← Eesti

2-22-14858/9

Obsah (12)§ 26§ 21§ 2§ 27§ 32§ 35§ 41§ 38§ 54§ 19§ 4§ 8

Tsiviilasi nr 2-22-14858 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14858 Tsiviilasi

) § 26 lg 2 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused 9.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 30% võlausaldajatest. 10.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 70% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 72%. Seega võib kohus

§ 26lg 2 alusel V.

N. i võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (Creditstar Estonia AS, PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 11. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. V. N. il on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi kümne võlausaldaja ees kokku 23 516,22 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 904,12 eurot. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 90% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded 54 kuu jooksul 54 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Creditstar Estonia AS, PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajatele 90% põhinõudest. Samuti riivab põhinõude vähendamine 10% ulatuses kõigi võlausaldajate omandiõigust. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-22-14858 12. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on ka põhinõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 2

lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku vara (sõiduauto) müügist ja sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku 12 000 eurot (2300 + 9700), mis on 51% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 20 355,30 eurot, so 87% koguvõlgnevusest. Usaldusisik on eraldi märkinud, et makseperiood on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (neli ja pool aastat) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 10%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 13.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest neto sissetulekust (keskmiselt 886 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 376,95 eurot. Seega jääb võlgnikule tema praegusest sissetulekust kätte 509,05 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. 14. Kuivõrd ümberkujundamiskava kinnitamisel hindab kohus võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas pankrotimenetluse kohta esitatud võrdlusandmeid, on alates 01.07.2022 pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse perioodi lühenemisega (60 kuult 36 kuule) seoses põhjendatud ka võlgade ümberkujundamise menetluses kava täitmise tähtaegade lühenemine. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et võlgnikul peab kava täitmisel säilima huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust ning ümberkujundamiskava tähtaeg peab olema 6

(8)Tsiviilasi nr 2-22-14858 selline, mis motiveeriks võlgnikku võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul üldjuhul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnik nõustunud nelja ja poole aasta jooksul elama 886 euro suuruse (neto) sissetuleku juures 376,95 eurot väiksema sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate põhinõuded 90% ulatuses. Kuna võlgade ümberkujundamine (eesmärgiks ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust) on alternatiiviks pankrotimenetlusele (eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel selle võõrandamise kaudu), ei ole antud juhul põhjendatud lisaks võlgade ümberkujundamisele samas menetluses võlgniku sõiduauto võõrandamine, et tasuda võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Kohus on kohtu põhjenduste punktis 12 tuvastanud, et antud kava arvestab võlausaldajate õigustatud huve ka põhinõuete vähendamisel 10% ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlgade ümberkujundamine kavaga ettenähtud ulatuses ja omandi säilitamine oma vara üle motiveerib võlgnikku tavapärasesse ellu naasmisel ümberkujundamiskava ka täitma. 15. Kokkuvõtteks rahuldab kohus V. N. i maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

16. Kohus peatas 18.10.2022 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus selgitab, et

§ 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 17.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. aprilliks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.04.2023, edaspidi iga aasta möödumisel – 25.04.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

18. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 19. Usaldusisik on 23.01.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 17 tunni eest 1200 eurot (15 tunni eest määraga 70 eurot tund ja 2 tunni eest määraga 75 eurot tund). Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 2 Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele 7

(8)Tsiviilasi nr 2-22-14858 1 Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine. 4 Vara- ja võlanimekirja koostamine 1 Usaldusisiku arvamuse koostamine 4 Ümberkujundamiskava tutvustamine 2 Selgituste ja pankrotivõrdluse koostamine 1 Kava ja dokumentide saatmine võlausaldajatele 2 Tutvumine võlausaldajate seisukohtadega. Usaldusisiku arvamuse koostamine. Dokumentide kohtule esitamine koostamine ja võlgnikule

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 17 tunni eest 1200 eurot. Tasust 1000 eurot tuleb kanda võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest.

§ 4

lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti. Arvestades võlgniku tööle asumise aega (17.11.2022), tema sissetulekute ja väljaminekute suurust ning ümberkujundamiskava täitmise algust (15.03.2023), on põhjendatud anda võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks summas 200 eurot menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja 2, § 186 lg 1 ja 2 alusel. Usaldusisiku tasu hüvitamine summas 200 eurot tuleb määrata riigi vahenditest. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama (

§ 8lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Ts

MS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 21.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.