lg 2 p 7,8,9, Maksim Klantsatõi süüdistatuna
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja B.T süüdistatuna
lg 2 p 4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Valeri Vinnik – isikukood 38101140333, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, keskeriharidus, töökoht xxxx, tõkendina kohaldatud vahistamine, kriminaal- ja väärteokorras karistatud Kaitsja Sergei Politšev Süüdistatav Maksim Klantsatõi – isikukood 37801225219, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, põhiharidus, viimane töökoht xxxx OÜ, tõkendina kohaldatud vahistamine, kriminaal- ja väärteokorras karistatud Kaitsja Karine Nersesjan Süüdistatav B.T – isikukood XXX, elukoht xxxxx ; kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskeriharidus, töötab 1 xxxx, kriminaal- ja väärteokorras varem korduvalt karistatud, tõkend puudub Kaitsja Veljo Viilol RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valeri Vinnik
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 14.01.2018.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 14.01.2018.a Valeri Vinniku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Valeri Vinnikult KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 600 eurot ja ekspertiisikulu 475 eurot riigituludesse. Kohustada Valeri Vinnikut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 152.08 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Valeri Vinnik, kriminaalasi 1-18-3660, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda Süüdi tunnistada Maksim Klantsatõi
Süüdi tunnistada Maksim Klantsatõi
§ § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat.
3 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, karistusaja alguseks lugeda 16.04.2018.a. 2 Maksim Klantsatõi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Maksim Klantsatõilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1272 eurot ja ekspertiisikulu 1693 eurot riigituludesse. Kohustada Maksim Klantsatõid tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 351.25 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Maksim Klantsatõi, kriminaalasi 1-18-3660, menetluskulud ja sundraha.“Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada B.T
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 598 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et B.T peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Raadiku 2/3-100, Tallinn; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
lg 1 alusel määrata B.T katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista B.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1 ,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 3 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 765 eurot ja ekspertiisikulu 475 eurot riigituludesse. Kohustada B.T tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 165.83 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldu sel märkida selgitusena „B.T, kriminaalasi 1-183660, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril xxxx (e-postiaadress: xxxx). Ekspertiisikulu summas 3477 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: - Narkootiline aine hävitada - CD-plaadid ( kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - taskulamp kaelapaelaga, kruvikeerajad, kindad, töökindad, DNA proovid, müts, pakendid, salvrätik kileümbrisega, vigastatud ripplukk, lõikejälgedega tross, metalldetailid, tühi mahlapakk, ripplukud koos võtmetega (PPA asitõendite hoidlas) hävitada; - tahvelarvuti Lenovo ja sõrmus (PPA asitõendite hoidlas) tagastada Maksim Klantsatõile. Välja mõista Maksim Klantsatõilt kannatanu DD ( xxxxxxxxxxxxxxxxxx Nordea Bank AB Eesti filiaalis) kasuks 4 570 eurot. Välja mõista Valeri Vinnikult, Maksim Klantsatõilt ja B.T-lt solidaarselt kannatanu MLi (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks 200 eurot. Valeri Vinnikult arestitud sularaha s.o summas 25 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontol) kanda Valeri Vinnikult kohtuotsusega väljamõistetud tsiviilhagi hüvitamiseks kannatanu MLi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 4 Valeri Vinnikut süüdistatakse selles, et tema: 1) olles
lg 2 p 9 tähendatud isik tulenevalt süüdimõistmisest Harju Maakohtu 06.11.2015.a. otsusega mh
lg 2 p 5,8,9 järgi ehk süstemaatilise varguse eest, grupis koos Maksim Klantsatõi ja B.T ´iga, sõites kolmekesi ringi B.T kasutuses olnud ja juhitud Volvo V70-ga reg.nr XXXXXX, mille taha oli haagitud B.T ja M.Klantsatõi poolt 12.01.2018.a. kella 21 paiku renditud katusega järelhaagis reg.nr XXXXXX, ööl vastu 13.01.2018.a. tungisid luku lõhkumise teel xxxx eramaja hoovis asuvasse kuuri, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära nende jaoks võõrale ML´ile kuuluvad ATV Arctic Cat reg nr XXXX, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxx maksumusega 6450 eurot, laste ATV Freedo Junior ATV110Pun15 maksumusega 695 eurot ja mootorsae Makita maksumusega 200 eurot ehk kokku võõraid asju kogumaksumusega 7345 eurot; seejärel paigutasid nad nimetatud varastatud asjad nimetatud järelhaagisesse ning toimetasid kolmekesi varastatud asjad mahamüümise eesmärgil edasi Maardusse xxxx juurde, kust politsei need 14.01.2018.a. koos järelhaagisega leidis; 2) ööl vastu 14.01.2018.a. tungis sisse xxxx eramaja aiaga piiratud territooriumile, mille värav oli lukustatud, ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära eramaja kõrvale pargitud Ea OÜ-le kuuluva ning MKi kasutuses oleva kaubiku Citroen Jumper reg.nr XXXXXX maksumusega 4500 eurot koos selles olnud M.Kle kuuluvate päikeseprillidega RayBan maksumusega 100 eurot, tööriistadega (kruvikeerajad koos otsikutega, näpitsad, puurid jm) kogumaksumusega 150 eurot, sularahaga 20 eurot, aadressil xxxx asuva ehitusobjekti võtmete- ja puldiga, aadressil xxxx asuva korteri võtmetega, isikutunnistuse- ja juhiloaga M.K´ile nimele, sõiduki Citroen Jumper reg.nr XXXXXX registreerimistunnistusega. V.Vinnik peeti seda autot juhtides politsei poolt kinni 14.01.2018 kell 05.59 Lasti teel Muuga külas Muuga sadama tollipunkti värava ees vahetult peale sündmuskohalt lahkumist. Kirjeldatud käitumisega pani Valeri Vinnik toime vargused grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ehk
Maksim Klantsatõid süüdistatakse selles, et tema: 1) grupis koos Valeri Vinnik´u ja B.T ´iga, sõites kolmekesi ringi B.T kasutuses olnud ja juhitud Volvo V70-ga reg.nr XXXXXX, mille taha oli haagitud B.T ja M.Klantsatõi poolt 12.01.2018.a. kella 21 paiku renditud katusega järelhaagis reg.nr XXXXXX, ööl vastu 13.01.2018.a. tungisid luku lõhkumise teel xxxx eramaja hoovis asuvasse kuuri, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära nende jaoks võõrale ML´ile kuuluvad ATV Arctic Cat reg nr XXXX, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxx maksumusega 6450 eurot, laste ATV Freedo Junior ATV110Pun15 maksumusega 695 eurot ja mootorsae Makita maksumusega 200 eurot ehk kokku võõraid asju kogumaksumusega 7345 eurot; seejärel paigutasid nad nimetatud varastatud asjad nimetatud järelhaagisesse ning toimetasid kolmekesi varastatud asjad mahamüümise eesmärgil edasi xxxx juurde, kust politsei need 14.01.2018.a. koos järelhaagisega leidis; 2) olles
tungis vasakpoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel grupis koos RN´ega (ik xxxxxxxxxxxxx, hetkel tagaotsitav) Tallinnas, xxx maa-aluses parklas DD´le kuuluvasse 5 sõiduautosse BMW 520D, reg.nr XXXXXX, millest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära DD´le kuuluvad alljärgnevad asjad kokku 5633,39 euro väärtuses: 2 binokulaari Merident väärtusega 1 700 eurot/tk, koguväärtusega 3 400 eurot, must bandaaž rasedatele väärtusega 30 eurot, valge Zara kampsun väärtusega 30 eurot, must spordikott Nike väärtusega 50 eurot, fotoaparaat Canon 600D väärtusega 500 eurot, 4 akumulaatorit Eneloop väärtusega 30 eurot/tk, koguväärtusega 120 eurot, 4 akumulaatorit AAA Eneloop väärtusega 30 eurot/tk, koguväärtusega 120 eurot, "Ringflash" Yongrno (välk) väärtusega 83,39 eurot, luumaterjal Cerabon 1gr valges karbis väärtusega 200 eurot, macroobjektiiv Canon 100Macro väärtusega 600 eurot, 20x30 cm must karp, milles olid 6 intraoraalset peeglit, 4 huulte retraktorit, 2 musta kontrasterit, kaart valge balanss „Polar Eye“, koguväärtusega 400 eurot, musta värvi akumulaatorite laadija väärtusega 50 eurot, Canon fotokaamera akulaadija väärtusega 50 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani Maksim Klantsatõi toime vargused korduvalt, isikute grupi poolt ja sissetungimisega ehk
3)olles
lg 2 p 2 tähendatud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 07.10.2010.a. otsusega
lg 2 p 2 järgi, täpselt kindlaks tegemata ajal enne 14.01.2018.a., tuvastamata kohas omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, mida M.Klantsatõi hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxxx korteris kuni 14.01.2018.a. kella 17.40, kui seal toimunud läbiotsimise käigus politseitöötajad leidsid ja võtsid ära kolm pakendit pulbrit kogukaaluga 34,98 grammi, mis sisaldas 4,717 grammi amfetamiini puhta ainena. . Kirjeldatud käitumisega pani Maksim Klantsatõi toime narkootilise aine amfetamiini suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud 6 narkokuriteo ehk
B.T süüdistatakse selles, et tema, olles
lg 2 p 4 tähendatud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 23.09.2016.a. otsusega
lg 2 p 1,7,8 järgi, grupis koos Valeri Vinnik´u ja Maksim Klantsatõi´ga, sõites kolmekesi ringi B.T kasutuses olnud ja juhitud Volvo V70-ga reg.nr XXXXXX, mille taha oli haagitud B.T ja M.Klantsatõi poolt 12.01.2018.a. kella 21 paiku renditud katusega järelhaagis reg.nr XXXXXX, ööl vastu 13.01.2018.a. tungisid luku lõhkumise teel xxxx eramaja hoovis asuvasse kuuri, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära nende jaoks võõrale ML´ile kuuluvad ATV Arctic Cat reg nr XXXX, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxx maksumusega 6450 eurot, laste ATV Freedo Junior ATV110Pun15 maksumusega 695 eurot ja mootorsae Makita maksumusega 200 eurot ehk kokku võõraid asju kogumaksumusega 7345 eurot; seejärel paigutasid nad nimetatud varastatud asjad nimetatud järelhaagisesse ning toimetasid kolmekesi varastatud asjad mahamüümise eesmärgil edasi Maardusse xxxx juurde, kust politsei need 14.01.2018.a. koos järelhaagisega leidis. Kirjeldatud käitumisega pani B.T toime varguse isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt ja sissetungimisega ehk
Süüdistatav Valeri Vinniku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.06.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Valeri Vinniku süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta, mille ärakandmist tuleb arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk alates 14.01.2018.a. Süüdistatav Maksim Klantsatõi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.06.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Maksim Klantsatõi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale k aristuseks vangistust 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista M.Klantsatõi´le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Karistusest tuleb lugeda kantuks ajavahemik 14.-16.01.2018.a. ehk 3 päeva, mil M.Klantsatõi oli kahtlustatavana kinni peetud, seega ära kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mille ärakandmist tuleb arvestada alates 16.04.2018.a. Süüdistatav B.T , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.06.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav B.T süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise ehk Harju Maakohtu 23.09.2016.a. kohtuotsusega
lg 2 p 1,7,8 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse - 9 kuud ja 28 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1,2,3,4,5,6,7 alusel asendada nimetatud vangistus üldkasuliku tööga (19x30)+28=598 (viissada üheksakümmend kaheksa) tundi, mille tegemiseks anda B.T´ile tähtaeg 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse 7 kuulutamisest käesolevas kr.asjas. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas ning kui B.T teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest B.T´ile tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegemisel peab B.T järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasulikule tööle rakendatud B.T´ile laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Kui B.T hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karitust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata B.T´ile täiendavaid kohustusi vastavalt
Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks B.T´i tehtud üldkasulik töö, mille 1 tund võrdub 1 päeva vangistusega. Kui B.T paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa arvestusega 1 tund üldkasulikku tööd võrdub 1 päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- CD-plaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 otsustab kohus kriminaalasjas olev ad asitõendid- Lenovo tahvelarvuti ja sõrmuse, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – tagastada Maksim Klantsatõile. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – narkootiline aine, taskulamp kaelapaelaga, kruvikeerajad, kindad, töökindad, DNA proovid, müts, pakendid, salvrätik kileümbrisega, vigastatud ripplukk, lõikejälgedega tross, metalldetailid, tühi mahlapakk, ripplukud koos võtmetega, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Valeri Vinnik: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 600 eurot ja ekspertiisikulu 475 eurot riigituludesse. 8 Maksim Klantsatõi: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 1272 eurot ja ekspertiisikulu 420+ 798+ 475 =1 693 eurot riigituludesse. B.T: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 765 eurot ja ekspertiisikulu 475 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 3477 eurot ja kaitsja sõidukulud riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatavate DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale ja proovide arvule väljamõistmisele vastavalt lahendis 3-1-1-120-12 väljendatud seisukohtadele. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu narkootilise aine ekspertiisitasu kuulub Maksim Klantsatõilt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ 9 Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.