KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-2588 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveame

§ 124lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 19.10.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052253957 tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2023 määrusega menetlusse võetud.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

Antud juhul on vastustaja asunud seisukohale, et kaebetähtaega on rikutud ja taotlenud menetluse lõpetamist.

1. Politsei- ja Piirivalveamet kohustas ettekirjutuses kaebajat koheselt Eestist lahkuma ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu 2 aastaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 74 lg 3 alusel Schengeni alale. See tähendab, et kohaldub ka VSS-i
2. peatükis sätestatud kaebetähtaeg vastavalt VSS § 13 lõikele
3. VSS § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale esitada halduskohtule

-s sätestatud 2 korras kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgelt märgitud, et ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. PPA tegi kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 19.10.

1. Vastustaja selgituste kohaselt tutvustati kaebajale lahkumisettekirjutust 19.10.
2. Kaebaja ei ole tegelikult ka vastupidist väitnud. Seega vastavalt VSS § 13 lg 3 oli kaebuse esitamise tähtaeg 29.10.2022 (kuna viimane päev langes nädalavahetusele, siis oli viimane kaebuse esitamise päev järgmine tööpäev ehk 31.10.2022). X esitas kaebuse ettekirjutuse peale 06.12.
3. Vastustaja on toonud välja, et 19.10.2022 viidi kaebajaga küsitlus läbi inglise keeles ja et PPA ametnik ka veendus selles (võimaluses), kui küsis, mis keeli isik valdab ja kas ta saab aru, kui temaga suheldakse inglise keeles. Kaebaja oli öelnud, et tema emakeel on araabia keel, kuid saab inglise keelest aru. Samuti oli isik kinnitanud, et saab ametnikust aru, kui viimane teda inglise keeles küsitleb. Küsitluse käigus oli selgitatud kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse kohaldamist ja Schengeni alale sissesõidukeeldu kohaldamist. Mõlema asjaolu osas anti isikule võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Seda ka isik tegi. Samuti kirjutas ta inglise keeles „kõik on tõlgitud ja ta saan aru“. Alles lahkumisettekirjutuse inglise keelde suulise tõlkimise käigus oli hakanud isik väitma, et ta ei saa inglise keelest aru. Tuginedes asjaolule, et küsitlus viidi isikuga läbi inglise keeles ning kaebaja esitas vastuväiteid sissesõidukeelu osas inglise keeles, siis PPA on õigesti käitunud, kui tagas isikule lahkumisettekirjutuse suulise tõlke inglise keelde. Selline käitumine, kus isik hakkab talle ebasoodsa otsuse korral valeväidetega menetlust pahatahtlikult takistama, ei saa olla aktsepteeritav (vastuse punkt 17). Eeltoodust nähtuvalt hakkas tähtaeg kaebuse esitamiseks kulgema alates 19.10.2022 ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 31.10.2022 (esimene tööpäev). Kaebusega esmakordselt halduskohtusse pöördumise ajaks ehk 06.12.2022 oli kaebetähtaeg ületatud 46 päeva võrra.
4. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ei ole saanud otsust tõlgituna emakeelde ehk araabia keelde ja ta vajab seda otsust araabia keeles. Samas nähtub vastustaja seisukohast, et kaebaja on saanud inglise keelest aru, mida kinnitab omakorda ka asjaolu, et kaebaja on inglise keelde tõlgitud kohtumäärusele vastanud ja vastatud on inglise keeles. Samas ei ole kaebaja aga pidanud vajalikuks tuua välja ühtki põhjust, miks ta ei esitanud kaebust 10 päeva jooksul ja miks ta kaebuse esitamisega enam kui kuu hilines. Seda on aga Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 määruse punktiga 4 küsitud. Määrus omakorda oli ka inglise keelde tõlgitud.
5. Kaebetähtaja rikkumist saaks kaebaja kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu arusaamatuks. Ettekirjutusest nähtub, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei pea isikul olema juriidilisi teadmisi. Samuti ei ole keerukas ega raskesti mõistetav ettekirjutuse vaidlustamise kord. Ettekirjutuses on vaidlustamise korda selgitatud ja see on vastustaja kinnitusel kaebajale temale arusaadavasse keelde ka tõlgitud. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
6. Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjust vastustaja seisukohaga kaebetähtaja rikkumise ning menetluse lõpetamise vajaduse kohta mitte nõustuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on ületatud ja selle ennistamiseks ei oleks alust. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Antud juhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei ole. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist küllalt põhimõttelise ning järgimist vajava printsiibiga.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega 3 asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Antud juhul tähtaeg ennistamisele ei kuuluks, mis tähendab seda, et käesoleva haldusasja menetlus on vaja lõpetada. 15. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt tekkida ei saa, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et ametkonnavälist õigusabiteenust oleks kasutatud, kusjuures kohtupraktika käigus on asutud valdavalt seisukohale, et kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4