1-21-4249/107

1-21-4249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-4249 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Geraštšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Geraštšenko, isikukood 37306204219, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxx Karistuse kandmise algus 29.12.2020 ja lõpp 29.08.2025 Anu Toomemägi-Kivistik (määratud korras) Kaitsja Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.05.2023, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § § 387 maakohus määras:
2. Jätta Sergei Geraštšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3. Määrata vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi-Kivistikule makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Geraštšenkole osutatud riigi õigusabi eest 129,60 eurot (sh käibemaks).
4. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Sergei Geraštšenkolt menetluskuluna riigituludesse 129,60 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi-Kivistiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99922700002125 selgitusse märkida: „1-21-4249, menetluskulud“. 1 1-21-4249 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo REMO's OÜ kasuks 129,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi-Kivistiku poolt süüdimõistetu Sergei Geraštšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Geraštšenkole ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu 18.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-4249 Sergei Geraštšenko tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust alates 29.12.
7. Kohtuotsus jõustus 06.06.
9. Viru Vangla esitas 28.04.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Geraštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta S. Geraštšenko tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul, kui kohus leiab, et S. Geraštšenko tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, ettepaneku määrata katseaeg kuni 29.08.2025 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosust käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Lisaks määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2-1, 7, 8 ja 9 nimetatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 5 kuud.
10. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta S. Geraštšenko ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil
11. 09.05.2023 kohtuistungil avaldas S. Geraštšenko, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on nõus alluma elektroonilisele valvele ning nõus kriminaalhooldaja pakutavate kohustustega. Ta kavatseb elada naisega Pärnu linnas aadressil xxx. Eluase kuulub tema naisele. Arvab, et suudab kinni pidada kohustustest mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Tal ei ole enam probleemi narkootikumide tarvitamisega. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabaduses on olemas ehitusalane töökoht Pärnu Linnavalitsuses. Varem oli ta kriminaalhoolduse all, probleeme ei olnud. Ta on kindel, et olles kriminaalhoolduse all täidab ta kõik kohustused. Kavatseb ametlikult töötada ning hüvitada tasumata nõudeid. Vanglas keeldus ta toidu jagamisest tervise tõttu. Ta ei karda tööd, töötas kogu elu. Ta töötas ehitusel xxx. Tal on töövõimetus, saab pensioni 500 eurot kuus. S. Geraštšenko elukaaslane on nõus teda ka vajadusel rahaliselt toetama. Süüdimõistetu palus võimalust minna pere juurde, muuta oma elu paremaks.
12. Kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik toetas S. Geraštšenko ennetähtaegset vabanemist. S. Geraštšenkol on olemas eluase ja toetavad lähedased, seega risk, et ta jääks tänavale või satuks 2 1-21-4249 elama sotsiaalmajja, puudub. Ohtlikkus hariduses puudub. S. Geraštšenko tahab töötada ehituses, kus tal on suur kogemus olemas. Varasemalt olid tal probleemid narkootikume tarvitamisega, praegu seda ei ole, ta on tarvitamisvaba juba kaks ja pool aastat. Vabaduses on Geraštšenko valmis sõltuvusprobleemidega tegelema, soovib osaleda vastavasisulistes tugigruppides. Distsiplinaarkaristusi Geraštšenkol kahe ja poole aasta jooksul vanglas ei olnud. Kaitsja on seisukohal, et Geraštšenko on võimeline toime tulema oma elu korraldamisega selliselt, et allub ühiskonna reeglitele. Kaitsja on nõus vangla pakutud käitumiskontrolli tingimustega, palub neid kohaldada ning vabastada isik ennetähtaegselt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et Sergei Geraštšenko ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
14. S. Geraštšenko kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
15. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
16. Käesolevaks ajaks on S. Geraštšenko temale mõistetud karistusest (4 aastat ja 8 kuud) ära kandnud vähemalt poole ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et kodukülastuse teostamisel aadressil xxx, x elamistingimuste ja koduse olukorra väljaselgitamiseks selgus, et elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukohas elavad täisealised isikud on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja on andnud selle kohta allkirja. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
17. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
18. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
19. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud 3 1-21-4249 individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17, p 21).
20. S. Geraštšenkol on olemas kindel elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. S. Geraštšenko lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane, lapsed ja vend. Suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Lapsega suhtleb telefoni teel. Positiivsena võib välja tuua, et S. Geraštšenko on karistuse kandmise ajal osalenud täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmisel. Vangistuses on ta tööga olnud hõivatud. Viimati määrati ta tööle toidujagajana. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija hinnangul on S. Geraštšenko motiveeritud enda tarvitamisharjumustega tegelema ning mõistab, et tarvitamine on talle probleeme kaasa toonud. Ka puuduvad S. Geraštšenkol distsiplinaarkaristused, mis tähendab seda, et tema käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Need on positiivsed näitajad. Tegemist on kaalukate argumentidega, mis toetavad ennetähtaegset vabanemist.
21. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
22. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi S. Geraštšenko õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid narkootikumiga ja senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida, samuti S. Geraštšenko karistusandmed.
23. Pärnu Maakohtu 18.01.2022 kohtuotsusega tunnistati S. Geraštšenko süüdi ja teda karistati vangistusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuse kohaselt pani S. Geraštšenko toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis. S. Geraštšenko pani toime raske esimese kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil, seades ohtu nii rahvatervise kui avaliku usalduse. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et S. Geraštšenko retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud.
24. S. Geraštšenkot on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta teist korda. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kuriteod on etteplaneeritud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide sõltuvus ja rahalised probleemid. Viimase kuriteoga on lisandunud grupi mõju. Kõik see kogumis näitab, et S. Geraštšenko ei suuda eeskujulikult käituda vabaduses viibides. Tema edasises õiguskuulekas käitumises ei veena kohut ka S. Geraštšenko kohtuistungil kõlanud seisukoht arusaamisest tehtud vigade osas ja lubadus elada edaspidi kuritegusid toime panemata. S. Geraštšenko on oma senise käitumisega vastupidist tõestanud ning varasem vangistuses viibimine tema õiguskuulekat käitumist siiski ei taganud. Arvestades asjaolu, et S. Geraštšenko on korduvalt narkootikumide käitlemise eest karistatud ja ta on korduvatest vangistustest hoolimata jätkanud nii narkootikumide tarvitamist kui ka käitlemist, ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et kantud vangistus ja sotsiaalprogrammis osalemine on süüdistatava hoiakuid püsivalt muutnud. 4 1-21-4249
25. Seejuures ei saa jätta arvestamata sedagi, et ta tarvitas vabaduses olles narkootilisi aineid. Uute kuritegude toimepanemist võib S. Geraštšenko puhul soodustada justnimelt sõltuvusainete (eelkõige narkootikumide) tarvitamine. Praegune kuritegu on seotud narkootiliste ainete käitlemisega. S. Geraštšenko käitles selleks, et tarvitada ja saada tarvitamiseks raha. Samuti on teda ka varem karistatud seoses narkootilise ainega suures koguses käitlemise eest. Iseloomustuse kohaselt on Geraštšenko tarbinud opioide umbes 30 aastat ning olnud metadooni asendusravil. Isik on korduvalt viibinud xi haiglas statsionaalsel ravil. Tarvitas igapäevaselt narkootilist ainet opioide süstides. Lisaks tarvitas ta bensodiasepiine (Xanax ja Rivotril). Viru vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Karistusregistri andmetel on Geraštšenkot karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ja saab aru, et edaspidi õiguskuulekalt elamiseks on vaja vabaneda sõltuvusest. Kantava karistuse kandmise ajal ta läbis sõltuvust käsitlevaid tegevusi. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kuigi S. Geraštšenko on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis peaks aitama probleemsetes olukordades toime tulla, ei pruugi narkootikumide tarvitamisest vabanemine siiski nii lihtne olla. Vangistuses on S. Geraštšenko kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta suudaks ka vabaduses narkootilistest ainetest eemale hoida. Pärast ravimist haiglas jätkas ta narkootikume tarvitamist. Tema tarvitamisharjumust ilmestab see, et ta tarvitas süstimise teel igapäevaselt narkootilist ainet. Tagasilanguse oht ei ole S. Geraštšenko puhul seega täiel määral välistatud.
26. Vangla iseloomustuse kohaselt on narkokuriteod toime pandud ka majandusliku kasu saamiseks. Sergei Geraštšenko majandusliku toimetuleku oskused on puudulikud, kuna töötamise registri andmetel on isiku ainsaks ametlikuks töökohaks OÜ xe, kus töötas ta ajavahemikul alates 12.09.2014 kuni 15.04.
27. Eriala tal puudub. Enne vangistust legaalsed sissetulekud puudusid. Enda sõnul teenis raha tehes juhutöid või vahendades narkootikume. Varasemalt on töötanud enda sõnade kohaselt ka kingsepana. Kohtuistungil kinnitas Geraštšenko, et ta töötab kogu elu. Käesoleval ajal on ta töövõimetu ning tema pensionisuuruseks on 500 eurot kuus. Sellest tulenevalt on kohtul kõhklus S. Geraštšenko võimekuses ametlikku töökohta hoida ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Kuigi vabaduses on S. Geraštšenkol tulu pensioni näol, siis varasemalt talle sissetulekust ei piisanud ja ta pidas vajalikuks sissetulekut teenida ka kuritegelikul teel. Seega ei ole kohus veendunud, et töökoha olemasolul suudab S. Geraštšenko seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Püsib risk, et isegi garanteeritud pensionist ning töökohaga tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed ning panna toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 5153,65 eurot.
28. Elama asuks S. Geraštšenko elukaaslase juurde x ehk samale aadressile, kus elas ta enne vangistust. Nagu nähtub karistuse kandmise aluseks olevast kohtuotsusest, siis narkokuritegu on seotud S. Geraštšenko elukohaga, kust leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus kilekott narkootikumidega. Edulootust seaduskuulekaks eluks vähendab asjaolu, et ta läheb elama elukohta, kus ta pani varasemalt toime kuriteo, olles seejuures isik, kes on pannud viimase kuriteo toime grupis, mis viitab mõningasele mõjutatavusele. Lisaks koosneb isiku tutvusringkond enamasti narkomaanidest, kes on pärit Pärnust. Ka ei olnud varasemalt S. Geraštšenko seaduskuuleka elu garantiiks või piisavalt suureks motivaatoriks lähedaste toetus. Vangistuses toetab elukaaslane, kes enda sõnul ei teadnud, et S. Gerštšenkol on kooselu ajal 5 1-21-4249 probleemid narkootikumidega. Narkootikumidega seotud kuritegusid on võimalik toime panna ka kodust lahkumata. Elektrooniline valve annab võimaluse kontrollida, kas isik viibib elektroonilise valve seadme levialas, kuid ei võimalda kindlaks teha, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb.
29. Kohus on seisukohal, et isikut iseloomustavad andmed annavad samuti kohtule aluse kahelda, et isik suudab praegusel ajal vabaduses õiguskuulekalt käituda ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole seejuures ka varasem viibimine vangistuses pannud S. Geraštšenko mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises.
30. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused S. Geraštšenko tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära S. Geraštšenko poolt uue kuriteo toimepanemine. Ohuprognoos S. Geraštšenko puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Geraštšenko tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.
31. Samuti ei ole läbitud S. Geraštšenkole koostatud individuaalse täitmiskava. Sellest nähtub, et lisaks juba toimuvale riigikeele õppele ja töötamisele on
32. aastal talle planeeritud vestlused sotsiaaltöötajaga ning 2024-
33. aastatel vabanemiseelne nõustamine.
34. S. Geraštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi-Kivistik. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungiks ette valmistamiseks 60 minutit ja kohtuistungil osalemisele 30 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks ja kinnitab riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 129,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus S. Geraštšenkolt menetluskuluna välja 129,60 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi-Kivistiku poolt õigusabi osutamise eest. /digitaalselt allkirjastatud/ Olga Dorogan Kohtunik 6