4-22-1105/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-1105 (2317,17,006382) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus M.G-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik M.G määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalevameti (edaspidi PPA) Põhja Prefektuuri
7. augusti
8. a otsusega väärteoasjas nr 231717006382 karistati M.G KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt
9. septembriks
10. Otsus jõustus
11. septembril
13. Kuna M.G ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
14. oktoobril 2017 täitemenetlus.
15. veebruaril 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
16. Lõuna Prefektuur esitas
17. aprillil 2022 Viru Maakohtule taotluse asendada M.G rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses arestiga.
18. Viru Maakohtu
19. aprilli
20. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja M.G rahatrahv summas 100 eurot asendati kahe päevase arestiga. Rahatrahvi on kuni käesoleva ajani tasumata. Mõjuvad põhjused tasumata jätmiseks puuduvad. M.G puuduvad selle tasumiseks vahendid ja vara, millele sissenõuet pöörata. Puuduvad alused rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. Rahatrahv ei ole ka aegunud, sest M.G vabaneb kriminaalkorras mõistetud vangistusest
21. juunil
22. See oli peatunud ajaks, mil M.G viibib vangistuses ja ta on vangistuses viibinud mõningate eranditega alates aastast
23. Samuti ei ole rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. M.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on perioodiliselt vangistuses viibinud ja on vähe tõenäoline, et ta teeb üldkasuliku töö tunnid kohusetundlikult ära. M.G tuleb asenduskorras mõistetud arest ära kanda pärast kriminaalkorras mõistetud vangistusest vabanemist.
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.G, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga või pikendada rahatrahvide tasumise tähtaega juulini
25. Maakohus oli juba ette ära otsustanud, et asendab tema rahatrahvid arestiga. Tema selgitusi ja taotluseid ära ei kuulatud. Kohus ei olnud erapooletu. Ta on alates
26. aastast igakuiselt võlgnevusi tasunud. Tema ei otsusta selle üle, missuguseid võlgnevusi ta parasjagu tasub. Vangla kannab tema sissetulekutest poole kohtutäiturile. Ta on taotlenud, et tasutaks ka praegust rahatrahvi. Ta ei ole võlgade tasumisest kõrvale hoidnud. Ta vabaneb vangistusest juunikuus ja saab alates juulist trahvid ära tasuda. Kui see võimalik ei ole, soovib ta üldkasulikku tööd teha, mis oleks riigile kasulikum. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud M.G rahatrahvi arestiga.
28. Õige on maakohtu seisukoht, et M.G on määratud rahatrahv 100 eurot täielikult tasumata. Seda ei ole õnnestunud sisse nõuda ka täitemenetluses, kuna sissetulekut ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata, tal kohtutäituri teate kohaselt ei ole. Mingisugust kindlust ei ole selleski, et M.G tasuks rahatrahvi lähiajal ära – see on tema paljasõnaline lubadus ja pealegi ei pruugi see olla võimalik M.G erinevate võlgnevuste suurust arvestades (täitemenetluste andmebaasi kohaselt on tal võlgnevusi kokku tuhandetes eurodes). Kuna KarS § 72 lg-s 1 sätestatud alused rahatrahvi arestiga asendamiseks on täidetud, on maakohtu otsustus rahatrahvi arestiga asendamise kohta õige.
29. Paljasõnaline on M.G väide, et maakohus otsustas rahatrahvi arestiga asendamise enne kohtuistungit ilma tema selgitusi arvestamata. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus kuulas M.G selgitusi ja lahkus seejärel kohtumääruse tegemiseks nõupidamistuppa, kuulutades määruse mõnda aega hiljem nõupidamistoast tagasi tulles. Maakohtu määrusest on arusaadav, et kohus arvestas üldkasuliku töö põhjendatust hinnates muu hulgas M.G kohtuistungil antud selgitustega, et ta asub vabaduses tööle. Seetõttu ei saa väita, et maakohus on jätnud M.G selgitused tähelepanuta.
30. Mis puudutab üldkasuliku töö kohaldamise võimalust, siis nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasuliku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Üldkasuliku töö määramisest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M.G puhul see nii ongi. Karistusregistri kohaselt on tal seitse kehtivat kriminaalkaristust. Kahel korral on temale mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid mõlemal korral pani ta katseajal toime uued kuriteod. Kui isikul ei ole piisavat motivatsiooni, et käituda mitmeks kuuks vanglasse sattumise hirmus õiguskuulekalt, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka aresti hirmus üldkasulikku tööd teha. Ka nähtub M.G varasemate kriminaalasjadega seonduvatest 2 materjalidest, et tal on olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Näiteks on M.G ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kriminaalasjas 1-20-32 koostatud vangla iseloomustuses välja toodud, et M.G on diagnoositud alkoholisõltuvus, millest vabanemiseks on ta pöördunud ravile ja on püüdnud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid edutult. Ka on ta tarvitanud narkootikume ja vangla meditsiiniosakonna andmetel on tema anamneesis sõltuvusdiagnoos. Probleemid sõltuvusainete tarvitamisega võivad takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
32. M.G väide, et üldkasuliku töö tegemine oleks riigile kasulikum kui tema arestimajas viibimine, ei saa põhjendada aresti asendamist üldkasuliku tööga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Nagu juba eelnevalt viidatud, M.G puhul see nii ei ole. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
34. aprilli
35. a määruse muutmata ja M.G määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3