KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1307 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveame

) alusel ja ta toimetati menetlustoimingute läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse (edaspidi kinnipidamiskeskus). Samal päeval, st 11.06.2023 tegi PPA puudutatud isikule ettekirjutuse nr 1052268906, mille kohaselt peab isik lahkuma Eestist koheselt ning tema suhtes kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks

§ 2lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestis lahkumiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kohene väljasaatmine Gruusiasse ei ole võimalik, kuna see eeldab korralduslikku laadi ettevalmistuste tegemist, sh tagasipöördumise tunnistuse hankimist, mis võtavad aega. Suurim takistus puudutatud isiku väljasaatmiseks on Gruusia passi puudumine. 2 7.

§ 23

lg-st 11 ja § 15 lg 1 ja lg 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 8. Kohus nõustub, et puudutatud isiku suhtes esineb

-is sätestatud põgenemisohu alus.

§ 68

punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et soovib omal käel Gruusiasse naasta, siis ei pea kohus seda soovi usutavaks ning tõenäoline on, et puudutatud isik soovib üksnes seeläbi vältida kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohtu hinnang, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma, põhineb kohtu hinnangul järgmistel asjaoludel:  puudutatud isik saabus Eestisse 01.12.2022 vennaga ning Eesti oli transiitriik, kust puudutatud isik pidi läbi Leedu suunduma Valgevenesse;  puudutatud isik oli teadlik Gruusia passi alusel Schengeni viisaruumis viibimise tingimustest ning vaatamata sellele jätkas ta viibimisõiguse lõppemisel Schengeni viisaruumis ebaseaduslikku viibimist;  esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik vabanes tahtlikult oma passist;  puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda kui PPA ametnikud selgitasid talle, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema suhtes alustatakse illegaalimenetlus. Hiljem puudutatud isik esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest loobus;  puudutatud isik saabus Eestisse tööle ning kuna see ei õnnestunud, siis soovis minna Hispaaniasse, kust puudutatud isiku sõnul oleks ta saanud Gruusiasse lahkuda deporteerimata;  puudutatud isiku sõnul soovis ta minna Hispaaniasse, et seal minna saatkonda ja saada endale uus dokument, mitte tegeleda Eestis passi kadumisega enda dokumenteerimisega;  tõendamata on, et passide kadumise (varastamise) järgselt võttis puudutatud isik ühendus Gruusia saatkonnaga Eestis, et end dokumenteerida.

1. Kohus ei pea tõenäoliseks, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik PPA-ga koostööd tegema ning kohus peab usutavaks, et pigem püüab puudutatud isik lahkuda Schengeni viisaruumi liikumisvabadust kasutades mõnda muusse riiki, nt Hispaaniasse või Valgevenesse, mis oli kaebaja väidetav sihtriik Eestisse saabumisel (dtl 25). Ehkki Schengeni viisaruumi saabudes väitis puudutatud isik, et Eesti on transiitriik ning ta eesmärk on Leedu kaudu liikuda Valgevenesse, siis 11.06.2023 vestlusel väitis isik, et ta tuli Eestisse töötamise eesmärgil (dtl 16). Ehkki kinnipidamisel esitas isik esmalt rahvusvahelise kaitse taotluse, siis ei nähtu tema antud ütlustest, et ta oleks Eestisse saabunud sooviga siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Neid asjaolusid aluseks võttes peab kohus usutavaks, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes sel põhjusel, et vältida lahkumisettekirjutuse tegemist ja väljasaatmist.
2. Kohus ei pea usutavaks ka seda, et puudutatud isiku pass varastati või ta kaotas selle. Pigem peab kohus usutavaks, et puudutatud isik, A1 ning B2 leppisid omavahel kokku, et passidest vabanetakse teadlikult. Nimelt selgitas puudutatud isik 11.06.2023 vestluses PPA-le, et tema Gruusia pass on kadunud ning ta ei ole kindel, et kas see on varastatud või kadus see ära. Kohtuistungil selgus, et isik on tuttav B, kes selgitas haldusasjas 3-23-1310 toimunud kohtuistungil, et tema kotis oli muu hulgas puudutatud isiku pass, ent kott läks kaduma. Need B ütlused on aga omakorda vastuolus B 11.06.2023 PPA-le antud ütlustega, mille kohaselt 1 2 Haldusasi 3-23-1301 Haldusasi 3-23-1310 3 passid varastati Viru keskuse juures. Võttes aluseks puudutatud isiku ütlused passi kadumisest ning B kohtuistungil antud ütlused, siis on nendes vastuolud, mis on aluseks kohtu kahtlusele, et puudutatud isik vabanes koos sõpradega passidest teadlikult ning üksnes sel eesmärgil, et muuta väljasaatmine kodumaale keerulisemaks. Seda kahtlust süvendab ka asjaolu, et kui puudutatud isik kaotas oma reisidokumendi või see varastati, siis ei pöördunud ta välismaal olles koheselt oma koduriigi saatkonna poole, et end uuesti dokumenteerida.
3. Eelnevad asjaolud on kohtu hinnangul piisavad selleks, et möönda reaalset võimalust, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei teeks puudutatud isik PPA-ga koostööd enda väljasaatmiseks, vaid pigem otsiks viise, kuidas töötamise eesmärgil Euroopasse jääda. Ebaseaduslik viibimine Schengeni viisaruumis ning reisidokumendi puudumine ei taksitanud puudutatud isikul soovi liikuda Eestist edasi Hispaaniasse. Puudutatud isik selgitas 11.06.2023 PPA-le, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et tal on maksuvõlad Gruusias, mistõttu ta soovis ka Eestis töötada. Kuna puudutatud isik lahkus Gruusiast võlgade tõttu ning sooviga Euroopas tööd teha, siis on tõenäoline, et selle eesmärgi saavutamiseks võib puudutatud isik asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning Eestis lahkuda.
4. Kohus nõustub PPA-ga, et

§-s 10 nimetatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase vastu teatud usaldust, ning seda, et PPA-l on mõistlik põhjus arvata, et järelevalvemeetme kohaldamine on põgenemise ohu välistamiseks piisav. Ent otsustus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise üle peab lähtuma hinnangust isiku põgenemisohule. Usaldus on subjektiivne kriteerium ning haldusorgan ega halduskohus ei saa teha ühtki otsustust subjektiivsetest hinnangutest lähtudes. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid arvestades ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tulemuslikkust. Kohus märgib, et eeskätt tugineb kohus selle järelduse tegemisel just sellele, et kohtul on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik kaotas passi teadlikult ning teiseks sellel, et puudutatud isik on ca 2,5 kuud ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis viibinud ja siia saabumise põhjuseks oli rahaliste probleemide lahendamine. Muus osas ei pea kohus põhjendatuks PPA taotlust korrata. 13. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. 14.

§ 23

lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. 15. Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust tõlgi digitaalse allkirjaga esitatud isiku tuvastamise akt, küsitluse protokoll, lahkumisettekirjutus ja isiku kinnipidamise protokoll (dtl 32–49), kuna need kattuvad taotluse lisadega 1, 2, 5 ja 7 (dtl 9–19, 26 ja 29–30). (allkirjastatud digitaalselt) 4