← Eesti

1-19-400/3

1-19-400 KOHT U OT SU S EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-400

(19230200023)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker-Sala Tõlk Jelena Kremez Kriminaalasi H.P süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2019 Süüdistatav H.P – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; kõrghariduse ga; elukoht: xxxx; töökoht Xxxx OÜ; ülalpidamisel 2 alaealist last; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 12.09.2017 otsusega KarS § 424 järgi ning KarS § 73 alusel 4-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuud; üks kehtiv väärteokaristus; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON
  1. Süüdi tunnistada H.P KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. . 1
  2. KarS § 69 alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 1 aasta vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on aega 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on H.P allutatud kriminaalhoolda ja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg –s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosako nda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoorium i piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse – mitte tarvitada alkoholi. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
  3. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta H.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb H.P loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
  4. Välja mõista H.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve tuludesse summas 405 (nelisada viis) eurot, st ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliame ti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
  5. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetl use läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. 2 Süüdistus H.P, olles karistatud Viru Maakohtu 12.09.2017 otsusega KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult ning korduvalt 16.10.2018 kell 21:10 Tallinnas Suur-Sõjamäe ja Ääsi tn ristmik ul mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,77 mg/g) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561 , 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311,
  6. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.