järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.–
a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8514 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. M.L-i karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamiskohta saabumise aeg. Tartu Maakohtu 13.06.2018. a määrusega vabastati M.L temale Tartu Maakohtu 29.08.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8079 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi 1
lg 4, 5 alusel määrati M.L-ile katseaeg kuni 10.04.2019.
1 lg 3 p 2 alusel määrati M.L-i elektroonilise valve kestuseks 3 kuud.
lg 4 kohaselt hakati elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitati M.L-i keha külge.
p 2 järgi hakkas üldine katseaeg kulgema kohtumääruse jõustumisest alates.
lg 5 alusel allutati M.L käitumiskontrollile kestusega kuni 10.04.2019, mille jooksul kohustati teda järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
M.L määrati katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. M.L-i kriminaalhooldus algas 29.06.2018 ja lõpeb 10.04.2019. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.03.2019 Janek Halliku (endine nimi M.L) kohta erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada Janek Halliku käitumiskontrolli 4 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik andis erakorralises ettekandes ülevaate senisest kriminaalhooldusest ning süüdimõistetu elukorraldusest. Erakorralise ettekande kohaselt esines Janek Hallikul kriminaalhooldusperioodi alguses probleeme elektroonilise valve nõuetekohase täitmisega, millele kriminaalhooldusametnik reageeris hoiatustega. Töötukassas on Janek Hallik arvel. Mitteametlikult töötab väiksematel objektidel. Väidetavalt ei ole tööd otsinud, kuna peab lastega käima erinevate spetsialistide juures ning naise töögraafiku tõttu jääb kogu vastutus talle. Ühel korral on kriminaalhooldusalune jätnud kokkulepitud registreerimiskohustuse täitmisele tulemata ning ei vastanud telefonile. Põhjuseks unustamine peres tekkinud pingete pärast. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine fikseeriti politsei poolt 07.12.2018, kui Janek Hallik lõi oma elukaaslast. Enne vahejuhtumit oli Janek Hallik käinud ainult korra vaimse tervise õe vastuvõtul programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, kuid ravi ei alustatud. Pärast vahejuhtumit tunnistas süüdimõistetu, et tal siiski on alkoholiga probleem. Ta läks uuesti programmi ning alustas medikamentosse alkoholivastase raviga. Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu ei allu nõuetekohaselt ravile- jätab vahel ravimid võtmata, kuna need muudavad ta liiga uimaseks. 15.12.2018 kriminaalhooldusalune abiellus ja uueks nimeks sai Janek Hallik. Kriminaalhooldusametnik märkis erakorralises ettekandes sedagi, et praeguseks on süüdimõistetu analüüsimis- ja kuulamisoskus käitumiskontrolli perioodil paranenud. Janek Hallik on muutunud tasakaalukamaks. Elukaaslasega käiakse perenõustaja juures. Vaatamata sellele, et Janek Hallikul on esinenud kriminaalhooldusperioodil rikkumisi, on tema soov probleemidega tegeleda paranenud. KOHTU SEISUKOHT
lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes teinud ettepaneku pikendada Janek Hallikule määratud käitumiskontrolli 4 kuu võrra. Kohtu arvates ei ole see võimalik. Tartu Maakohtu 13.06.2018. a määrusega, millega Janek Hallik vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega, määras kohus süüdimõistetule katseaja kuni 10.04.2019 ehk ärakandmata karistusaja ulatuses. Ka käitumiskontrollile tuli Janek Hallikul alluda kuni 10.04.2019. Seega on Janek Halliku käitumiskontrollile allutatud juba 2
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse Janek Hallikule kohaldatud käitumiskontrolli pikendamiseks rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.