1-17-4210/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4210 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu F.N (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
6. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must F.N-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks F.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega tunnistati F.N süüdi KarS § 263 lg 1 p-de 1,2 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. Karistust suurendati Tartu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 10-kuulise vangistuse võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 10 kuud vangistust, mille algusajaks loetakse
12. august
13. F.N-i vabanemise tähtaeg on
14. juuni
16. Tartu Vangla edastas maakohtule materjalid F.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokurör ei toeta F.N-i tingimisi enne tähtaegset vabastamist.
17. Tartu Maakohtu
18. novembri 2017 määrusega jäeti F.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et esinevad formaalsed eeldused F.N-i vabastamiseks karistuse kandmiselt. Materiaalsete aluste kohta märkis kohus järgmist. F.N-i domineerivaks kuriteoliigiks on olnud avaliku korra raske rikkumine. See on keskmise raskusega kuritegu. Seega ei eelda F.N-i vabastamine väga suurt edaspidise õiguskuuleka elu tõenäosust, ent see tõenäosus peab olema võrdlemisi kõrge. F.N-i puhul see nii ei ole. Kohus tuvastas, et F.N-i õiguskuuleka elu kasuks räägivad töökoha olemasolu, mis vähendaks jõudeaega, mis võiks muidu kuluda näiteks alkoholi tarvitamisele. Teiseks vähendaks sissetulek vajadust hankida raha kuritegelikul moel. Ka vanaema juurde elama asumine võib vähendada uute kuritegude riski, sest vanaema tugi ja kohalolek võivad hoida F.N-i kainena. See omakorda vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samas ei ole sissetuleku olemasolu uute kuritegude ohtu silmas pidades kuigi oluline, kuivõrd üldjuhul ei ole F.N sooritanud kuritegusid raha saamiseks. Vanaemaga on ta aga elanud ka enne, ent on sellele vaatamata kuritegusid toime pannud. Kohus leidis, et positiivsed asjaolud ei võimalda väita, et F.N-i edasine elu oleks kuritegevusvaba. Nimelt on teda vaatamata noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on juba neljandat korda vanglas. Varasemad vangistused ei ole teda õiguskuulekale teele suunanud. Isegi kui sotsiaalprogrammid oleks võimalik läbida vabaduses, poleks F.N neid vanglast välja minnes läbinud ja seetõttu ei ole kuidagi tema retsidiivsusohtu maandatud. Kohut ei veennud seegi, et F.N on vangistuse jooksul vanemaks saanud ja seetõttu väidetavalt muutunud. Kriminoloogiline statistika näitab tõepoolest, et vanemad inimesed panevad vähem kuritegusid toime kui noored, ent 14 kuud inimese arengus ei ole kuigivõrd pikk aeg eeldamaks, et 25-aastasena on F.N hoopis teistsuguse iseloomuga kui 23 või 24 aastasena. Tähtsaks pidas kohus F.N-i aastatepikkust alkoholiprobleemi, mis on teda korduvalt suunanud kuritegusid toime panema. Ehkki F.N lubas kohtule, et läheb alkoholiravile, ütles ta enne seda nii vanglaametnikele kui kohtule, et saab alkoholi kuritarvitamisest hoidumisega ise hakkama. Kohtu hinnangul tähendab see, et F.N ei adu täiel määral alkoholiprobleemi ulatust. Kohus leidis, et kui inimene ei soovi väga kindlalt alkoholi tarbimisest võitu saada, ei aita teda ka ravi. Vabastamist ei tingi ka asjaolu, et varem ei ole F.N-i ennetähtaegselt vabastatud. Ta on olnud katseajal, ent on sooritanud nii uue kuriteo kui rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Ei ole põhjust arvata, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on kuidagi tõhusam, kui muudel alustel kehtestatud katseaeg või käitumiskontroll.
19. F.N ja tema kaitsja taotlevad Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja F.N-i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.
20. Kaitsja märgib, et praeguseks ära kantud 14 kuu pikkune vangistus on F.N-i vaateid oluliselt muutnud ja vabanemisel ei hakka ta kuritegusid toime panema, kuna ei soovi enam vanglasse sattuda. F.N-i on küll korduvalt karistatud, ent ta on just selle asjaolu tõttu jõudnud veendumusele, et soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu. 5.1 F.N-i elu on äärmiselt keeruline olnud lapsepõlvest saati, mistõttu on tema probleemilahenduse oskus vähene. Aja jooksul on ta omandanud eluks vajalikud oskused ning ta on püüdnud elada seaduskuulekalt (see õnnestus ka pärast
21. a vangistuselt vabanemist, kui ta mitu aastat kuritegusid toime ei pannud). Praeguse karistuse kandmisesse on F.N suhtunud täie tõsidusega. Vangistuses oldud aja jooksul on tal vaid üks kergemaliigiline distsiplinaarkaristus. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega ei ole alustatud, ent sotsiaalprogrammid saab F.N läbida ka katseajal olles. 2 5.2 Varasemate kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. F.N on valmis minema alkoholivastasele ravile, kui kohus talle selle kohustuse paneb. Kuna F.N on vangistuses viibinud 14 kuud ja olnud alkoholist eemal, siis ta ei vaja alkoholi. 5.3 Positiivseks saab pidada töökoha olemasolu, mis tagab kindla sissetuleku ja hoiab kuritegude toimepanemisest eemal. Elama läheb F.N vanaema juurde, kes on teda vangistuses toetanud ning on nõus aitama ka ennetähtaegse vabastamise korral. F.N on vanaemaga head ja lähedased suhted. Viimane on kinnitanud, et tema juures elades F.N alkoholiga probleeme ei olnud. 5.4 F.N on head suhted ka Saksamaal elava õe ja vennaga. Eeldused, et F.N vabanemisel uut kuritegu toime ei pane, on seega olemas ning karistus on oma eesmärgi täitnud. F.N soovib elada seaduskuulekat elu, asuda tööle ja loobuda alkoholist. 5.5 F.N-i ei ole varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. See oleks aga oluliselt mõjusam kui tingimisi vangistuse puhul, sest isik vabaneb vangistusest ennetähtaegselt ja vangistuse olemus on tal ehedalt ja vahetult meeles, nagu ka teadmine, et vähimgi eksimus tähendab vanglasse naasmist.
22. F.N märgib, et varem on teda karistatud varguste eest, mis olid tingitud vajadusest ära elada ning huligaansuste ja avaliku korra rikkumiste eest. Ta on kasvanud raskes perekonnas ja alates
23. eluaastast lastekodus. F.N on põhiharidus. Enne viimast karistust oli ta pikaajalisel haiglaravil ja olles seejärel töövõimetu, sooritas ta uue kuriteo ebakaines olekus. Tööl käies ja kindlas elukohas elades ei pannud F.N õigusrikkumisi toime. F.N on üks rikkumine seoses sigareti kaasavõtmisega eluruumidesse, mille eest määrati talle 4 ööpäeva kartserit tingimisi. Ta on oma rikkumistest aru saanud ja loodab koheselt tööle saada, et ei tekiks olukorda, kus ta püüab probleeme lahendada alkoholi ja vargustega. Vanglas on F.N töötanud vaid sektori koristajana, sest muid töid ja õpet ei ole talle võimaldatud. Töö puudumise tõttu ei ole võimalik hagisid hüvitada, ent seda soovib ta teha vabanedes. Seda võimaldab garanteeritud töö- ja elukoha olemasolu. F.N soovib olla ka vanaemale toeks, sest teisi lähedasi vanaemal ei ole. Määruskaebuse esitaja soovib oma ellusuhtumist muuta ning mitte raisata aastaid vanglas. Toimepandud kuritegusid kahetseb F.N siiralt.
24. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitas F.N taotluse vaadata tema vabastamine läbi koos allutamisega elektroonilisele valvele. Samuti on lisatud õe ja kahe sõbra kinnitused, et nad on vajadusel nõus F.N-i moraalselt ja materiaalselt aitama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ning kaalutlusviga I astme kohtu määruses ei ole tuvastatav. Kuna määruskaebused sisaldavad väiteid, mida maakohus on juba käsitlenud, siis märgib ringkonnakohus üksnes, et nõustub I astme seisukohaga ja ei pea vajalikuks kõike korrata.
27. Iseenesest ei kahtlegi kohtukolleegium F.N-i tugevas soovis uusi kuritegusid mitte toime panna ja ei välista, et süüdlane on aru saanud, et vangistuses olles ta raiskab oma noort elu, mida 3 võiks kasutada palju otstarbekamalt (F.N soovib olla toeks vanaemale, töötada, elada seaduskuulekat elu). Küll aga on isiku varasem elukäik näidanud, et ehkki F.N suudab olla teatud aja uusi kuritegusid toime panemata, tabab teda taas tagasilangus, mille põhjustajaks võivad olla näiteks määruskaebuses esile toodud põhjused: alkoholi tarvitamine, majanduslikud raskused ja puudulik probleemilahendusoskus. F.N-i varasemast elukäigust nähtub, et kui tal probleemid tekivad, ei aita ka see, et olemas on kindel elukoht ja lähedase inimese toetus. F.N-i on vaatamata tema noorele eale korduvalt karistatud (kehtivaid kriminaalkaristusi on 6), mistõttu suhtub ringkonnakohus süüdlase lubadustesse umbusuga. Kahtlemata tuleb nõustuda ka maakohtu seisukohaga, et kuna senini ei ole F.N-i probleemkäitumisega vangistuses tegeletud, ei oleks vanglast välja minnes kuidagi maandatud temast tulenev retsidiivsusoht. I astme kohtu seisukohaga nõustuvalt leiab ka kohtukolleegium, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on F.N-i puhul võrdlemisi tõenäoline. Ka kohtupraktikas on täheldatav, et suurem on retsidiivsusoht varem kriminaalkorras karistatud isikute hulgas. Ringkonnakohus kahtleb, et just praeguseks on ära kantud 14 kuu pikkune F.N-i vaateid oluliselt muutnud ning et ta korduva karistatuse tõttu on jõudnud veendumusele, et soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu. Alust sellises väites kahelda annab asjaolu, et F.N-i puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud pooltes hinnatavates kategooriates, nagu töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, sõltuvusprobleemid ja mõtlemine ning käitumine. Apellatsioonikohus leiab, et ka elektrooniline valve ei oleks käesoleval juhul uute kuritegude ärahoidmise seisukohast piisav meede.
28. Olgugi, et kaitsja ja F.N on positiivse asjaoluna esile tõstnud n-ö vähetähtsat üleastumist vangistuses, milleks oli tubakatoodete eluruumi toomine, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et isiku käitumine vangistuses on ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks, sest see võimaldab prognoosida, kas isiku edasine käitumine on õiguskuulekas. Praegusel juhul see eeldus täidetud ei ole.
29. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
30. F.N-i kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must F.N-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
31. juuli
32. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lgst 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud.
33. Kuna F.N-i kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel F.N-ilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau