Obsah (5)

§ 121§ 65§ 5§ 136§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9567 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 16.

märtsi

1. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-122503 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 11 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti T.U-le karistuseks 5 aastat 7 kuud 11 päeva vangistust alates
2. oktoobrist
3. a. Kinnipeetava karistus lõpeb
4. mail
5. a.
6. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtusse
7. jaanuaril
8. a. materjalid T.U vabastamise otsustamiseks seoses
9. jaanuaril
10. a. jõustunud karistusseadustiku muudatustega (

§ 5lg 2).

3. Tartu Maakohus leidis, et T.U poolt toime pandud

§ 136

lg 1, § 141 lg 2 p 6, § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteod on jätkuvalt kvalifitseeritavad samamoodi, seega puudub alus T.U-le mõistetud üksikkaristuste kergendamiseks

5 lg 2 alusel ning liitkaristus ning seega tuleb T.U karistus jätta muutmata.

1. Tartu Vangla esitas
2. juunil
3. a. Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 1 järgi.

1. Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a. otsusega jäeti T.U temale Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9567 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendustest nähtuvalt on T.U varasem kuritegelik aktiivsus olnud kõrge, mis sai alguse ajal, mil ta oli 14-aastane. Praeguseks ajaks on T.U korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kaks viimast kuritegu on toimepandud vangistuse ajal kinnipidamisasutuses, tegemist oli kambrikaaslase kehalise väärkohtlemisega. Lisaks on T.U vangistuse ajal korduvalt toime pannud distsiplinaarrikkumisi ning praeguse seisuga on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Selline käitumine viitab T.U kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele.
6. Kuritegude soodusteguriks on T.U puhul sõltuvus alkoholist, kuivõrd joobes olekus ei mõtle ta tegude tagajärgedele ning on käitumiselt ootamatu ja agressiivne, samuti esineb psüühikahäire, mis võib endaga kaasa tuua agressiivsuspuhanguid. T.U on keeldunud osalemast kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks suunatud sotsiaalprogrammides ning keeldus omandamast tisleri eriala. T.U puudub motivatsioon antud eriala õppimiseks, õppetöö segaks suitsetamas käimist ning ta ei soovi vabanedes puutööd teha. Alkoholisõltuvusprobleemiga ei soovi vanglas tegeleda, sest usub, et saab iseseisvalt probleemiga hakkama. Mineviku käitumisest tulenevalt on aga nähtuv, et T.U ei suuda alkoholi tarbimist kontrollida. Positiivsena toob maakohus välja, et T.U on pärast vanglast vabanemist olemas kindel elukoht ja tal on lähiperekonna näol olemas toetav võrgustik. Samas märgib kohtunik, et T.U oli elukoht ning lähedased inimesed olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteo, mille eest käesolevat karistust kannab. Seetõttu ei oma antud faktorid T.U puhul õigusrikkumisest ärahoidmisel määravat tähtsust. Maakohus asus asjaolusid kogumis hinnates seisukohale, et T.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et T.U ei pane toime uut kuritegu vabaduses. Kuigi elektroonilise valve kohaldamisel piiratakse isiku liikumisvabadust, ei piira see vahend alkoholi tarvitamist ega ka vägivalla kasutamist isikute suhtes, kes külastavad T.U kodu. Lisaks ei ole kohtul veendumust selles osas, et kinnipeetav suudab teha koostööd kriminaalhooldajaga ning alluda käitumiskontrollile, arvestades vanglas ametnike korralduste allumise probleemidega. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu määruse peale esitas T.U kaitsja advokaat Marko Paabumets määruskaebuse, kes taotleb Tartu Maakohtu
8. augusti
9. a. määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastatakse kinnipeetav T.U Tartu Maakohtu
10. oktoobri
11. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9567 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
12. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele, kuna maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kaitsja on seisukohal, et esinevad asjaolud, millest tulenevalt peaks rahuldama T.U taotluse tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

§ 76lg 2 p 1 alusel.

1. T.U on karistust kandnud ligi 4 aastat ning vabastatakse hiljemalt 19.05.
2. a. (määruskaebuses ekslikult märgitud 10.05.2018) Seega on T.U ära kandnud olulise osa talle mõistetud 5 aasta 7 kuu ja 11 päeva pikkusest karistusest, käesolevaks hetkeks on vanglakaristus oma eesmärgi täitnud, mistõttu ei ole süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine põhjendatud.
3. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata süüdimõistetu isiku hindamisel käesolevas asjas esitatud T.U ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ning on seejuures üle tähtsustanud negatiivsed asjaolud, millega on kohus oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 normi. Kaitsja seisukohalt on maakohus T.U varasemat elukäiku üle tähtsustanud ning järeldus, mille kohaselt T.U ei ole karistusest tahtnud või suutnud teha vajalikke järeldusi, on ennatlik. Kohus ei ole arvestanud T.U soovi saada uut võimalust ja tahet senise käitumise muutmiseks ning tegutsemisplaani, kuidas seda teha.
4. Kohus ei ole arvestanud T.U väitega, mille kohaselt on sotsiaalprogrammide läbimist seganud vanglas töötamine. Kaitsja leiab, et antud väidet oleks pidanud kohus analüüsima. Kohtu viide T.U keeldumisele tisleri eriala omandamise kohta on asjakohatu. Kedagi ei saa sundida eriala omandama ning T.U on väljendanud, et tal puudub motivatsioon nimetatud eriala omandamiseks. Arvestades, et T.U on juba olemas oskus puidutöö tegemiseks, ei ole viide keeldumisele asjakohane.
5. Alkoholisõltuvusega tegelemise valik peab jääma igaühele endale ning kui T.U leiab, et tal on individuaalselt lihtsam alkoholisõltuvusega tegeleda, siis ei saa programmiga liitumisest keeldumine olla aluseks, mida

§ 76lg 4 puhul arvesse võtta.

1. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud positiivsete teguritega (pärast vabanemist kindel elukoht ning toetav võrgustik perekonna näol) ning ennatlikult järeldanud, et antud faktorid ei oma määravat tähtsust õigusrikkumiste ärahoidmisel. Kuigi T.U on varem vabaduses viibides uusi kuritegusid toime pannud, ei vähenda see elukohast ja toetavast võrgustikust tulenevat positiivset mõju.
2. Kaitsja arvates on elektroonilise valve kohaldamisel oluliselt ebatõenäolisem, et T.U paneb toime uue kuriteo, kuivõrd sellisel juhul on talle teada, et kehtestatud reeglite rikkumisel tuleb tal naasta vangistusse. Teiseks leiab kaitsja, et kuna T.U asub elama koos emaga, suudab viimane T.U tegevust kontrollida ning külastavate isikute ringi vajadusel piirata. T.U vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega annaks võimaluse T.U tsiviilkeskkonda naasta, ent samal ajal säilitada ka kontroll tema üle. T.U emal on võimalik teavitada kriminaalhooldajat asjaoludest, nt alkoholi tarvitamisest.
3. Kaitsja arvates on tõenäoline, et koostöö T.U ja kriminaalhooldaja vahel sujuks ning T.U suudab alluda käitumiskontrollile. Vangla ametnike korraldustele mitteallumisest ei saa teha lõplikke järeldusi, distsiplinaarkaristused ei näita isiku õigusvastase tegevuse jätkumist.
4. Kaitsja leiab, et T.U tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine on võimalik ühendada nii süüdimõistetu huvi vanglast vabanemiseks ennetähtaegselt kui ka prokuratuuri ja kohtu huvi kontrollida süüdimõistetu käitumist. Sujuv üleminek tsiviilkeskkonda on oluliselt parem variant kui järsk vanglast vabastamine
5. aastal. Ringkonnakohtu järeldused
6. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a. määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
9. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud ja seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
10. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

§ 76

lg 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. T.U ennetähtaegse vabastamise välistavad

§ 76

lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Kohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt on T.U käesolevaks hetkeks vanglakaristuse kandmisega oma eesmärgi täitnud. Nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest on T.U vangistuse jooksul määratud mitu distsiplinaarkaristust, käesoleval hetkel on neist kehtivad 5 karistust (vastavalt VangS § 65 lg-le 5 kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul karistuse määramisest). Seega ei ole T.U käitumismuster oluliselt muutunud ning arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud vangistuse jooksul (kriminaalasjas nr 112-9567,

§ 121

), ei ole muutunud vangistuse vältel ka T.U impulsiivne ning vägivaldne käitumine. Samuti kinnitavad seda distsiplinaarkaristused, mille kohaselt ei ole T.U allunud ametnike korraldustele. Kuigi vangla ametnike korraldustele mitteallumisest ei saa teha lõplikke järeldusi, näitab see sissejuurdunud käitumismustreid ning võimalikku ohtu tulevikus teiste inimeste suhtes.

1. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. T.U üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 47% ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 42-62%, mis on üsna kaalukaks faktoriks ning kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on alkoholitarbimine, on negatiivseks asjaoluks T.U keeldumine vangistuse ajal läbiviidavatest sotsiaalprogrammidest (Eluviisitreening). Määruskaebuses toodud väide, mille kohaselt sotsiaalprogrammidest keeldumine on seotud sellega, et see segab T.U vanglas töötamist, ei ole põhjendatud. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et T.U on vangistuse jooksul tööhõives osalenud, kuid keeldunud sotsiaalprogrammidest, kuna pole neil näinud mõtet. Seega ei ole tal olnud soovi oma ellusuhtumist muuta ning osaleda taasühiskonnastavates programmides. Alkoholist loobumist on võimalik kontrollida alles vabadusse saamisel ning arvestades T.U varasemat elukäiku nähtub, et T.U on pärast haigla poolt kaheks aastaks alkoholivastase süsti tegemist uuesti alkoholi tarvitamist alustanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt tisleri eriala omandamisest keeldumine ei ole aluseks, miks keelduda ennetähtaegsest vabastamisest, kuid nagu nähtub maakohtu määrusest ei ole see ka kaalukas argument, mille tõttu kohus on otsustanud jätta T.U ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, mille kohaselt on T.U varasemat elukäiku üle tähtsustatud ning mitte hinnatud positiivseid asjaolusid. T.U on varasemalt olnud karistatud kriminaalkorras 14 korral ning kannab vanglakaristust
3. korda. T.U on karistatud eriliigiliste kuritegude eest, sh raskete isikuvastaste kuritegude eest (vägistamine, seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest). T.U ei tunnista oma süüd vägistamise eest tänaseni. Maakohus on oma määruses arvesse võtnud ka positiivseid tegureid nagu toetav võrgustik perekonna näol ning kindel elukoht vabanemisel, mis on kindlasti

§ 76lg 4 hindamise juures olulised faktorid.

Küll aga tuleb tähele panna, et T.U on ka varem vangistusest vabanemisel uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu ei ole lähivõrgustik tema käitumismustreid mõjutanud. Asjaoludest tulenevalt on nähtuv, et vabanemisel asuks T.U elama koos oma emaga, kes on nõrga tervisega. Ei ole usutav, et T.U emal on kindel kontroll T.U tegevuse üle isegi olukorras, kus T.U on elektrooniline valve. Positiivne on, et T.U on soov leida uus võrgustik ning mitte suhelda vanade tuttavatega, kuid arvesse tuleb võtta ka seda, et T.U asub elama tagasi samasse väikesesse asulasse, kus võimalused vanade tuttavatega kokkupuutumiseks on suured. Positiivsed faktorid ei kaalu üles teisi asjaolusid, mis ei anna alust T.U ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 21. T.U kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu suurusena 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel T.U kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau