KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1301 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveame

) alusel ja ta toimetati menetlustoimingute läbiviimiseks PPA kinnipidamiskeskusesse. Samal päeval, st 11.06.2023 tegi PPA puudutatud isikule ettekirjutuse nr 1052268876, mille kohaselt peab isik lahkuma Eestist koheselt ning tema suhtes kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks

§ 2lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestis lahkumiseks (dtl 18–23). Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kohene väljasaatmine Gruusiasse ei ole võimalik, kuna see eeldab korralduslikku laadi ettevalmistuste tegemist, sh tagasipöördumise tunnistuse hankimist, mis võtavad aega. Suurim takistus puudutatud isiku väljasaatmiseks on Gruusia passi puudumine. 2 7.

§ 23

lg-st 11 ja § 15 lg 1 ja lg 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 8. Kohus nõustub, et puudutatud isiku suhtes esineb

-is sätestatud põgenemisohu alus.

§ 68

punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil püüdis puudutatud isik väga jõuliselt tuua välja vankumatu ja kiireloomulise soovi Gruusiasse naasta, siis ei pea kohus puudutatud isiku kaasaaitamissoovi siiraks. Selle seisukoha aluseks on järgmised asjaolud:  Puudutatud isiku sõnul saabus ta Eestisse 11.04.2023, st ajal, mil tema seaduslik viibimisõigus Schengeni viisaruumis oli lõppenud;  puudutatud isik pidi olema teadlik Gruusia passi alusel Schengeni viisaruumis viibimise tingimustest ning vaatamata sellele jätkas ta viibimisõiguse lõppemisel Schengeni viisaruumis ebaseaduslikku viibimist ja reisimist;  Eesti ei olnud puudutatud isiku Schengeni viisaruumis saabudes reisi sihtkoht;  kohtul esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik vabanes tahtlikult oma passist;  puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda kui PPA ametnikud selgitasid talle, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema suhtes alustatakse illegaalimenetlus. Hiljem puudutatud isik esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest loobus;  puudutatud isiku sõnade kohaselt soovis ta Eestis taotleda rahvusvahelist kaitset, kuid vaatamata Eestis viibimisele alates 11.04.2023 ei pöördunud puudutatud isik kordagi PPA-sse taotluse esitamiseks;  tõendamata on, et passide kadumise (varastamise) järgselt võttis puudutatud isik ühendus Gruusia saatkonnaga Eestis, et end dokumenteerida.  puudutatud isik soovis minna Iirimaale, kus ta soovis taotleda rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelist kaitset üritas puudutatud isik taotleda ka Ungaris.

1. Ehkki kohtuistungil väitis puudutatud isik, et seoses perekonnaliikme haigusega on tal soov kiiresti kodumaale naasta, siis ei pea kohus usutavaks, et isa tervisest tingitud kiireloomuline vajadus kodumaale naasta tekkis täpselt sel hetkel kui PPA puudutatud isiku kinni pidas. Sel põhjusel ei pea kohus ka asjaolusid arvesse võttes tõenäoliseks, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik PPA-ga kiire lahkumise huvides koostööd tegema. Kohus peab usutavaks, et pigem püüab puudutatud isik lahkuda Schengeni viisaruumi liikumisvabadust kasutades mõnda muusse riiki, et seal siis kas ebaseaduslikult töötada või rahvusvahelist kaitset taotleda. Nimelt nähtub puudutatud isiku varasemast käitumisest, et ta liikus Schengeni viisaruumi liikmesriikide vahel ka pärast seda kui tema õiguspärane viibimisõigus oli lõppenud. Kuigi puudutatud isiku sõnul liikus ta erinevate riikide vahel rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil, sh saabus isik Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil, siis ei ole ka see usutav, kuna Eestisse saabudes puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud. Seega ei ole teada tegelik põhjus, miks puudutatud isik Schengeni ala riikide vahel ebaseaduslikult liikus. Seega peab kohus usutavaks, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes sel põhjusel, et vältida lahkumisettekirjutuse tegemist ja väljasaatmist.
2. Nagu kohus välja tõi, siis ei taotlenud kaebaja rahvusvahelist kaitset kohe Eestisse saabudes ega ka ca 2 kuud pärast seda. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui PPA ametnikud puudutatud isiku ebaseadusliku Eestis viibimise tuvastasid. Seejuures on tähelepanuväärne, et ehkki puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse esitas, siis loobus ta sellest peatselt. Selline käitumine on ebaloogiline ja arusaamatu ning tuleb pidada 3 võimalikuks, et puudutatud isiku eesmärk erinevate riikide vahel liikumisel võib olla eelkõige jääda Schengeni alale võimalikult kauaks ja vältida enda väljasaatmist. Kui puudutatud isikul oleks olnud tegelik soov saada rahvusvahelist kaitset, oleks ta saanud vastava taotluse esitada PPA-le kohaselt Eestisse saabumisel.
3. Kohus ei pea usutavaks ka seda, et puudutatud isiku pass varastati või ta kaotas selle. Pigem peab kohus usutavaks, et puudutatud isik, A1 ning B2 leppisid omavahel kokku, et passidest vabanetakse teadlikult. Kuna PPA ei ole esitanud kohtule tõendeid selle vestluse kohta, kus puudutatud isik väidab passi varastamist, siis lähtub kohus kohtule esitatud 11.06.2023 PPA vestlusest puudutatud isikuga (dtl 9–12). Selles vestluses selgitas ja spekuleeris puudutatud isik, et tema Gruusia pass on kusagile kadunud ning arvatavasti kukkus see kotist välja, kuid kus see kaduma läks, seda ta ei tea. Kohtuistungil selgus, et isik on tuttav B, kes selgitas haldusasjas 323-1310 toimunud kohtuistungil, et tema kotis oli muu hulgas puudutatud isiku pass, ent kott läks kaduma. Need B ütlused on aga omakorda vastuolus B 11.06.2023 PPA-le antud ütlustega, mille kohaselt passid varastati Viru keskuse juures. Võttes aluseks puudutatud isiku ütlused passi kadumisest ning B kohtuistungil antud ütlused, siis on nendes vastuolud, mis on aluseks kohtu kahtlusele, et puudutatud isik vabanes koos sõpradega passidest teadlikult ning üksnes sel eesmärgil, et muuta väljasaatmine kodumaale keerulisemaks. Seda kahtlust süvendab ka asjaolu, et kui puudutatud isik kaotas oma reisidokumendi või see varastati, siis ei pöördunud ta välismaal olles koheselt oma koduriigi saatkonna poole, et end uuesti dokumenteerida.
4. Kohus nõustub PPA-ga, et

§-s 10 nimetatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase vastu teatud usaldust, ning seda, et PPA-l on mõistlik põhjus arvata, et järelevalvemeetme kohaldamine on põgenemise ohu välistamiseks piisav. Ent otsustus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise üle peab lähtuma hinnangust isiku põgenemisohule. Usaldus on subjektiivne kriteerium ning haldusorgan ega halduskohus ei saa teha ühtki otsustust subjektiivsetest hinnangutest lähtudes. Kohus nõustub aga PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid arvestades ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tulemuslikkust. Kohus märgib, et tugineb selle järelduse tegemisel sellele, et 1) kohtul on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik vabanes passist tahtlikult; 2) puudutatud isik on ca 3,5 kuud ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis viibinud ja liikunud ebaseadusliku viibimisaja jooksul ka ühes riigist teise. Muus osas ei pea kohus põhjendatuks PPA taotlust korrata. Võttes aluseks, et puudutatud isik on varasemalt ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis liikunud, tema Eestisse saabumise asjaolude ei ole selged ning tal puudub reisidokument, siis on isiku võimalik põgenemisoht piisavalt reaalne. Reaalse põgenemisohu korral aitab üksnes kinnipidamiskeskusesse paigutamine tagada väljasaatmise tulemuslikkust. 13. Kohtuistungil tõi puudutatud isik välja ka terviseprobleemid. Kohtu hinnangul ei ole terviseprobleemid kinnipidamist välistavaks asjaoluks. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. 14.

§ 23

lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui 1 2 Haldusasi 3-23-1307 Haldusasi 3-23-1310 4 ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. 15. Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust tõlgi digitaalse allkirjaga esitatud küsitluse protokolli ja lahkumisettekirjutuse (dtl 27–38), kuna need kattuvad taotluse lisadega 1 ja 3 (dtl 9–12 ja 18–23). (allkirjastatud digitaalselt) 5