Obsah (4)

§ 2§ 23§ 68§ 10

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1310 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveame

§ 2lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestis lahkumiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kohene väljasaatmine Gruusiasse ei ole võimalik, kuna see eeldab korralduslikku laadi ettevalmistuste tegemist, sh tagasipöördumise tunnistuse hankimist, mis võtavad aega. Suurim takistus puudutatud isiku väljasaatmiseks on Gruusia passi puudumine. 6.

§ 23

lg-st 11 ja § 15 lg 1 ja lg 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 2 7. Kohus nõustub, et puudutatud isiku suhtes esineb

-is sätestatud põgenemisohu alus.

§ 68

punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et soovib omal käel Gruusiasse naasta, siis ei pea kohus seda soovi usutavaks ning pigem soovib puudutatud isik seeläbi vältida kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohtu hinnang, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma põhineb kohtu hinnangul järgmistel asjaoludel:  puudutatud isik ei oska kirjeldada Schengeni viisaruumi saabumise ja siin viibimise asjaolusid ega selgitada tema telefonist leitud fotosid, mille kohaselt viibis ta Eestis juba

1. aasta märtsis;  esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik vabanes tahtlikult oma passist;  puudutatud isik saabus Eestisse töötamise eesmärgiga, kuid seaduslikult puudutatud isik Eestis tööle ei asunud;  tõendamata on, et passide kadumise (varastamise) järgselt võttis puudutatud isik ühendus Gruusia saatkonnaga Eestis, et end dokumenteerida.
2. Kohus ei pea tõenäoliseks, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik PPA-ga koostööd tegema ning kohus peab usutavaks, et pigem püüab puudutatud isik lahkuda Schengeni viisaruumi liikumisvabadust kasutades mõnda muusse riiki. Selle järelduse aluseks on asjaolu, et PPA kogutud tõendid kinnitavad, et puudutatud isik saabus Schengeni viisaruumi juba 12.11.2022 ning puuduatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks vahepealsel ajal Gruusiasse naasnud. PPA küsis puudutatud isikult tema Schengenis viibimise asjaolude kohta, sh fotode kohta telefonis, mille kohaselt viibis puudutatud isik
3. aasta jaanuaris Slovakkias,
4. aasta märtsis Tšehhis ja Eestis, kuid puudutatud isik ei osanud enda Schengeni viisaruumist liikumist ja viibimist kirjeldada ning ta eitas PPA-le sel ajal nendes riikides viibimist. Võttes aluseks PPA kogutud tõendid, siis peab kohus usutavaks, et sarnaselt A ja B saabuti Schengeni viisaruumi
5. aasta lõpus ning pärast seda ei ole ta Gruusiasse naasnud.
6. Puudutatud isiku elu Eestis toetab tema Gruusias elav perekond. Kuna taotleja saabus Eestisse töötamise eesmärgil, siis peab kohus usutavaks, selle eesmärgi saavutamiseks võib puudutatud isik asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning otsida töötamise võimalusi väljaspool Eestit.
7. Kohus ei pea usutavaks ka seda, et puudutatud isiku pass varastati. Pigem peab kohus usutavaks, et puudutatud isik, A1 ning B2 leppisid omavahel kokku, et passidest vabanetakse teadlikult. Nimelt selgitas puudutatud isik 11.06.2023 vestluses PPA-le, et tema Gruusia pass varastati umbes 4 päeva tagasi kuskil Viru keskuse juures. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik aga, et ta kaotas oma passi ära. Kohus palus seejärel passi kaotamist kirjeldada ning puudutatud isik selgitas, et ta oli linnas, pass oli minu kotis ning ühel hetkel kaotasin oma koti, kus pass sees oli. Seega kui PPA-le kirjeldas puudutatud isik 11.06.2023 passide vargust, siis 12.06.2023 kohtuistungil kirjeldas puudutatud isik passide kaotamist. Vargus ja kaotamine ei ole samatähenduslikult. Lisaks ei haaku puudutatud isiku selgitused passi(de) kadumisest tema sõprade A ning B ütlustega. Seega on puudutatud isiku ütlused passi kadumisest ajas muutuvad. Lisaks süvendab kohtu kahtlust ka asjaolu, et kui puudutatud isik kaotas oma reisidokumendi või see varastati, siis ei pöördunud ta välismaal olles oma koduriigi saatkonna poole, et end uuesti dokumenteerida. 1 2 Haldusasi 3-23-1301 Haldusasi 3-23-1307 3
8. Eelnevad asjaolud on kohtu hinnangul piisavad selleks, et möönda reaalset võimalust, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei teeks ta PPA-ga koostööd enda väljasaatmiseks, vaid pigem otsiks viise, kuidas Euroopasse jääda, et asuda siin tööle. Selle järelduse tegemisel lähtub kohus eeskätt kolmest asjaolust: 1) vastuolud puudutatud isiku ütlustes seoses passi kaotamisega; 2) puudutatud isiku soov teha Schengeni viisaruumis tööd; ning 3) vastuolud isiku ütlustes ja dokumentaalsetes tõendites, mis puudutavad puudutatud isiku Schengeni viisaruumist viibimist ja Eestisse saabumist. Kuna puudutatud isiku põgenemisoht on reaalne, siis aitab lahkumiskohustust täita üksnes puudutatud isiku lühiajaline kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ning

§ 10

sätestatud järelevalvemeetmed ei tagaks puudutatud isikule tehtud lahkumisettekirjutuse täitmist. 12. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. 13.

§ 23

lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4