1-22-137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2022, Kuressaare kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-137 (22274000004) Kohtukoosseis Kohtunik En

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Paul Pikma Süüdistatav J.Z, isikukood: XXX Merike Allikmäe (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.Z

§ 424lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui J.Z ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on J.Z kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: XXX. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-22-137 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75lg 2 p 2 alusel on J.Z kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

4.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on J.Z kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub J.Z jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub J.Z esitama tõendi kriminaalhooldajale. 5.

§ 75

lg 4 alusel on J.Z kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).

1. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.01.2022.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena 587,70 eurot: tasu riigi õigusabi eest 97,20 eurot ja ½ sundraha, s.o 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada menetluskulude tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul, igakuiselt kuulub tasumisele 58,77 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. kohtulahend sundtäitmisele EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.Z süüdistatakse selles, et tema 03.01.2022 kella 16:47 paiku Kuressaare linnas XXX tn x garaažide juures juhtis mootorsõidukit M O reg.nr XXXXXX olles joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 lg 1 mõistes (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,27 mg/l) ning põhjustades liiklusõnnetuse, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 2 1-22-137 LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega J.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

Prokurör tegi ettepaneku J.Z süüdi tunnistada ja karistada

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 74

lõigete 1 ja 3 alusel jätta mõistetav karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata ning määrata katseaeg 1 (üks) aasta ning allutada J.Z käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseajal on J.Z kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on J.Z

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel ja J.Z nõusolekul kohustub J.Z alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub J.Z jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub J.Z esitama tõendi kriminaalhooldajale.

§ 75

lg 4 alusel võtab J.Z endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on J.Z poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,6%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 3 1-22-137 %. Olukorras kus J.Z poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3 %. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu: riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kohtueelses menetluses 97,20 € Sundraha: 490,50 € Kokku: 587,70 € J.Z taotleb kriminaalmenetluse kulude tasumine määrata ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 58,77 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4