põhjendatud kulutus kummagi kostja osas interneti, telefoniteenuse ja televisiooniteenuse osas. 14.
9. Koolitarvete kuluks on kostjatel kokku 18,96 eurot, sh kostja 1 osas 8,71 eurot ja kostja 2 osas 10,25 eurot /dtl 341/. Hageja peab nimetatud kulusid mõistlikeks ja põhjendatuks /dtl 460/. Kohus leiab, et koolitarvete kulud on mõistlikud ning tuleb kostjate nimetatud määras kuluna arvesse võtta. 14.
10. Kulutuste osas vabale ajale on kostjad esitanud kostja 1 kuluks 49,17 eurot ja kostja 2 puhul 57,85 eurot /dtl 341/. Hageja on seisukohal, et kostjate vaba aja kuluks on põhjendatud 35 eurot kummagi kostja osas. Seejuures avaldab hageja, et ei nõustu sellega, et kuludesse on arvestatud ka saatja kulud, kuna saatjaks võiks olla ka hageja ning lisaks käib ka hageja oma kulude eest lastega näiteks vanavanemate juures /dtl 459, 514/. Kohtu hinnangul on kostjate vaba aja kulutuste näol tegemist põhjendatud kulutustega ning asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja kostjate saatjana kaasatud on, on samuti põhjendatud ja vajalik. Samas leiab kohus, et hea tahte korral saavad vanemad saatmist jagada. Seega leiab kohus, et elatise jaoks põhjendatud ja esmavajalike kulutuste arvestamisel tuleb kostjate kulutuste nimekirjas jagada ühiste vaba aja veetmiste kulud selliselt, et arvestusse jääksid siiski kostjate kulud /dtl 340-341/. Kummagi kostja osas tuleb põhjendatud kuluks lugeda Kihnu Veeteede AS osas 43,20 eurot, Reiu Puhkekeskuse osas 21,60 eurot, Liblikamaja 7,33 eurot, Lottemaa Teemapargi osas 41,67 eurot, Energia Avastuskeskuse osas 3,17 eurot, Rohuküla kassa kulu osas 7,52 eurot, Heltermaa kassa kulu osas samuti 7,52 eurot, Haapsalu seikluspargi osas 12,53 eurot /dtl 401-404, 410, 412-415/. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et nende elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samas märgib kohus, et meelelahutus ei pea olema igakord tasuline, sh. saab pere veeta aega looduses ning mängida kodus lauamänge vms. Kostjate esitatud tõendeid meelelahutuse osas /dtl 400, 405-409, 411, 416/ on kohtu hinnangul põhjendatud. Arvutuste kohaselt on kummagi kostja mõistlikuks ja eluliselt usutavaks meelelahutuskuluks keskmiseks vaba aja kuluks 31,28 eurot (281,505:9) kuus. Hageja nõustus arvutusest suurema kuluga, seega loeb kohus kummagi kostja puhul vaba aja osas mõistlikuks kuluks 35 eurot. 8 14.
11. Kostjad on esitanud vastuhagis kulutused kostjate huvitegevusele (kummagi kostja puhul Kunstikool 24 eurot ja Muusikakool 30 eurot), millega kaasneb kostjatele lisaks ka täiendav transpordikulu /dtl 341/. Huvitegevuse ja treeningute kulu ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on spordiga ja hobidega tegelemine arendav ja vajalik. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et vastavad huvitegevused toimuksid, jätab kohus huvitegevusele kostjate prognoositud kulud arvestamata. Kohus selgitab, et vastuhagi lisad 2 ja 3 /dtl 436-437/ ei ole tõendiks kostjate reaalsetele kuludele, tegemist on kostjate ema hinnanguga huvialade valiku osas ning hageja vastuseisukohaga. Eeltoodust tulenevalt on kostja 1 põhjendatud igakuised kulud kokku 528,13 eurot, kostja 2 kulud kulud 542,75 eurot. Nimetatud kuludest kuulub maha arvestamisele kummagi puhul 60 eurot (so. peretoetused kogusummas 120 hagi esitamise ja arvestuse aluseks olevate kulude perioodil). Seega jääb hagejate vanemate kanda kulud kostja 1 osas 468,13 euro ulatuses ja kostja 2 osas 482,75 euro ulatuses, s.o kokku 950,88 eurot, millest hageja osa moodustab 475,44 eurot.
12. Hageja nõudeks on 21.03.2021 aastal väljamõistetud elatise summas 292 eurot kummagi kostja osas vähendamine.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole käesoleval juhul töövõimetu ning hagejal ei ole kohtu hinnangul sissetuleku teenimise takistusi. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 10 kuu jooksul alates hagi esitamisest kuni jaanuarini 2023 (ka.) olnud bruto töötasuna 1789,236 eurot /dtl 291, 467/. Hagejale kuulub varana sõiduauto Volvo V70, muud märkimisväärset vara hagejal ei ole /dtl 90/. Hageja on välja toonud, et tema igakuised püsikulud moodustavad kokku keskmiselt 900 eurot /dtl 462/. Hageja on oma kulude kohta kohtule esitanud elukoha üürilepingu ja kommunaalkulude, elektri ja sideteenuste arveid /dtl 100-104, 470-499, 503/. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuiseid kulusid tuleb hagejal kanda. Arvestades aga hageja igakuist keskmist sissetulekut ning asjaolu, et hageja ei ole täielikult varatu ega ka töövõimetu, siis asub kohus seisukohale, et hageja on võimeline tasuma kostjatele elatist iga kuu jätkuvalt 292 eurot, so. kokku 584 eurot kuus. Hageja ei ole ei ole esitanud ja põhistanud mõjuvaid asjaolusid, mis annaksid aluse hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagiavalduse 22.03.2021 kohtumäärusega kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks rahuldamata. 16. Kostjad on esitanud vastuhagi, mille kohaselt paluvad kohtul igakuist elatist suurendada, so. välja mõista hagejalt kostja 1 kasuks alates 01.02.2023 igakuine elatis fikseeritud summas 360 eurot ja kostja 2 osas 500 eurot. Kostjate vastuhagi põhjal tuleks kanda kummalgi vanemal laste osas kulutusi 860 eurot kuus, so. kokku kostjate kulutused ühes kuus 1720 eurot. Vastuhagis on reaalseid kulusid välja toodud kostjate osas kokku 1361,12 eurot. Riigikohus on 3-2-1-165-13 (p. 15-16) selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid.

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused 9 ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb mh arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-13, p 18; Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Lahendis 3-2-1-118-12 (p. 15) selgitas kolleegium

§ 99

lg 1 ja 2 osas lisaks, et ka kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Seejuures on kehtivas õiguses erinevalt varasemast õigusest sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Kolleegium selgitab, et

§ 99

lgte 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kostjate kulutused, nagu kohus punktis

1. analüüsis, ei ole kostjate vastuhagis esitatud ulatuses põhjendatud, kuid jäävad juba väljamõistetud elatise summale lähedale. Kostjate seaduslik esindaja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et tema kui ühe kohustatud vanema sissetulek oli kulutuste arvestuse perioodil (aprill 2022-detsember 2022) keskmiselt neto töötasuna 957,88 eurot kuus /dtl 344/. Seega ei ole nimetatud sissetuleku juures kohtu jaoks eluliselt usutav, et vanem majanduslikult tuleks toime laste vajadusi rahuldades 860 euro eest kuus. Hageja sissetulek samal perioodil netotasuna oli 1412,97 eurot. Hageja sissetulek on kostjate ema sissetulekust neto keskmise töötasuna (aprill 2022-detsember 2022) 32,21% suurem. Kohus tuvastas kostjate vajalikeks ja põhjendatud igakuisteks kulutusteks kõnealuse perioodi kulutuste põhjal 475,44 eurot ühe kostja osas, pärast lastetoetuse mahaarvamist. Käesolevalt kehtib kostjate ülalpidamiseks elatis, mis ühe vanema osaks kulude kandmisel on 584 eurot. Seega on kehtivast ülalpidamise määrast vajalikud ja põhjendatud kulutused 18,59% väiksemad. Arvestades seejuures, et kostjate ema sissetulek on alates jaanuarist 2023 suurenenud 23%, on vanemate sissetuleku erinevus 12% /dtl 509/. Seega hetkel kehtiva kostjate kasuks 22.03.2021 väljamõistetud ülalpidamise määra järgi on hageja panus 16,71% suurem, kui kostjate reaalsed põhjendatud ja vajalikud kulutused. Samas on kostjate ema kontrolli all kostjate kulutusi optimeerida, kokkuhoidlikumaks või kallimaks, kui kostjate ema sissetulekud seda võimaldavad. Samuti on lapse vanematel kostjate kulutusi võimalik kokkuleppeliselt suuremas ulatuses kanda, kohus lähtub ülalpidamise väljamõistmisel minimaalsetest vajalikest kulutustest. Arvestades seda, et hageja on ka hagi esitamisest tasunud kostjatele ülalpidamiseks 292 eurot kummagi kostja osas, selles suuruses ülalpidamine on olnud kostjate tavapäraseks elulaadiks 10 siiani vajalik ning sellises ulatuses ülalpidamist võimaldavad mõlema vanema sissetulekud (sh proportsionaalselt hageja oma suuremast palgast lähtuvalt kannab laste põhjendatud vajadusi arvestades ka suuremat kohustust), siis kohus leiab, et 22.03.2021 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-21-103833 hagejalt väljamõistetud elatis kostjate kasuks tuleb jätta muutmata.
2. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatise vähendamist kostja 1 puhul 100,21eurot kuus ja kosta 2 osas 66,36 eurot kuus. Seega on põhihagi hagihinnaks 1 499,13 eurot. Vastuhagis taotlevad kostjad igakuise elatise suurendamist kostja 1 osas 68 eurot kuus ja kostja 2 osas 208 eurot kuus. Seega on vastuhagi hind kokku 2 484 eurot. Tsiviilasja hind on 3 983,13 eurot.
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 11