Obsah (6)

§ 424§ 69§ 75§ 65§ 50§ 4

Kriminaalasi nr 1-20-398 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2020.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-398 (19274000279) Kohtukoo

) § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses. Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav I.V, ik XXX*** Kaitsja Kohtueelses menetluses kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe, süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtuistungist. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.V kuriteos

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

2.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. 2.1. I.V ’l tuleb temale määratud 360 tundi üldkasulikku tööd ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 2.2.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et I.V teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt 1 Kriminaalasi nr 1-20-398 määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid, so: 2.2.1.

Elama oma alalises elukohas: *** 2.2.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.2.
2. ilmuma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.2.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.2.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.2.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.3.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrab kohus, et I.V on kohustatud 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma enda poolt valitud psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule ja ravivajaduse tuvastamisel läbima alkoholisõltuvushäire raviprogrammi, informeerides sellest kriminaalhooldajat.

§-s 69 on sätestatud: Kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

3.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta I.V ’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks, mille kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. 3.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. 3.
2. I.V on kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
3. I.V suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Välja mõista I.V ’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 876,00 eurot; – kaitsjatasu 181,68 eurot, kokku menetluskulu 1057,68 eurot (üks tuhat viiskümmend seitse eurot ja 68 senti). Väljamõistetud menetluskulu tuleb I.V ’il tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise maksega 88,14 eurot. Igakuine makse tasuda 2 Kriminaalasi nr 1-20-398 hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 31.märtsiks 2020.a. I.V ’il tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 pangas Luminor Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99920700003016“. Selgituseks märkida: menetluskulu, I.V, kr asi 1-20-
5. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Kriminaalasjas nr 19274000279 süüdistatakse I.V `i selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja karistas 09.05.2016 oma kohtuotsusega nr 1-16-3868 mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemise eest

§ 424

järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ehk 1845 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, kusjuures karistus on täidetud 30.05.2017, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, juhtis 26.12.2019 kella 10.31 ajal Saare maakonnas *** maja juures registri andmetel A.P`ule kuuluvat, kuid faktiliselt enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Ford Fiesta registreerimismärgiga *** isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga A lcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARAF-0023 (taatlustunnistuse nr TTRC-19/00055) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,07 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis I.V mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. 3 Kriminaalasi nr 1-20-398 Sellise tegevusega I.V, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus I.V ’ile nõutud karistus:

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud 1 (üks) aasta vangistust, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. I.V-le määratud 360 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et I.V kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata, et süüdistatav I.V on kohustatud 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma enda poolt valitud psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule ja ravivajaduse tuvastamisel läbima alkoholisõltuvushäire raviprogrammi, informeerides sellest kriminaalhooldajat.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks.

Süüdistatav I.V andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on nõus. Lisakohustuste määramisega on nõus. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkus arusaadav. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab I.V süüdi kuriteos

§ 424lg 2 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Süüdistatav on andnud nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, samuti lisakohustuste määramiseks

§ 75lg 2 järgi.

Kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja jääb sanktsioonide piiresse. I.V tunnistab oma süüd, siiralt kahetseb toimepandut. Kohus arvestab karistuse mõistmisel isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Tõkend- ei kohaldatud Tsiviilhagi- ei esitatud. 4 Kriminaalasi nr 1-20-398 Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584eurot = 876 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt I.V. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks ja kulude hüvitamiseks 181,68 eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ja vastavalt karistuskokkuleppele määrab kohus menetluskulu tasumisele ositi 12 jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 5