Obsah (6)

§ 64§ 407§ 177§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse aeg ja koht 10. mai 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2606 Tsiviilasi P K hagi L T vastu ann

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 7. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. P K esitas hagi L T vastu annaku täitmiseks ja vastavate tahteavalduste andmise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt
2. juulil 2019 suri E K, kelle
3. mail 2015 tehtud testamendi kohaselt on kostja E K ainupärija ja hageja annakusaaja.
4. augustil 2019 on Tallinna notar R T koostanud pärimistunnistuse nr xxx. Pärandaja on testamendiga määranud P Kle annakuna õiguse eluaegselt ja tasuta (v.a tarbitavad teenused) kasutada tema pärandvara hulka kuuluvat korteriomandit asukohaga xxx (registriosa nr xxx, edaspidi ka korter). Pärandaja E K on kohustanud kostjat seadma hageja kasuks eluaegse tasuta kasutusõiguse ja kandma selle kinnistusraamatusse. Lisaks on hageja õigustatud saama annakuna kogu E Ke koduse vara ja sisustuse. Hageja on korduvalt kostja poole pöördunud, et saada korteri valdus, kuid kostja ei ole hageja pöördumistele vastanud.
5. Kohus võttis hagi 20.03.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse koos lisadega kättesaamisest. 2
6. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 21.03.2023 Kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtaeg saabus 10.04.
7. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. 21.04.2023 esitas kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks põhjusel, et kostja ei viibinud Eestis, kui kohus on lugenud talle hagimaterjalid kätte toimetatuks. Kohus võib tema määratud menetlustähtaega mõjuval põhjusel pikendada (

§ 64lg 1).

Kohus leiab, et dokumentide vastuvõtmine välisriigis ei ole käsitletav mõjuva põhjusena hagile vastamata jätmisel. Arvestades asjaolu, et kohtudokumendid toimetati kostjale kätte elektrooniliselt, oli kostjal välisriigis viibimise ajal ligipääs internetiühendusele, mis tähendab, et tal oli võimalus soovi korral kohtudokumentide vastu võtmise päeval esindajaga ühendust saada. Hagile vastu vaidlemiseks, arvestades vaidluse lihtsust, ei oleks ilmselt olnud vältimatult vajalik esindaja abi kasutamine. Vähemalt esialgse vastuse oleks kostja saanud esitada tähtaegselt ka esindaja abita. Kostja ei ole oma taotluses tuginenud sellele, et ta oleks olnud välisriigis vastamistähtpäeva ajal või et tal oleks olnud takistusi oma esindajaga õigeaegselt ühenduse saamisel. Seetõttu ei esinenud kostjal hagile vastamata jätmiseks mõjuvat põhjust ning kohus jätab tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja avaldas soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

6. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 3