1-23-549/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2023 Kriminaalasja number 1-23-549 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Aleksandr Dmitrijevile (ik 37704165221) Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Aleksandr Dmitrijev Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Aleksandr Dmitrijevi taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata.
7. Jätta Aleksandr Dmitrijevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Aleksandr Dmitrijev tunnistati süüdi Viru Maakohtu
9. veebruari 2023 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 7 kuud ja 23 päeva vangistust tingimisi 1 aasta 4-kuulise katseajaga. Katseajal pidi ta järgmina KarS § 75 lg 1 p 16 ja lg 2 p 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
10. Kohtule esitati erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata A. Dmitrijevi karistus täitmisele, sest ta ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukoha vahetamiseks ega heasta kahju.
12. ja
13. aprillil 2023 toimunud kohtuistungitele A. Dmitrijev ei ilmunud. Kutse saadeti talle elukoha aadressil. Sundtoomine ebaõnnestus,
14. mai 2023 määrusega kuulutati A. Dmitrijev tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Ta tabati
15. mail
17. Viru Maakohtu
18. mai
19. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja A. Dmitrijevile Viru Maakohtu
20. veebruari 2023 kohtuotsusega nr 1-23-549 mõistetud ja kandmata karistus, s.o 7 kuud ja 23 päeva vangistust pöörati täitmisele alates
21. maist
22. Tõkend jäeti muutmata kuni kohtumääruse jõustumise või selle alusel karistuse kandmisele asumiseni.
23. Kohus luges tõendatuks, et A. Dmitrijev ei täitnud kontrollnõudeid. Ta pole registreerimisel käinud, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile, lahkus kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba küsimata elukohast, ei elanud kohtu määratud elukohas ega hüvitanud kannatanule tekitatud kahju. Registreerimislehelt nähtub, et A. Dmitrijev ei ilmunud
24. ja
25. märtsil,
26. ja
27. aprillil
28. a registreerimisele. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontroll-lehtedelt nähtub, et
29. märtsil 2023 kell 16.19 ja
30. aprillil 2023 kell 13.50 teostatud kodukülastuse ajal A. Dmitrijev ei olnud kättesaadav määratud elukohas XXX. A. Dmitrijev tunnistab, et ei elanud kohtuotsusega määratud aadressil ja põhjendab ametnikule uue aadressi mitteteatamist unustamisega. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega. A. Dmitrijev ei olnud kättesaadav kohtulegi, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks.
31. A. Dmitrijev rikkus korduvalt mõjuva põhjuseta registreerimisnõuet ega tundnud mingil viisil huvi kohtuotsusega kohaldatud kriminaalhoolduse vastu. Ta ei elanud kohtuotsusega määratud elukohas ega küsinud luba elukoha vahetamiseks. Katseaeg on nurjunud, sest A. Dmitrijev ei teinud minimaalseidki pingutusi selle edukaks läbimiseks. Tema seletused ei ole veenvad ja lubadused usutavad.
32. A. Dmitrijevi suhtumisest kontrollnõuete täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Rikkumised on ulatuslikud ja tahtlikud. MÄÄRUSKAEBUS
33. A. Dmitrijev palub tühistada maakohtu määruse ja jätta karistuse täitmisele pööramata. Kohus ei arvestanud sellega, et A. Dmitrijev ei jätnud süüliselt registreerimisele ilmumata. Tema süü seisneb üksnes selles, et ta ei elanud määratud aadressil ega teavitanud elukoha vahetusest. Seda aga põhjusel, et paranes praktiliselt kuu aega kolmest noahaavast sõbra juures. Toibudes läks ta aadressile, kus pidi elama ning sai naisterahvalt 4 ümbrikku. Selgus, et A. Dmitrijev oli jätnud registreerimise vahele. Kohemaid sõitis ta bussiga registreerima. Kuna Terentjevat ei olnud, registreeris A. Dmirijev end Jelena juures. Viimane kirjutas, milla tulla registreerima ja ütles, et saadetakse kohtukutse. Kutset määruskaebuse esitaja ei saanud, kuivõrd naisterahvas oli sõitnud kuhugile minema ja majja A. Dmitrijev ei pääsenud. Ta suundus ekskaasa juurde, kellele andis raha. Hiljem läks ta tuttava juurde alkoholi tarvitama. A. Dmitrijev palub arvestada, et ei ole alates tingimisi karistamisest uusi kuritegusid sooritanud. Ta läbis isegi 2-päevase praktika kalmistul ning teda sooviti tööle vormistada. Telefonitsi saab A. Dmitrijev kriminaalhooldajaga kontakti. Post scriptumis kirjutab A. Dmitrijev, et tal on vaja advokaati. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. Määruskaebuses taotleb A. Dmitrijev endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. A. Dmitrijevi puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas just nii järeldada. A. Dmitrijev on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse. Selles toob ta selgelt ja konkreetselt välja oma seisukohad, miks ta taotleb maakohtu määruse tühistamist. Seega on tema õigused kaitstud ja ei ole põhjust talle riigi õigusabi määrata.
35. A. Dmitrijev ei ole määruskaebuses (ega maakohtu menetluses) eitanud, et pani toime erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised - ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks ega heastanud kahju. Vaatamata sellele, et talle kohtus juures selgitati kohtuotsuse sisu ning esmakohtumisel kriminaalhooldaja juures võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral, õigusi ja 2 kohustusi ning A. Dmitrijev allkirjaga kinnitas õigustest ja kohustustest arusaamist, rikkus ta juba katseaja alguses mitmeid kohtuotsusega pandud nõudeid. Ta ei teavitanud kriminaalhooldajat registreerimiskohustusele mitteilmumisest ega vastanud kõnedele.
36. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
37. juuni
38. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
39. Ringkonnakohus soostub maakohtuga selles, et A. Dmitrijevi rikkumistel puudusid mõjuvad põhjused. Väidetavatest noahaavadest A. Dmitrijev maakohtu istungil ei rääkinud, põhjendades kriminaalhooldaja elukoha vahetusest teavitamata jätmist unustamisega. Isegi kui A. Dmitrijevil olid noahaavad, pidanuks ta teavitama kriminaalhooldajat nõuete täitmise võimatusest ning esitama nende tõendamiseks tõendid. A. Dmitrijevi kaitseväited on ennastõigustavad ja tõendamata mh ei sisalda ka määruskaebus väiteid, millest järeldada, et väidetavate noahaavade tõttu ei olnud süüdlasel objektiivselt võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid. Erakorralisest ettekandest tulenevalt on põhjust arvata, et A. Dmitrijevil polnud algusest peale kavatsust elada kohtu määratud aadressil ega teavitada kriminaalhooldajat elukoha vahetusest. Kriminaalhooldaja, võttes ühendust kohtu poolt A. Dmitrijevile määratud elukoha omanikuga, sai teada, et süüdlane antud aadressil ei ela. Elukoha andmed andis A. Dmitrijev selleks, et kirjad nimetatud aadressile laekuksid. Elukoha omaniku väitel puudub A. Dmitrijevil elukoht ning ta elab seal, kus parasjagu juhtub. Sellisele väitele kinnitust määruskaebusestki – A. Dmitrijevi kinnitusel elas ta hoopis sõbra pool. Kriminaalhooldaja pingutused A. Dmitrijevi tabamiseks olid samuti viljatud – kriminaalhooldusaluse antud telefoninumber oli välja lülitatud ning teistel teadaolevatel numbritel ei õnnestunud süüdlast tabada. A. Dmitrijevi käitumine kogumis viitab püüdele jääda tabamatuks ning mitte täita kohtuotsusega pandud nõudeid. Ühtlasi leiavad allakirjutanud, et jättes täitmata kohtu määratud elukohas elamise kohustuse, võtab isik teadlikult vastutuse kutsete mittekättesaamise eest ega saa seda vabandada elukoha omaniku käitumisega.
40. Sisuliselt jäi A. Dmitrijev peale kriminaalhooldusosakonnas
41. märtsil
42. a toimunud esmakohtumist tabamatuks kriminaalhooldajale ja hiljem ka kohtule. Ta tabati
43. mail
44. Seniste rikkumiste rohkust arvestades on tõenäoline, et A. Dmitrijev jätkaks katseaja nõuete rikkumist ka katseaja pikendamise või täiendavate kohustuste määramise korral. Mõningased positiivsed asjaolud (uute kuritegude mittesooritamine katseajal ja praktika läbimine kalmistul) ei garanteeri edasise katseaja edukust. A. Dmitrijev ei suhtunud tõsiselt talle määratud karistusse. Kohtu määratud nõuete rikkumine katseaja alguses ning rikkumiste asjaolud näitavad, et karistuse täitmisele pööramine oli ainuõige lahendus.
45. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3