lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 30.09.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku Brumbun Sukorame OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Kristo Teder. 03.05.2021 kohtumäärusega kinnitas kohus Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku. 16.05.2023 esitas pankrotihaldur Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati 16.05.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt oli pankroti väljakuulutamisel võlgniku arvelduskontol 0,05 eurot. Laekus üks arve summas 192 eurot, kontol olevate vahendite arvelt intress 0,83 eurot ja väärtpaberite müügist 1341,61 eurot, s.o kokku 1534,49 eurot. Tsiviilasjas 2-23-1557 esitas pankrotihaldur hagiavalduse võlgniku endise juhatuse liikme E. P. vastu ja asjas sõlmiti kompromiss, mille tagajärjel laekus pankrotivara hulka kokku 41 295 eurot. Seega on menetluse käigus pankrotivara moodustatud summas 42 829,49 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustuste katteks on tehtud väljamaksed summas 142,80 eurot (pangateenustasud). Lisaks tasus pankrotihaldur riigilõivu tsiviilasjas 2-23-1557 summas 2590 eurot. Seega kokku on massikohustusi 2732,80 eurot. Pankrotimenetluse kuludeks on tasutud ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1192,50 eurot, millest 1000 eurot tasuti võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale tasuti riigilõiv summas 300 eurot seoses pankrotiavalduse menetlemise kuluga. Võlausaldaja AS Krooning tasus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kokku 4000 eurot, mis on täies ulatuses talle tagastatud. Kokku on pankrotimenetluse kulusid 9892,50 eurot. Väljamakseid on kokku tehtud 12 625,30 eurot. Kõik jaotusettepanekus kinnitatud nõuded on täies ulatuses tasutud. Väljamakseid tehti seega kokku 27 360,76 euro ulatuses. Menetluses pandiesemeid ei võõrandatud. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotihaldur on tegelenud võlgniku juhatuse liikme vastu nõude esitamisega kohtusse, kompromissi sõlmimisega ja võlgniku arvelduskontoga. 2 Kohtukulusid oli menetluses kokku 2520 eurot ja need koosnesid riigilõivudest juhatuse liikme vastu hagi esitamisel tsiviilasjas 2-23-1557. Halduri tehtud vajalikud kulutused menetluses olid summas 2732,80 eurot koos kohtukuludega.
lg 5 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur tõi esile, et võlgnik ise ei ole selgitanud maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Samuti ei ole võlgnik senini teabenõude vastusena esitanud andmeid, millest lähtudes oleks võimalik analüüsida täpseid maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõetus on tekkinud põhjusel, et võlgnik on lõpetanud majandustegevuse, mille lõpetamise põhjused omakorda ei ole teada. Majandustegevuse lõpetamisel ei ole võlgnik alustanud võlgniku likvideerimisega, vaid on võlgniku võõrandanud kolmandatele isikutele jättes esitamata võlgniku suhtes pankrotiavalduse, kuigi võlgnikul olid võlausaldajate ees kohustused täitmata. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 16.05.2023 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Kohus märgib, et kõik jaotusettepanekus tunnustatud võlausaldajate nõuded on rahuldatud.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul
lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 7000 eurot (lisandub käibemaks). 16.05.2023 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et pankrotihalduri taotletud tasu suurus on põhjendatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu 3 taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tasu suurus vastab ka
Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 8400 eurot (käibemaksuga).
Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 2732,80 eurot. Lõpparuande kohaselt koosnevad vajalikud kulutused pangateenustasudest ja tsiviilasjas 2-23-1557 tasutud riigilõivust. Kohus peab tekkinud kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 2732,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Kristo Teder tuleb vabastada Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest peale võlgniku kustutamist registrist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Brumbun Sukorame OÜ (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda vastutavale hoiule pankrotihaldurile Kristo Teder. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.